Advertisement:

Kas KOROONAVIIRUSE puhang hakkab meid kimbutama igal aastal? Isegi, kui viiruse levik kevadel väheneb, ei tähenda see, et viirus sügisel taas gripi kombel levima ei hakkaks

Kas KOROONAVIIRUSE puhang hakkab meid kimbutama igal aastal? Isegi, kui viiruse levik kevadel väheneb, ei tähenda see, et viirus sügisel taas gripi kombel levima ei hakkaks

NordenBladet — Mitmed gripiviirused hakkavad kevade saabudes vaibuma, kuid teadlased pole veel kindlaks teinud, kas koroonaviirus hakkab samamoodi käituma. Isegi, kui viiruse levik kevade ja suve jooksul väheneb, ei tähenda see, et viirus sügisel taas gripi kombel levima ei hakkaks, kirjutatakse väljaande FiveThirtyEight teadusrubriigis.  

Columbia Ülikooli epidemoloogia professor Wan Yangi sõnul ei ole teadlased kõiki viiruste levikuga seotud tegureid kindlaks teinud, kuid on teada, et levikut mõjutab õhutemperatuur. Kui bakterid paljunevad paremini soojas keskkonnas, siis viirused levivad paremini külmas õhus.

Samuti mängib viiruste leviku puhul rolli õhuniiskus, sest gripiviirused levivad siis, kui inimesed aevastavad või köhivad ning õhku paiskuvad viirusosakesed. Õhuniiskus mõjutab seda, kui kaua viiruseosakesed õhus ringlevad ning kui paljud inimesed neid sisse hingavad. Yangi sõnul püsivad viirused talviti kauem õhus, sest viirusosakesi ümbritsev kaitsev niiskuskiht ei aurustu nii kiiresti kui soojas õhus.

Teadlased ei ole teinud kindlaks, kas temperatuur ja õhuniiskus Covid-19 viirust samal määral mõjutavad. Yangi sõnul põhjustavad eri tüüpi koroonaviirused sageli ka tavalisi külmetushaiguseid ning nende levikut ilmastik nii suurel määral ei mõjuta. Näiteks 2003. aastal levis SARS, mida põhjustas samuti koroonaviirus, mitmes piirkonnas ka kevadisel soojal ajal ning seetõttu ei tasu loota ainuüksi sellele, et viirus kevadel iseenesest kaob.

SARS ei hakanud pärast globaalset levikut igal aastal uuesti välja lööma ning seda tänu väga rangele sekkumisele ning osalt ka seetõttu, et SARS ei ole väga nakkav enne sümptomite välja kujunemist. Viiruste levikut on võimalik ohjeldada nakatunute eraldamise, viiruse leviku mehhanismide kindlaks tegemise ning kollektiivse hügieeninõuete täitmisega.

Nakkuskolded tuleb kindlaks tegemise järel turvalisuse huvides isoleerida ning nakatunud inimesed tervetest eraldada. See tähendab, et inimeste vaheline kontakt peab olema epideemiate ajal minimaalne, vastasel juhul kujuneb välja pandeemia.

Gripp vaibub igal aastal vaid ajutiselt ning nakkushooaeg tuleb soodsates tingimustes alati uuesti. Erinevalt SARS-ist võib koroonaviirus levida ka sümptomite puudumisel ning seetõttu võib Covid-19 leviku peatamine olla keerulisem. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on lootust, et viiruse levik saadakse kontrolli alla, kuid seda, kas viirus järgmisel hooajal uuesti levima hakkab, ei ole võimalik praeguse seisuga kindlaks teha.

Avafoto: Pexels


Tags assigned to this article:
arstarstiabitervis

Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service