NordenBladet — Eriolukorra juht Jüri Ratas määras täna eriolukorra tööde regionaalsed juhid, kes koordineerivad eriolukorra korralduste täitmist kohalikes omavalitsustes.
Põhja regiooni eriolukorra juhiks määrati Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü, Lõuna regioonis Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos, Lääne regioonis, v.a Saaremaal, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla, Ida regioonis Päästeameti Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ning Saaremaal Päästeameti Lääne päästekeskuse Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.
Regionaalsete juhtide ülesanne on koordineerida valitsuse eriolukorra korralduste täitmist regioonis tegutsevates riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.
Lisaks määrati SMS ohuteavituste sõnumite edastamise korraldajaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.
Massiteabevahendid peavad selle eriolukorra juhi korralduse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta avaldama. Selle kohta saadame ka ametliku teavituse.
Korraldus: https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020004
NordenBladet — Valitsus andis erakorralisel istungil siseministeeriumile loa kaasata Eesti riigipiiri kontrollimiseks eriolukorra ajal kaitseliitu. Oma nõusoleku selleks on kaitseliidu kõrval andnud ka kaitseministeerium ja vabariigi president. Ühes ööpäevas võib kaasata kuni 150 kaitseliidu liiget. Kaitseliitu võib kaasa selle ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks.
Alates tänasest taastas Eesti ajutiselt piirikontrolli ka Euroopa Liidu sisepiiridel, selleks et tõkestada koroonaviiruse laiemat levikut. Piirikontroll on taastatud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiiridel ning sadamates ja lennujaamades Eestisse sisenevatele inimestele. Riigipiiri valvamise taaskehtestamise ajal ei ole lubatud riigipiiri ületamine piiripunktide vahelisel alal.
Siseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel ei ole võimalik töö ümberkorraldamisel katta kogu vajadust piirikontrolli- ja valve teostamiseks. Täiendavat mehitatust on vaja, et tõkestada määratud sulgemispunktides läbipääs ja tagada avalik kord läbipääsuks avatud piiripunktides.
NordenBladet —Mailm on muutumas ning seda paremuse suunas! Üha enam asjatundjaid on seda meelt, et 2020. aastal tõuseb väga tähtsaks omadus, millest pikka aega väga numbrit ei tehtud. Veel mõned aastad tagasi polnud sõbralik inimene nn mr nice guy üldse teema. Nüüd peetakse seda kõige tähtsamaks. Praegu on trendikas olla sõbralik ja lahke. Käsutav ja kamandav ülemus või õpetaja on mineviku igand. Kaasaja juhid teavad, et parimaid tulemusi ei saada käsutades. Lapsi õpetatakse juba lasteaias hindama oma tugevusi ja olema teiste suhtes sõbralik. Rääkimata sotsiaalsest meediast, vahendab Helsingin Sanomat.
Sestap tasub 2020. aastal õppida olema sõbralik ja heatahtlik. Enda ümber tahame näha üha enam sõbralikke inimesi. Sõbralikkuse tõus on asjatundjate arvates hea asi ja inimkonna jaoks võib see olla lausa elu ja surma küsimus. On tähtis saada läbi ka nendega, kes kohe algul ei meeldi, kes tunduvad imelikud ja erilised.
Kui selliseid oskusi ei ole, siis on seda näha juba lasteaias või koolis: siis ei õnnestu mitte miski, kui inimesed omavahel läbi ei saa. Need aga, kes on sõbralikud, neil asjad õnnestuvad.
Soome eripedagoogika doktorant Kaisa Vuorinen märgib, et tuleb õppida teistega jagama ning kokku leppima, ilma selle oskuseta ei saavuta tulevikus midagi. Seetõttu peaks koos tegutsemise tõstma juba lasteaias ja koolis au sisse. Koolis näiteks tähendab see õpilaste kiitmist koos tegutsemise eest. Kui koolides seda ei tehta, siis tuleb palju selliseid inimesi, kelle sotsiaalsed oskused on väga nõrgad. Oskusi aga ei tule ilma kogemuseta.
Muutus on näha ka tööturul, kus eelistatakse sõbralikke inimesi. Kui värvatakse juhti, siis valitakse pigem sõbralik kui karm tüüp. Elu näitab, et ettevõtetes saavutavad paremaid tulemusi need meeskonnad, kus valitseb sõbralik vaim. Edu tagab turvaline keskkond, kus inimesi usaldatakse ja hinnatakse. Kus töötajad tunnevad, et nad tohivad eksida ja kus suheldakse sõbralikult. Ainult siis juletakse riske võtta ning see tagab lõpuks suurema edu.
Yale’i ülikooli õnneteadlane Emma Seppälä märgib, et sõbralikkust hinnatakse just nende teaduslikult tõestatud paremate tulemuste tõttu. Positiivse kultuuriga ettevõtetes tahavad töötajad ise rohkem pingutada. Heaolu pole hea asi ainult iseeneses, vaid seetõttu, et sellega saavutatakse paremaid tulemusi. Loogika on järgmine: end hästi tundvad töötajad teevad paremat tööd, paremad töötajad viivad ettevõtted õitsengule, õitsevad firmad viivad majanduse kasvule ning majanduskasv aitab kaasa üldise heaolu kasvule. Sõbralikkus on aga üldise heaolu eeldus.
Eriti oluline on sõbralik juhtimine. Seejuures on vana kooli käskimine ja kamandamine täiesti out. Noored otsivad töötamiseks sõbralikke ettevõtteid. See pole nõrkuse, vaid tarkuse märk. Hea toodab juurde uut head. Uus trend juhtimises on: ära ole juht.
Uus trend on märgatav ka kultuuris: enam ei lähe peale šokeerimine ning piiride nihutamine, sellest ollakse tüdinud, sest lagi on käes. See on põhjus, miks veel kümmekond aastat tagasi huvi äratanud asjad ei lähe enam peale. Näiteks igasugune kiusamine ja teiste üle naermine on põlu all. Inimene tahab näha sõbralikke inimesi, kel on hea olla. Seda on näha ka tõsieluseriaalides, kus on hakatud rohkem hindama osalejate koostööd ning sõbralikkust. Enamus uusi populaarseid juutuubereid on lihtsalt toredad ja sõbralikud inimesed.
Sõbralikkust on hiljem raske õppida, sest isiksus kujuneb välja esimese 5 eluaasta jooksul. Aga kõik pole veel kadunud ka hiljem. Vuorinen tsiteerib Hiina vanasõna: parim aeg istutada puu oli 20 aastat tagasi, teiseks parim aeg on teha seda täna. Lapse arengu jaoks on väga oluline vanematega koos tegutsemine ja lapse kuulamine. Lastele tasub korraldada mängimise üritusi erinevate ja eri vanuses lastega. Laps vajab kogemusi teistega suhtlemisel, selleks on aga vaja täiskasvanute abi.
NordenBladet — Mitmed gripiviirused hakkavad kevade saabudes vaibuma, kuid teadlased pole veel kindlaks teinud, kas koroonaviirus hakkab samamoodi käituma. Isegi, kui viiruse levik kevade ja suve jooksul väheneb, ei tähenda see, et viirus sügisel taas gripi kombel levima ei hakkaks, kirjutatakse väljaande FiveThirtyEight teadusrubriigis.
Columbia Ülikooli epidemoloogia professor Wan Yangi sõnul ei ole teadlased kõiki viiruste levikuga seotud tegureid kindlaks teinud, kuid on teada, et levikut mõjutab õhutemperatuur. Kui bakterid paljunevad paremini soojas keskkonnas, siis viirused levivad paremini külmas õhus.
Samuti mängib viiruste leviku puhul rolli õhuniiskus, sest gripiviirused levivad siis, kui inimesed aevastavad või köhivad ning õhku paiskuvad viirusosakesed. Õhuniiskus mõjutab seda, kui kaua viiruseosakesed õhus ringlevad ning kui paljud inimesed neid sisse hingavad. Yangi sõnul püsivad viirused talviti kauem õhus, sest viirusosakesi ümbritsev kaitsev niiskuskiht ei aurustu nii kiiresti kui soojas õhus.
Teadlased ei ole teinud kindlaks, kas temperatuur ja õhuniiskus Covid-19 viirust samal määral mõjutavad. Yangi sõnul põhjustavad eri tüüpi koroonaviirused sageli ka tavalisi külmetushaiguseid ning nende levikut ilmastik nii suurel määral ei mõjuta. Näiteks 2003. aastal levis SARS, mida põhjustas samuti koroonaviirus, mitmes piirkonnas ka kevadisel soojal ajal ning seetõttu ei tasu loota ainuüksi sellele, et viirus kevadel iseenesest kaob.
SARS ei hakanud pärast globaalset levikut igal aastal uuesti välja lööma ning seda tänu väga rangele sekkumisele ning osalt ka seetõttu, et SARS ei ole väga nakkav enne sümptomite välja kujunemist. Viiruste levikut on võimalik ohjeldada nakatunute eraldamise, viiruse leviku mehhanismide kindlaks tegemise ning kollektiivse hügieeninõuete täitmisega.
Nakkuskolded tuleb kindlaks tegemise järel turvalisuse huvides isoleerida ning nakatunud inimesed tervetest eraldada. See tähendab, et inimeste vaheline kontakt peab olema epideemiate ajal minimaalne, vastasel juhul kujuneb välja pandeemia.
Gripp vaibub igal aastal vaid ajutiselt ning nakkushooaeg tuleb soodsates tingimustes alati uuesti. Erinevalt SARS-ist võib koroonaviirus levida ka sümptomite puudumisel ning seetõttu võib Covid-19 leviku peatamine olla keerulisem. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on lootust, et viiruse levik saadakse kontrolli alla, kuid seda, kas viirus järgmisel hooajal uuesti levima hakkab, ei ole võimalik praeguse seisuga kindlaks teha.
NordenBladet —Üha enam soomlasi vajab hakkama saamiseks toiduabi. Toiduabi klientide arv kasvas hüppeliselt pea kõikides Soomes suurimates keskustes. Vastav küsitlus viidi läbi 2019. aastal Soome suurimates keskustes ja pea igal pool toiduabi klientide arv kasvas. Küsitleti 12 suurema linna toiduabi pakkujaid ja ainult Vantaal ning Hursti toiduabis Helsingis oli klientide arv jäänud samale tasemele. Kouvolast andmeid ei saadud, vahendab Keskisuomalainen.
Esialgsetel andmetel kasvas klientide arv aastaga 25 protsenti. Mingil põhjusel tuli selline hüpe. Toiduabi saajaid on kõikidest ühiskonnagruppidest. Seal on nii õpilasi, pensionäre, töötuid kui lastega peresid. Veel 12 aastat tagasi käisid toiduabi saamas vaid alkohoolikud, nüüd on seal terve ühiskonna spekter.
Tervet ühiskonna spektrit näeb eriti jõulude ajal. Siis jagasid Soome Punane Rist ja Mannerheimi Lastekaitseliit korjanduse käigus kogutud abi raames toidu kinkekaarte 22 000 puudustkannatavale lastega perele.
Veikko ja Lahja Hurstin Laupeudentyö ry juhataja Heikki Hursti ütles jõulude ajal, et viimase 15 aastaga on toiduabi klientide arv kõvasti kasvanud. Varem oli toiduabi järjekorras kõige enam 300-400 inimest, nüüd aga seisab sabas 2700-3000 inimest.
Kui varem olid toiduabi saajad alkohoolikud ja nn asotsiaalid, siis nüüd käivad abi järel inimesed eri ühiskonnagruppidest: õpilased, pensionärid ja lastega pered. Käivad tavalised inimesed, kel on üks ja sama probleem: raha ei jätku.
