NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Aging Cell ülevaate uuringust, kus nad otsisid erinevusi noorte ja eakate inimeste immuunsüsteemis. Nad keskendusid monotsüütidele, mis aitavad ära tunda viiruseid, mõjutavad vananemisega seotud põletikke ja ka veresoonte lupjumist. Tulevikule mõeldes annab Tartu teadlaste laboritöö mõtlemisainet, kuidas vananemisega kaasnevaid muutusi aeglustada.
Vere valgeliblede ehk leukotsüütide hulgas on palju erisuguste ülesannetega rakke. Et saada paremini aru, mida need eri rakud täpselt teevad, on tarvis neid eraldi vaadelda. Nii uurisid Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased koos kolleegidega Tartu Ülikooli Kliinikumist ja geenivaramust üht kindlat vere valgeliblede rakutüüpi – monotsüüte.
Monotsüüdid moodustavad umbes 5–10% kõigist inimese vere valgelibledest. Nagu teisedki leukotsüüdid saavad nad alguse luuüdi vereloomerakkudest, kuid neil on erilised omadused, mis aitavad võidelda viiruste ja teiste haigustekitajatega. Koos üldiste organismi muutustega on nemadki elu jooksul pidevas muutumises.
Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni sõnul on vananemise ja monotsüütide vahel ka varem seoseid leitud. „Näiteks on kindlaks tehtud seosed kehas toimuvate põletikuliste protsessidega. Samuti on teada monotsüütide seos veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosiga,“ rääkis ta.
Veresoonte lupjumine tähendab, et arterite seintele tekivad paksendid, mis moodustuvad sinna ladestunud surnud rakkudest, kolesteroolist, rasvhapetest ja lipiididest. Aastate jooksul muutuvad paksendid tihkeks ja teevad veresoone kitsaks. Selle tagajärjel ei lase veresooned enam piisavalt verd läbi. „Lupjumine on veresoonte seintes toimuv pikaajaline ja keeruline muutus, aga just monotsüüdid mõjutavad veresoonte seintest alguse saavat põletikku ja kogunevad ateroskleroossetesse naastudesse,“ selgitas Peterson.
Eelkõige nende taustteadmistega tahtsidki teadlased uurida, millised muutused on toimunud noorte ja eakate monotsüütides. „Leidsime, et eakamate inimeste monotsüütides on paljude geenide avaldumine erinev. Muutused on aset leidnud ennekõike nendes geenides, mis on seotud valkude sünteesi ning raku jõujaamade ehk mitokondrite tööga. Võib öelda, et eakamate inimeste monotsüüdid justkui ei suuda toota nii palju energiat kui noorte inimeste rakud,“ tõdes professor.
Eakatel inimestel nägid teadlased ka rakusiseste põletikumarkerite kasvu, mis ilmselt käib käsikäes üldise põletikutaseme tõusuga. Rakusiseseid metaboolseid muutusi oli teisigi, näiteks nähti eakatel inimestel mõne lipiidi suuremat osakaalu. Paljud lipiidid on rakumembraanide oluline ja loomulik osa, aga Petersoni sõnul võib see viia mõttele, et lipiidsete ühendite liigne kuhjumine monotsüütides võib olla seotud veresoonte seintele moodustuvate paksendite ja seega ateroskleroosiga.
„Aeg näitab, kas kunagi on võimalik ka midagi ette võtta, et vananemisega seotud muutusi aeglustada. See uuring annab vähemalt uut mõtlemisainet, millises suunas edasi vaadata. Tuleviku seisukohalt oleks suur saavutus, kui õnnestuks veresoonte lupjumise protsessi edasi lükata või hoopis vältida,“ rääkis Peterson.
Teadlase hinnangul tuleb tulevikus uusi praktilisi lahendusi kindlasti juurde, arvestades, et Euroopa teadusuuringute üheks prioriteediks on saanud tervena vananemine. Mitu Euroopa riiki, sh Taani ja Holland, on loonud juba eraldi instituudid ja keskused vananeva ühiskonnaga kaasnevate keerdküsimuste lahendamiseks.
Peterson tõdes, et selliseid baasteaduslikke uuringuid on Eestis hea teha, sest oma väiksuse tõttu on siin väga head kontaktid ja koostöövõimalused, laiapõhjaline geeniandmestik ja suurepärased digitervishoiu arendamise võimalused.
Ajakirjas Aging Cell ilmunud (2020) teadusartikli “Monocytes present age-related changes in phospholipid concentration and decreased energy metabolism” autorid on Saare, M., Tserel, L., Haljasmägi, L., Taalberg, E., Peet, N., Eimre, M., Vetik, R., Kingo, K., Saks, K., Tamm, R., Milani, L., Kisand, K., Peterson, P.
Avafoto: Pexels
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT