NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseministri Christine Lambrechtiga, et rääkida Eesti e-riigi toimimisest, andmekaitsest ja Euroopa Liidu digipoliitika arengust.
„Eestil on alati hea meel jagada oma e-riigi üles ehitamise kogemust. Meie jaoks on digiriigi vundament mugavad teenused, mida inimesed usaldavad. See on ühelt poolt saavutus, kuid teisalt ka suur vastutus, sest peame oma registreid ja nendega seotud teenuseid pidevalt arendama, et nad oleksid kõigile kättesaadavad ja usaldusväärsed, aga ka uuenduslikud ning jätkusuutlikud.“
Ratas kinnitas valmisolekut jagada Saksamaaga kogemusi elektrooniliste andmebaaside turvalisuse, digiteenuste õigusliku reguleerimise ning inimeste võimaluste kohta oma andmeid kontrollida.
Veel rääkis Ratas Saksamaa ministriga Euroopa Liidu digipoliitikast. „Üks olulisemaid tulevikuküsimusi ELi jaoks on koostöö küberturvalisuse alal ning tehisintellekti arendamine ja reguleerimine. Digiarengul on endiselt palju potentsiaali parandada ka piiriülest koostööd teenuste ja andmete piiriülese liikumise kaudu,“ ütles peaminister.
Lisaks rääkisid Ratas ja Lambrecht Saksamaa tulevasest eesistumisest Euroopa Liidu nõukogus ning kahepoolsetest suhetest.
Avafoto: Peaminister Jüri Ratas ja Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseministri Christine Lambrecht (Stenbocki maja)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Uuest aastast avanes võimalus luua omale aktsiahoiukonto, kus saab maksuvabalt börsiaktsiatega kaubelda ja seda võimalust on kasutanud juba üle 41 000 soomlase. Kõige enam on kontosid avatud Nordneti panga kaudu. Enne konto avamist soovitatakse aga tutvuda tingimustega, kuna enamikus pankades võetakse konto sulgemise eest tasu, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome väärtpaberikeskus Euroclear Finland andis teada, et uut tüüpi kontosid on avatud juba üle 41 000. Kõige enam on neid Nordnetis, kus sai kontosid avada juba novembrikuus. Nordnetis on konto avanud ligi 35 000 klienti.
Lisaks Nordnetile saab aktsiahoiukonto avada Danske Banki, Nordea ja Mandatum Life kaudu. Nordeas on neid kontosid avatud 7000. Danskes on kontosid avatud tuhatkond. Pangad on esimestele klientidele pakkunud aktsiatega kauplemist soodushinnaga.
Konto avamisel tasub siiski olla ettevaatlik, sest kuigi konto avamine on tasuta, võidakse selle sulgemise eest võtta tasu. Konto sulgemine on tasuta vaid Nordeas ja Danske Bankis. Nordneti ja Mandatum Life kliendid peavad maksma konto sulgemise eest 50 eurot.
Aktsiahoiukonto saab ka teise panka üle viia. Selle eest võtavad raha kõik pangad, aga odavaim on see Nordeas – 40 eurot. Danskes tuleb üleviimise eest maksta 100 eurot, Nordnet ja Mandatum Life võtavad 50 eurot.
Alguses võtavad pangad konto kasutamisel väga väikseid tasusid. Näiteks Nordea võtab alla 800-euroste väärtpaberitehingute puhul vaid 1-protsendilise vahendustasu. See hind käib ka välismaiste aktsiate kohta. Näiteks 200-eurose aktsiaostu puhul on vahendustasu 2 eurot. Üle 800-euroste tehingute puhul on vahendustasu 0,2 protsenti, aga mitte vähem kui 8 eurot.
Nordnet on soodne, kui teha palju tehinguid. Pank võtab vaid 0,06-protsendilise või vähemalt 3-eurose vahendustasu Helsingi börsi aktsiatega kauplemisel. See soodustus kehtib märtsikuu lõpuni. Tulevikus sõltub vahendustasu sellest, kui aktiivselt kaubeldakse. Kui eelneval kalendrikuul pole tehinguid tehtud, siis on tasu 0,2 protsenti summast või vähemalt 9 eurot.
Danske pakub kuni märtsikuu lõpuni klientidele tehingute vahendustasu 2 eurot. Pärast seda sõltub tasu tehingute suurusest. Kuni 25 000 euro suuruste tehingute puhul on vahendustasu 0,2 protsenti või vähemalt 8 eurot.
Mandatum Life’i pakutav Trader teenus on odav, kui investeerida suuri summasid eri turgudele. Mandatumil on samuti avamise puhul eripakkumine – vahendustasu on 0,03 protsenti või vähemalt 3 eurot. Kui pakkumine lõppeb, on tehingu vahendustasu vähemalt 10 eurot.
Aktsiahoiukonto puhul tuleb olla ettevaatlik, et ei avataks kogemata mitut kontot, sest mitme konto puhul võib maksuamet teha trahvi iga päeva eest 10 eurot konto kohta. Nordeale on juba laekunud teateid inimestelt, kes on avanud mitu kontot.
NordenBladet —Eestis tööandjad ei ole huvitatud Soomest naasvaid eestlasi tööle võtma, sest nad on „pehmeks” läinud – nad tahavad „teab mis suuri asju”. Palgaküsimus on üks asi, aga nad nõuavad ka puhkusepäevi ja vanematoetusi ja mis kõik veel. Nad on harjunud sellega, et neil on õigused töötajatena, rääkis Eesti ja Soome vahelist pendel-töörännet oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös uurinud Keiu Telve KUKU raadio saates „Neeme Raud. Siin”.
Telve ütles, et Soomest saadud kogemused hakkavad Eesti töökultuuri „nügima” lähemale Põhjamaa läänelikule mustrile, kus ei ole oluline tingimata enda surnuks töötamine.
NordenBladet — Soome riiklik alkoholimüügi monopol Alko lühendab alates 1. veebruarist paljude poodide laheiolekuaega kahe tunni võrra. Poed avatakse tund aega hiljem ja suletakse tund aega varem.
Kokku muudetakse 32 alkoholipoe lahtiolekuaega üle terve Soome. Helsingi piirkonnas lüheneb 8 poe lahtiolekuaeg ja ülejäänud Lõuna-Soomes veel 8 poe lahtiolekuaeg. Soome lääneosas on edaspidi vähem aega lahti 4 poodi, Soome idaosas 9 poodi ja Põhja-Soomes veel 3 poodi, vahendab Iltalehti.
Alko põhjendab otsust varaste ja hiliste tundide vähese klientide arvuga. Siin on uued lahtiolekuajad:
NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas on tulevastele arstidele ja tervishoiutöötajatele õpetatud järjepidevalt teaduspõhise tervisliku söömise põhialuseid. Selle üks eestvedaja on meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer, kes lisaks õppeainete arendamisele harib üliõpilasi, tulevasi arste, aga ka teisi soovijaid tervisliku toitumise põhitõdedest raamatu „Normaalne söömine“ ja e-kursuse ehk MOOCi kaudu.
Meditsiiniteaduste valdkonnas on aastakümneid õpetatud tervisliku toitumise teaduspõhiseid aluseid läbi õppeainete, kus käsitletakse inimese ainevahetust ja inimese füsioloogiat. „Tulevased arstid saavad nüüdisaegsed põhjalikud teaduspõhised teadmised vitamiinidest ja mineraalainetest, nende omastamisest aga ka tervist toetava söömise erinevatest tahkudest. Söömise põhitõdede õpetamine on olnud seega järjepidev protsess. Nii saavad arstid ja tervishoiutöötajad üha paremaid ja süsteemsemaid teadmisi teadlikumast ainevahetust toetavast toitumisest,“ ütles Zilmer.
Tulevaste meditsiinitöötajate kõrval on oluline ka teiste inimeste harimine ja silmaringi teaduspõhine laiendamine. Nii on Mihkel Zilmer, Ursel Soomets, Tanel Visnapuu, Vambola Leping ja Rando Porosk loonud teaduspõhise toitumise huvilistele tasuta e-kursuse (MOOCi) „Söömisest, joomisest ja informatsioonist“. See on toimunud juba kaks korda ning selle süsteemse kursuse on läbinud juba ligi 300 inimest.
Kursuse eesmärgiks on aidata omandada teadus-, inimorganismi- ja meditsiinipõhised baasteadmised toiduainete ning makro- ja mikrotoitainete kohta: seedimine- ja imendumine, füsioloogilised aspektid, ainevahetuslikud aspektid, põhiliste dieetide tervis-soodsad ja tervis-probleemsed aspektid. Kursus aitab nüüdisaegse teadusinfo alusel mõista söömist ja joomist inimorganismi ainevahetuse-põhiselt seostatuna füsioloogiliste talitlustega.
Ainevahetusepõhistest söömise baastõdedest annab ülevaate ka hiljuti taas kordustrükist tulnud Mihkel Zilmeri, Urmas Kokassaare ja Anne Lille raamat „Normaalne söömine“ (kirjastus Avita).
Raamatu sissejuhatuses kirjutatakse, et söömine on inimese elu alus. Kestvad tõsised piirangud ja kestvad liialdused söömises põhjustavad varem või hiljem häireid. Nõrgenevad keha passiivsed ja aktiivsed kaitsesüsteemid, häirub rakkude jagunemine, pidurdub haavade paranemine, aeglustub ainevahetus, väheneb lihaste jõudlus, tasapisi langeb ka vaimne võimekus. Inimese ainevahetusepõhiseid põhiteadmisi söömisest vajavad kõik ja neid „Normaalne söömine“ ka selgitab.
