NordenBladet — Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad moodustavad Eestis 13% kõigist naistel diagnoositavatest pahaloomulistest kasvajatest. Tartu Ülikoolis tehtud uuringu tulemused näitavad, et üha rohkem on vaja pöörata tähelepanu sõeluuringutele, vaktsineerimisele ja vähiennetusele, sealhulgas tervislikule eluviisile, sest need aitavad vältida naiste enneaegset surma munasarja-, emakakeha-, emakakaela-, häbeme- ja tupevähi tagajärjel.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas valmis Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa doktoritöö „Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis“, kus antakse esimest korda terviklik ülevaade günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate pikaajalistest haigestumus-, suremus- ja elumustrendidest Eestis.

Ojamaa kirjeldab oma doktoritöös, et aastatel 1996–2016 diagnoositi Eestis 12 142 günekoloogilise pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. „Kõige sagedasem günekoloogiline pahaloomuline kasvaja oli sel ajavahemikul emakakehavähk, mis moodustas 35% kõikidest juhtudest. Kõige vähem, 6%, esines häbeme- ja tupevähki. 20% kõikidest juhtudest diagnoositi alla 50-aastastel naistel. Üle 80-aastaste naiste osakaal suurenes uuringuperioodil 8%-lt 14%-le,“ kirjeldas Ojamaa.

Ojamaa sõnul on emakakehavähki haigestumise kasv seotud peamiselt ülekaalulisuse ja rasvumise levikuga. „Emakakaelavähi puhul ei täheldatud ennetustegevuse mõju haigestumusele, mis näitab riikliku sõeluuringu ebaefektiivsust. Paranenud on aga emakakehavähki haigestunute elumus ning see on tõenäoliselt seotud kirurgilise ravi sagenemisega nii vanemas eas kui ka hilisemate staadiumite korral,“ rääkis Ojamaa.

Munasarjavähi suur risk on seotud peamiselt geneetilise eelsoodumusega ja kaitsev tegur on suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Viimastel aastakümnetel on maailmas täheldatud haigestumuse kahanemist ning ka suremus on stabiilne või vähenemas. Uuringust selgus, et Eestis on munasarjavähki haigestunute elumus märgatavalt paranenud, mis on tõenäoliselt seotud spetsiaalse ravi parema kättesaadavusega.

Emakakaelavähi riskitegur on seksuaalsel teel leviv inimese papilloomiviirus (HPV). Emakakaelavähki on võimalik ennetada riiklikult korraldatava sõeluuringuga. „Euroopas, välja arvatud Ida-Euroopa riikides, on täheldatud emakakaelavähi haigestumuse pidevat vähenemist. Eestis on selle vähipaikme korral haigestumus aga üks Euroopa suuremaid ja elumus Euroopa keskmisel tasemel,“ kirjeldas Ojamaa.

Häbeme- ja tupevähi peamine riskitegur on samuti HPV. Vanematel naistel võib häbemevähk areneda ka naha krooniliselt põletikulisest seisundist, lichen sclerosus’est. Häbeme- ja tupevähihaigestumus on maailmas, sealhulgas Eestis püsinud stabiilsena ning suremus on üldiselt väike. Häbeme- ja tupevähki haigestunute elumus on Euroopas viimastel kümnenditel paranenud. „Uuringu tulemused näitavad, et Eestis ei ole Lääne-Euroopale iseloomulikku sagedasemat nooremate naiste haigestumuse trendi, mis võib olla seotud HPV vähema levikuga rahvastikus,“ tõstis Ojamaa esile.

Ojamaa ütles, et naiste enneaegsete surmade vältimiseks on tulevikus vaja parandada emakakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti ja suurendada selles osalemise määra. „Peame saavutama optimaalse hõlmatuse HPV-vastase vaktsineerimisega ning seadma prioriteediks võitluse rasvumisega. Ühtlasi tuleb rõhutada regulaarsete günekoloogiliste läbivaatuste olulisust, esmajoones eakate naiste seas, et aidata kaasa kasvajate ärahoidmisele ja varajasele avastamisele,“ rõhutas ta.

Kristiina Ojamaa kaitseb doktoritööd „Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis“ 27. jaanuaril kell 15.00 A. Linkbergi auditooriumis (Puusepa 8).

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Hele Everaus, Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur Piret Veerus ning TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.

Lisateave:

Kristiina Ojamaa

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja
kristiina.ojamaa@itk.ee

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Esmaspäeval, 27. jaanuaril kohtuvad Tallinna Tehnikaülikoolis riigi, ettevõtete ja teadlaskonna esindajad, et sõnastada ühine sisend valmivasse teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegiasse (TAIES).

TalTechi rektori akadeemik Jaak Aaviksoo sõnul määrab kavandatav strateegia kindlaks teaduse-ülikoolide-ettevõtluse koostöö ja selle riikliku toetamise põhijooned eelseisvateks aastateks. „Ühise tuleviku eesmärgistamine peab sündima kõigi kolme partneri ja riigi ühistes huvides. Meie soov on seada ühiseks sihiks kasvatada tööviljakust ja rahva heaolu läbi innovatsiooni ja parima ettevalmistusega ülikoolilõpetajate, millele aitab kaasa tipptasemele pürgimine kõigis Eestile olulistes teadussuundades,“ sõnastas rektor Aaviksoo oma ootused seminarile.

Esmaspäevasel seminaril kohtuvad TalTechi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eksperdid, et läbi arutada teekond, kuidas teaduse ja innovatsiooni kaudu tööstuse ja tehnoloogiavaldkonnas tõhusalt koostööd teha.

„Saame koos mõelda, kas strateegias kavandatavad sammud on piisavad töötleva tööstuse lisandväärtuse ja seotud sektorite tööviljakuse tõstmiseks. Tööviljakuse kasvu pidurdumine viimastel aastatel on ilmne märk sellest, et vaja on suurendada tööstusettevõtete valmisolekut tehnoloogiliseks innovatsiooniks ja uute teadmiste ja tehnoloogiate tulemuslikuks rakendamiseks,“ sõnastas TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal ühe loodetava eesmärgi järgmiseks arengukava perioodiks. Teadusprorektor lisas, et ette valmistatav strateegia peab otsima sisulisi ja realistlikke lahendusi ühiskondlikele, majanduslikele ja sotsiaalsetele väljakutsetele. See on võimalik ainult vastavate tööstussektorite ja akadeemilise teaduse praktilises koostöös.

Esmaspäevase kohtumise laiem eesmärk on panna paika lähtealus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale aastateks 2021-2035. TAIE loob raamistiku, mille alusel kujunevad konkreetsed toetusmeetmed nii akadeemia kui ettevõtluse jaoks.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Äsja algas maaülikooli ornitoloogide Ivar Ojaste, Leho Luigujõe ja Urmas Sellise ekspeditsioon Etioopiasse. Rännaku eesmärk on uurida maakasutust ja võimaliku toidubaasi rikkust piirkonnas, kus on järjestikku talvitunud mitmed Eesti sookured.

Täpsemalt tutvutakse reisi käigus Sululta piirkonnaga Etioopia pealinnast põhja pool, kus peatus 2013/2014 aasta talvel Ahja külast pärit sookurepere. Samasse piirkonda jõudis 6. detsembril tõenäoliselt sama kurepaari emalind ja pesakonna ainus järglane, kelle märgistasid Ivar Ojaste ja Uko Bleive möödunud suvel Ahja külas samuti satelliitsaatjatega.

Ojaste sõnul kasutavad meilt pärit sookured koguni kolme rändesuunda, mille talvitusalad jaotuvad 5000 kilomeetri pikkusel lõigul Portugalist Etioopiani. Kuidas mõjutavad ökoloogilised tingimused ja saadaolev toidubaas aga sookurgede valikut talvitusalale, on praegu teadmata. Sestap püüavad linnuteadlased ekspeditsiooni käigus tutvuda talvitusala lokaalsete ökoloogiliste tingimustega, mis kutsuvad sookurgesid aasta-aastalt ilma täiendavate söögivõimalusteta Etioopiasse rändama.

Teadaolevalt on sookured väga paigatruud linnud. Sama kurepaar pesitseb ühes kohas aastaid, millele viitavad ka rõngastusandmed, mis viitavad ühele kitsale piirkonnale. Seevastu näivad mittepesitsevad noorlinnud (kuni kolme aasta vanuseni) olevat maailma avastajad, sest 35 märgistatud linnust on vaid üksikud pöördunud tagasi samale talvitusalale.

Tegemist on 2021. aasta Maateaduse ja ökoloogia doktorikooli uurimisretke ettevalmistamisega. Toetab ASTRA programm.

Lisainfo: Ivar Ojaste, +372 5215151

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT