Reede, november 7, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2020

Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine aastal 2020

NordenBladet – Koostöö parema tuleviku nimel. See on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujariigi Taani ja Gröönimaa ning Fääri saarte ühine juhtmõte 2020. aastal. Eesistujad viivad ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu uut visiooni 2030. aastaks. Eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks.

PMN eesistujad soovivad tugevdada sotsiaalset sidusust ja koostööd, mis võimaldaks kasutada piirkonna täit potentsiaali. Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioonis on püstitatud kolm strateegilist eesmärki: Põhjamaade piirkond peab olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult jätkusuutlik. Need sihid aitavad kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

„Eesistumisel keskendume koos töötamisele ja lahenduste leidmisele, mis muudaksid Põhjamaad piirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel eestvedajaks, kuid samal ajal säilitades oma konkurentsivõime ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse. Need on Põhjamaade Ministrite Nõukogu uue visiooni eesmärgid, mille me peame ellu viima. Noored on kliimaküsimused päevakorda toonud ja me peame neid nüüd kuulda võtma. Me võlgneme selle neile. Meie ehitame nende tulevikku,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.

Kliimasäästlikkus

Põhjamaade regiooni tunnustatakse kõikjal maailmas suurejooneliste ja tõhusate jätkusuutlikkuse algatuste ja kliimalahenduste eest. 2020. aasta eesistujad jätkavad ning arendavad koostööd keskkonna, looduse ja kliima valdkonnas. Eesmärgiga muuta piirkond veelgi keskkonnasäästlikumaks, samuti rahvusvahelisel tasandil eeskuju näidata toetades bioloogilist mitmekesisust ja vähendades nii plasti kui ka prügi sattumist ookeani.

Konkurentsivõimelisus

Põhjamaade piirkond on parim näide regionaalsest koostööst ja vabast piiriülesest liikumisest. Eesistujad töötavad selle positsiooni hoidmise nimel. Teadusuuringud, innovatsioon, investeeringud ja digitaliseerumine muudavad ettevõtted keskkonnasäästlikkusele ülemineku ajal väga konkurentsivõimeliseks ning toetavad ringmajandust ehk kliimasäästlikke lahendusi, mis toovad kasu nii Põhjamaadele kui ka kogu ülejäänud maailmale. Noortel on samuti siin oluline roll. Gröönimaa Põhjamaade koostöö minister Vittus Qujaukitsoq ütles: „Koostöö Põhjamaadega on Gröönimaa jaoks oluline, kuna jagame nii ühist ajalugu kui ka väärtusi. Seega on meile väga tähtis, et Gröönimaa osaleb 2020. aasta eesistumisel. Eesistumisega seotud projektides keskendume noorte ärivõimalustele Põhjamaade rannikuäärsetes kogukondades.“

Ühiskondlik koostöö

Põhjamaade sidusus põhineb ühistel väärtustel: usaldus, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus. Globaliseerumine on seda sidusust aga ohustama hakanud. Eesistujate programm näeb haridust ja kultuuri kui häid vahendeid, mis aitavad säilitada ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmisi Skandinaavia keelte kohta. Jätkusuutlikud noortekogukonnad on selles kontekstis hindamatud. Põhjamaade koostööst võiksid kasu saada kõik: noored ja vanad, nii need, kellel on palju, kui ka need, kelle on vähe.

Ühised lahendused tulevikuks

„Koostöö parema tuleviku nimel“ ei ole ainult 2020. aasta PMN eesistujate programmi pealkiri, vaid eesmärkide saavutamise nimel tehakse reaalselt tööd. See ei ole esimene kord, kui kolm rahvust edukalt ühise eesmärgi nimel töötavad ning annab Fääri saarte hinnangul põhjust ka 2020. aastal optimistlik olla.

„Fääri saared olid koos Taaniga eesistujad nii 2005. kui ka 2010. aastal. See läks korda ning tänavune eesistumine on meie töö loomulik jätk. Seekord võtame suurema rolli ning oleme poliitilisel tasandil eestvedajad kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, toidu ja metsanduse valdkonnas. See annab meile võimaluse taas näidata, et oleme mõlemad võimelised ning valmis koostöös osalema oma naabritega võrdsetel alustel,“ ütles Bárður á Steig Nielsen, Fääri saarte minister Põhjamaade koostöö alal.

 

Avafoto: Norden stend Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumisel Stockholmis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Norden.ee


Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service

Oluline muutus: ligi 100 000 Soome tööstustöötaja elu läheb kergemaks

NordenBladet — Ligi 100 000 Soome tööstustöötaja elu läheb kergemaks, kuna kaovad konkurentsivõime tõstmiseks varem kehtestatud tasuta ületunnid ning palgad tõusevad kahe aasta jooksul 3,3 protsendi võrra. Vastava kokkuleppe sõlmisid tööstustöötajate ametiühing ning tööandjate esindajad. Tasuta töötunnid (nn kiky tunnid) kehtestati Juha Sipilä valitsuse ametisoleku ajal.

Konkurentsivõime tõstmise ehk nn kiky kokkulepe sõlmiti pärast eelmisi valimisi 2016. aasta suvel ning selle kohaselt külmutati tööstustöötajate palgad ja aasta peale lisati 24 töötundi, mille eest tasu ei makstud. Selle sammu eesmärk oli tõsta Soome ettevõtete konkurentsivõimet ja hoida ära koondamisi.

Kas teadsid? Helsingisse on peidetud terve Päikesesüsteem

NordenBladet — Helsingi ja Espoo piiril on maastikule peidetud terve Päikesesüsteem: planeet Päike ja kõik planeedid kuni Pluutoni välja. Päike on paarikümnemeetrise posti otsas Patterimäki pargis. Sealt Merkuurini on vaid paarkümmend meetrit, aga Pluuto on kümmekond kilomeetrit eemal Espoo poolel Länsiväylä ääres, vahendab Helsingin Sanomat.

Pajamäki linnaosas on planeedid maastikule paigaldanud astronoomia selts Ursa ja Helsingi linn. 1992. aastal valminud mudeli idee autor on hobiastronoom Leo Sulamaa, kel oli oma tähetorn Pajamäkis.

Pluuto on jätkuvalt süsteemi osa, kuigi seda ei peeta 2006. aastast alates enam planeediks. Maastikule Päikesesüsteemi paigaldamise ajal ajal oli Pluuto veel üks 9 planeedist.

Päikesesüsteem tasub läbi käia, selleks tuleb varuda mitu tundi. Planeetide juures on seletused soome, rootsi ja inglise keeles. Looduses on planeetide kaugustest lihtsam aru saada, sisetingimustes oleks apelsini suuruse päikse kõrval teised väiksemad planeedid vähem kui millimeetri jämedused.

Pajamäki mudeli mõõtkava on üks miljardile. Üks millimeeter vastab seega 1000 kilomeetrile. Maa läbimõõt on 12 760 kilomeetrit, aga mudelis on ta vaid sentimeetri suurune. Vaatamata vähendusele on vahemaad ikka suured. Kaugemad planeedid Pluuto, Neptun ja Uraan jäävad Helsingi ja Espoo piirile. Uraan asub Espoos loodusmajas Villa Elfvik, nii et retke käigus saab külastada ka vana villat.

 

Motogrupeering United Brotherhood lõpetab Soomes tegevuse

NordenBladet — Motogrupeering United Brotserhood ja selle allorganisatsioon Bad Union lõpetavad Soomes tegevuse. Asjast teatas meediale grupeeringu esindaja. Lõpetamine tähendab seda, et kasutusel olevatest ruumidest ja atribuutikast loobutakse. Ühtlasi anti teada, et vaatamata avalikkuses väidetule pole tegemist kuritegelike ega ka ohtlike organisatsioonidega, vahendab MTV.

Kolmapäeval algab Porvoos kohtuistung, milles politseiamet nõuab nende organisatsioonide tegevuse lõpetamist. Taotluse põhjal on tegemist vägivaldsete ja organiseerunud kuritegevuse grupeeringutega, mis tegutsevad seaduste ja heade tavadega vastuolus.

Kokku on United Brotherhoodil ja selle allorganisatsioonil Bad Union sadakond liiget. Suurem osa neist viibivad praegu vahi all või vangistuses. Politsei info andmetel on organisatsioon keskendunud narkootikumide ja väljapressimisega seotud kuritegudele ja selle tegevust on saatnud vägivald.

United Brotherhood asutati 2010. aastal, mil ühinesid Rogues Gallery, Natural Born Killers ja M.O.R.E. Sel olid osakonnad Lahtis, Joensuus, Turus, Tamperes ja Jyväskyläs ning ka Helsingis, mille kogunemiskoht oli Tuusulas.

Marek Tamm valiti ajakirja Acta Historica Tallinnensia peatoimetajaks

NordenBladet — 17. detsembril kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia juhatus Tallinna Ülikooli ettepanekul ajalooajakirja Acta Historica Tallinnensia uue peatoimetaja ja uue toimetuse. Peatoimetaja ülesandeid täidab uuest aastast Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, uuteks ajakirja toimetajateks nimetati poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse (AAK) vanemteadur Anu Mänd, baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath ja AAKi vanemteadur Maie Pihlamägi, kes oli ühtlasi ajakirja senine peatoimetaja ja panustab uue toimetuse töösse 2020. aasta lõpuni.

Uus toimetus soovib jätkata 1997. aastal asutatud teadusajakirja senist suunda, avaldades kõrgetasemelisi artikleid Ida-Euroopa, Läänemere piirkonna ja Baltimaade ajaloost keskajast 20. sajandi lõpuni. Alates 2021. aastast on plaanis minna senise ühe numbri asemel kahe numbri avaldamisele aastas, samuti on eesmärk laiendada ajakirja kaasautorite ringi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ja töötada välja ajakirja uus kujundus ning küljendus. 2020. aasta alguses moodustakse ajakirja uus rahvusvaheline toimetuskolleegium.

Acta Historica Tallinnensia avaldab kaastöid nii eesti kui ka inglise keeles, kõik ajakirja kaastööd on tasuta veebis loetavad (open access). Ajakirja indekseerivad mitmed mainekad rahvusvahelised andmebaasid, sh Arts and Humanities Citation Index ja Scopus. Ajakirja kirjastajana jätkab Eesti Teaduste Akadeemia kirjastus. Ajakirja väljaandmist toetavad TLÜ humanitaarteaduste instituut ja AAK.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT