NordenBladet — Soomes varem peaministri kohuseid täitnud sotsiaaldemokraat Jutta Urpilainen sai omale Euroopa Komisjonis rahvusvahelise partnerluse voliniku koha.
Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen märkis Urpilainenit tutvustades, et ta pole mitte ainult endine rahandusminister ja Soome parlamendi välisasjade komisjoni kauaaegne liige, vaid ta on töötanud ka erisaadikuna Etioopias.
Urpilaineni kohta räägitakse Soomes, et tema asumisega volinikuks sai peaminister ja sotside juht Antti Rinne oma peamise rivaali jalust ära. Rinne ütles Urpilaineni uue ametikoha kohta, et see on väga oluline ametikoht.
>
Seni Euroopa Komisjonis sellist ametikohta ei olnud. Varem arvati, et Soome saab omale majandusasjade voliniku koha, aga see koht läks Itaaliale, vahendab Yle.
NordenBladet — Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt Euroopa keskmisest suurem. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõveriskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.
Aet Saare väitel vähenes vanusele kohandatud suremus südame isheemiatõppe 100 000 elaniku kohta aastatel 1985–2014 meestel 1285-lt 388-ni ja naistel 837-lt 211-ni. „Kiirele arengule vaatamata kuulub Eesti endiselt suurima kardiovaskulaarhaiguste riskiga riikide hulka Euroopas,“ tõdes Saar.
Nii Eestis kui ka mujal mõjutavad südame isheemiatõve suremusnäitajaid peamiselt kaks tegurit: kui palju inimesi haigestub ja kui suur osa nendest sureb. „Haigestumissageduse vähendamiseks tuleb alandada rahvastikus esinevaid riskitegureid, näiteks suitsetamist, kõrget vererõhku ja düslipideemiat. Väiksem suremus nõuab paremat müokardiinfarkti ravi ja efektiivsemat sekkumist korduvate atakkide vältimiseks. Järelikult on suremuse edasiseks vähendamiseks vaja seda teemat käsitleda terviklikult: tähelepanu tuleb pöörata nii müokardiinfarkti ägeda faasi ravile (esmane ennetus) kui ka infarkti kordumise vältimisele (teisene ennetus),“ nentis Saar.
Saare sõnul on ennetuse nurgakiviks suurima haigestumisriskiga inimeste kindlakstegemine ja neile ennetava ravi pakkumine. Ravijuhistes soovitatakse kasutada selleks riski hindamise skoore, mis ennustavad riskitegurite esinemise põhjal infarkti haigestumise tõenäosust.
Riskiskoorid on välja töötatud arenenud riikides, kus on väiksem südame-veresoonkonnahaiguste levimus, ja seni ei ole nende sobivust Eesti rahvastiku jaoks hinnatud. Doktoritööst „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001–2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“ selgus, et Eestis sobivad südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks kolmest riskiskoorist kaks: Euroopas kasutatav SCORE (ingl Systematic Coronary Risk Evaluation) ja Ameerika PCE (ingl Pooled Cohort Equation). Ühendkuningriigis rakendatav QRISK2 alahindas märgatavalt haigestumise tõenäosust ja see vajaks enne kasutamist kohandamist Eesti oludele.
Riskihinnangu alusel otsustatakse ennetava ravi vajadus. „Suurem risk eeldab varasemat ja tõhusamat sekkumist eelkõige vere kolesteroolisisaldust mõjutavate ravimitega, aga näiteks kõrgenenud vererõhu korral ka seda vähendavate preparaatidega. Lisaks vajavad suurema riskiga inimesed rohkem elustiilialast nõustamist,“ kirjeldas Saar.
Doktoritöös hinnati ka südamelihase infarktiga patsientide ravi kvaliteeti Eestis aastail 2001–2014. „Kuigi patsientide keskmine vanus ja kaasuvate haiguste esinemise sagedus kasvasid, paranes tuntavalt infarktijärgne elumus, mida võib seostada ravijuhistes soovitatud nüüdisaegse ravi paranenud kättesaadavusega,“ rääkis doktorant, lisades, et uuringuperioodi vältel ühtlustusid Eestis infarkti ravikvaliteet ja -tulemused. „2011. aastaks ei sõltunud ellujäämise tõenäosus enam sellest, kas patsient pöördus algul piirkondlikku või kohalikku haiglasse,“ väitis ta.
Probleemina tõi Saar oma doktoritöös esile nn riski ja ravi paradoksi. Selle kohaselt ravitakse suurima riskiga patsiente vähem tõhusalt kui väiksema riskiga haigeid. „Seega tuleb infarktijärgse elumuse edasiseks parandamiseks enam tähelepanu pöörata suurima riskiga patsientidele, sealhulgas eakatele, suhkurtõve ja neerupuudulikkusega haigetele,“ rõhutas Saar.
Aet Saare juhendajad on kardioloogia professor akadeemik Jaan Eha, kardioloogia teadur Tiia Ainla, kardioloogia teadur Toomas Marandi ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer.
NordenBladet —Riigikogu ratifitseeris tänasel istungil kokkuleppe, mis loob võimaluse pidada lennuühendust Eesti ja Araabia Ühendemiraatide (AÜE) vahel. Kokkulepe annab juriidilise aluse ja õiguse lendude alustamiseks kahe riigi vahel. Kokkulepe hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist ELi aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.
Lennuühenduse avamisega Dubaisse ja Dubai kaudu kolmandatesse riikidesse tekivad Eesti äri- ja turismisektorile olulised ja paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.
Kuivõrd kokkulepe reguleerib maksuküsimusi, siis tuli see Riigikogus ratifitseerida.
Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinna ja Dubai vahelisel liinil 2019/2020 talvel lendama AÜE lennuettevõtja Flydubai, kes omab ka koodijagamiskokkulepet teise kohaliku vedajaga Emirates. Koodijagamiskokkulepe võimaldaks reisijatel Eestist lennata Dubaist edasi ühe piletiga Emiratesi liinivõrku.
Juba mõnda aega on AS Tallinna Lennujaam pidanud läbirääkimisi AÜE lennuettevõtjatega seoses lendude alustamisega kahe riigi vahel. Hetkel on lennuühenduse loomine Dubaiga üks Tallinna Lennujaama prioriteetidest. Tallinna Lennujaam on reisijate arvu Tallinn–Dubai liinile prognoosinud 25 000–30 000 reisijat aastas.
Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (27 SE) poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.
NordenBladet —Riigikogu liige Aivar Sõerd küsis tänases infotunnis majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamise kohta.
Sõerd tahtis teada, kas järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud kolm miljonit eurot maantee järgmiste lõikude ehituse projekteerimiseks. Ta viitas, et 2022. aastal valmib neljarealine maanteelõik Mäoni ja sealt edasi ehitamiseks on vaja alustada projekteerimisega kohe.
Minister Aas vastas, et Tallinna-Tartu maanteel on projekteerimisel või ettevalmistamisel Mäeküla ümbersõit ja Põltsamaa ümbersõit. Praeguste plaanide kohaselt jätkub neljarealiste teelõikude ehitus aastatel 2023–2024. Aas ütles, et rahandusminister on teinud ettepaneku rajada need teelõigud avaliku ja erasektori koostöös, mida tasub kaaluda. Ministri sõnul oleks taristuobjektide ehitamiseks mõistlik laenu võtta, kuid kehtivad eelarvereeglid ei lubaks laenu kasutada. Ta lisas, et projekteerimine tuleks tõenäoliselt mõlemal juhul teha riigil ja kindlasti on riigi ülesanne ehituseks maade ostmine. Aasa sõnul on kolm miljonit eurot selleks otstarbeks olemas. „Nüüd eelarve koostamise protsess käib ja kinnitan teile, et omalt poolt teen küll kõik selleks, et see raha riigieelarvesse saaks, et me saaks minna edasi neljarealiste teede projekteerimisega ja sealt tulenevalt ka siis maade ostuga,“ ütles majandus- ja taristuminister. Aas lisas, et kavad täpsustuvad lähinädalatel.
Aas vastas veel Heidy Purga küsimusele ühistranspordi, Katri Raiki küsimusele Ida-Virumaa majandusolukorra ja Jaak Juske küsimusele raudtee elektrifitseerimise kohta.
Peaminister Jüri Ratas vastas Indrek Saare küsimustele regionaalpoliitika, Kaja Kallase küsimusele eestikeelse hariduse, Helmen Küti küsimusele omastehoolduse ja Kalle Laaneti küsimusele eelarve kohta.
Maaeluminister Mart Järvik vastas Kalvi Kõva küsimusele erimärgistatud põllumajandusliku diislikütuse tuleviku, Lauri Läänemetsa küsimusele Maaelu Edendamise Sihtasutusega seotud plaanide ja Urmas Kruuse küsimusele väikeettevõtluse kohta.
NordenBladet —Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut kutsuvad kõiki 13.–14. septembril 2019 osalema ajaloo- ja kultuurikonverentsil, mis on pühendatud Poola ja Eesti aastasadu kestnud sidemetele ja on oma väljenduse leidnud arhitektuuriobjektide, esemete, dokumentide ja kirjasõna kujul.
Sündmuse patroon on kultuuriminister Tõnis Lukas.
Konverentsi teemad hõlmavad ajaperioodi keskajast tänapäevani. Esimesel päeval, 13. septembril saab ERM-is tutvuda ainsa säilinud originaaleksemplariga Agenda Parvast. Tegemist on käsiraamatuga misjonäride jaoks – see on esimene säilinud trükis, kus leidub lõunaeestimurdelist teksti. Unikaalne raamat, mis on trükitud Poolas 1622. aastal, on hetkel väljas Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel Kohtumised. Teine haruldusi tutvustav esitlus on kavas sama päeva pärastlõunal Rahvusarhiivis, kus saab näha kuut Poola ajalooga seotud rariteeti arhiivi kogudest. Samuti avab Poola suursaadik NOORAS II maailmasõja puhkemise ajaloole pühendatud näituse „Võitlus ja kannatus”.
Esimese konverentsipäeva õhtupoolikul on kõik huvilised oodatud jalutuskäigule Tartu vanalinna, kus ajaloolased tutvustavad Poolaga seotud paiku. Teisel päeval jätkub konverents ülikoolis, rohkem akadeemilisel lainel ja teaduslikumas laadis.
Ettekandjate hulgas on Varssavi ja Krakówi Jagellooni Ülikooli ning Olsztyni raamatukogu Hossianum esindajad Poolast. Samuti Tallinna ja Tartu Ülikooli, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituudi, ERM-i ja Rahvusarhiivi teadustöötajad. Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab ERMi kodulehel.
Konverents on järjekorras juba neljas. Poola ja Eesti suhetele pühendatud konverentsid on varem toimunud Laiusel (400 aastat Poola võimu ja vaimu, 2002) ja Tartus (Poola jälg Eesti ajaloos, 2009 ja 2010). Konverentsimaterjalid on Poola ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeval (1921) kavas avaldada ka eraldi väljaandena.
Lisainfo:
Eesti Rahva Muuseumi näituste juht Kristjan Raba, Kristjan.Raba@erm.ee
Sławomira Borowska-Peterson Poola kultuurivahendaja Eestis, avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist, tel +372 553 2036
