NordenBladet —Avatud on järeldoktorantuuri taotlusvoor EDGE programmi raames. Programmi koordineerib Trinity College Dublin ja selles osaleb 10 akadeemilist asutust Iirimaal. Rahastatakse 71 järeldoktorit kolme taotlusvooru raames. Valdkonnad: Digital Content Innovations, Advance Materials & BioEngineering, and Future Networks & Communications.
Programmi kaasrahastatakse Horisont 2020 Marie Sklodowska-Curie COFUND meetmest. Taotlustähtaeg on 5. aprill 2020. ja lisainfot saab programmi veebilehelt: https://edge-research.eu/
20. veebruarini on avatud taotlusvoor ka teise Iiri IKT valdkonna järeldoktorantuuri programmi raames: https://elite-fellowship.eu/
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Soome ametikaaslase Sanna Mariniga. Kohtumisel räägiti Eesti ja Soome suhetest, kahe riigi vahelistest transpordi- , digi- ja energiaühendustest, olukorrast Lähis- Idas ja Euroopa Liidu tulevikuga seotud teemadest.
„Mul on väga hea meel oma kolleegi täna tervitada. Eesti ja Soome sõprus on väga tugev, see on aegumatu väärtusega ja soovime seda üheskoos edasi arendada,“ ütles peaminister Ratas. Ta rõhutas, et Eesti ja Soome kahepoolne koostöö tiheneb pidevalt. „Loodame, et näiteks digikoostöös jõuda juba peagi uuele tasemele,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Ühised pingutused on viinud selleni, et loodetavasti saame mõlemal pool Soome lahte peagi kasutada digiretsepte. Töötame selle nimel, et andmevahetus Eesti ja Soome eri registrite vahel veelgi paraneks.“
Ratas märkis, et lisaks digiühendustele seob mõlemat riiki ka geograafiline lähedus ning Eestil on hea meel, et Soome on nii tihedalt seotud olnud Rail Balticu projektiga ning koos arendatakse ka teisi tulevikuprojekte.
Marin ja Ratas peatusid ka olukorral Lähis-Idas. „Saatsime oma kaitseväelased Iraaki kohalike julgeolekujõudude toetamiseks ning väljaõpetamiseks, rünnakuid nende vastu ei saa muud moodi näha, kui neid kõige karmimal moel hukka mõistes. Vaja on pingete kiiret leevendamist ning öötame selle nimel, et relvad vaikiksid ja diplomaadid saaks rääkida,“ ütles Ratas.
Euroopa Liidu teemadest rääkides kinnitasid, peaministrid, et toetavad mõlemad Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050 ja edasi liikumist roheleppega. „Järgmine pikaajaline eelarve peab aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning seetõttu on oluline, et selle üldmaht võrreldes praeguse perioodiga ei väheneks,“ ütles Ratas.
Veel kõneldi Euroopa Liidu laienemisest ning tulevikusuhetest Ühendkuningriigiga pärast lahkumist EList. Peaministrid arutasid ka regionaalse julgeoleku küsimusi.
NordenBladet —Riigikogu väliskomisjoni tänase erakorralise istungi keskmes oli olukord Iraagis ning võimalused piirkonnas pingete leevendamiseks. Komisjon sai ülevaate Eesti seisukohtadest Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu erakorralisel istungil.
Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on oluline pinged Lähis-Idas maandada ning konflikti arenemist vältida. Ta märkis, et Eesti toetab oma liitlast Ameerika Ühendriike ning jälgib arenguid piirkonnas.
Eesmaa viitas vajadusele pöörata tähelepanu rahvusvahelisele õigusele ja selle mõistmisele. „Tuleb hoiduda ohust, et hakkame rahvusvahelist õigust valikuliselt tõlgendama ja kasutama,“ lisas Eesmaa.
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson rõhutas samuti rahvusvahelise õiguse ning sellel põhineva maailmakorra olulisust. „Reeglitel põhinev maailmakord ning rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine on see, mis saab tagada stabiilsuse Lähis-Idas,“ rääkis Mihkelson. „Eesti kui väikeriigi huvi on see, et rahvusvahelise õiguse murenemise kaudu ei satuks ohtu meie enda julgeolek,“ lisas ta.
Komisjonile tutvustasid Eesti seisukohti 10. jaanuaril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu erakorralisel istungil Välisministeeriumi esindajad.
NordenBladet — Valitsusele tutvustati tänasel kabinetinõupidamisel rahandus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud analüüsi, millega kaardistati võimaliku maksumuudatuse mõju osaajaga töökohtade loomisele ja maksulaekumisele.
Uuring käsitles võimalikku sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamist osaajaga töötavatele 3-8aastaste laste vanematele, 18-24aastastele noortele ning 55-aastastele ja vanematele inimestele, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga.
Uuringust selgus, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus ei ole oluliseks takistuseks osaajaga töökohtade loomisel ning inimeste mittetöötamise põhjused on pigem isiklikud.
Oluline on ka see, et suur osa inimestest, kes soovivad töötada osalise koormusega, on juba täna sotsiaalmaksu erandiga kaetud. Nende puhul maksab tööandja sotsiaalmaksu teenitavalt tasult, mitte miinimumpalga pealt. Näiteks osaajaga töötavad pensionärid, kuni 3-aastaste laste vanemad, õpilased, tudengid jt.
Analüüsist ilmnes, et tööandjate teadlikkus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse eranditest on madal. Praktikas neid lahendusi küll kasutatakse, kuid teadlikkus palgata osalise tööajaga töökohtadele neid inimesi, kellele kehtivad sotsiaalmaksu erandid, võiks tööandjate hulgas olla oluliselt suurem.
Ühtlasi andis valitsus täna rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile täiendava ülesande analüüsida osaajaga töötavate hooldajate töötasu sotsiaalmaksuga maksustamist. Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai täna ülevaate põllumajanduse kliimameetmetest ja rohetehnoloogiate arendamisest. Peaminister Jüri Ratase sõnul ei jää kliimapöördest puutumata ükski sektor ning majanduskonkurentsis püsimiseks tuleb targalt tegutseda kohe. „Me peame uuendama oma majandust ja arendama tehnoloogiaid nii, et see tooks kasu kõigile. Põllumajandus peab muutuma keskkonnahoidlikumaks ning rohetehnoloogiad peavad saama meie tuleviku majanduskasvu vundamendiks,” sõnas peaminister Ratas. Ta rõhutas, et juba tänavuse riigi eelarvestrateegia arutelul peab väga tugevalt arvestama kliimapoliitikaga.
Kliima- ja energiakomisjon arutas kasvuhoonegaaside vähendamist põllumajandussektoris.
Maaeluministri Arvo Alleri sõnul avaldavad kliimamuutused põllumajandussektorile järjest suuremat mõju. „Samas saab põllumajandussektor omalt poolt anda panuse, et kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda. Eelkõige on seda võimalik teha läbi happeliste muldade neutraliseerimise, sõnnikukäitluse parendamise, taastuva energia kasutamise ja energiasäästu ning täppisväetamise. Selleks, et hinnata olukorda põllumajandusettevõtetes ja hinnata erinevate praktikate ja tehnoloogiate mõju kliimamuutustele, tuleb läbi viia auditeid, uuringuid ja pilootprojekte. Kõigi nende väljakutsetega toimetulekuks vajab põllumees ka olulist riigi poolset tuge,” lausus Aller.
Riigi eelarvestrateegia aruteludeks valmistab maaeluministeerium ette täpsema kava, milliseid investeeringuid on sektoris selleks vaja.
Keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andsid komisjonile ülevaate rohetehnoloogiate terviklikust arendamisest. Investeeringud sellesse valdkonda aitaksid kaasa keskkonnahoidlike lahenduste arendamisele ja kasutusele võtmisele teaduses ning ettevõtluses.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul motiveerib rohetehnoloogia arendamine maksimaalselt ära kasutama taastuvaid materjale ja energiaallikaid. „Eestil on eeldusi, et uute lahenduste väljatöötamisega silma paista ka rahvusvahelisel tasemel. Meie tugevus on nutikus ja ülemaailmsed edulood IT valdkonnas, samuti puhas elukeskkond ning keskkonda väärtustavad eestlased. Riigipoolne läbimõeldud rohetehnoloogiate meetmepakett aitab headel ideedel realiseeruda,“ ütles keskkonnaminister.
Keskkonnaministeerium valmistab koostöös teiste ministeeriumidega selle aasta riigi eelarvestrateegia protsessiks ette tervikliku rohetehnoloogia meetmepaketi ettepaneku.
Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.
Sel korral osalesid istungil lisaks tavapärasele koosseisule maaeluminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.
Avafoto: Kliima- ja energiakomisjon 08.01.2020 (Stenbocki maja)
Allikas: Eesti Riigikogu
