NordenBladet – Kolm aastat tagasi abielu lahutanud Norra printsessi Märtha Louise’i elus on uus armastus – esoteerikafännist printsess kaotas südame 44-aastasele šamaanile, kelle klientide seas on näiteks Hollywoodi diiva Gwyneth Paltrow.
Printsess Märtha Louise’i ja kirjanik Ari Behni abielulahutus jõustus 2016. aasta augustis. Kolme tütrega paar oli pulmi pidanud 2002. aastal. Pühapäeval avaldas Märtha Louise (47) aga Instagramis Los Angeleses tehtud foto ja pika kirjutise, millega kuulutab, et tema uus kallim on Dureki-nimeline šamaan.
„Saad kohe aru, kui kohtud oma kaksikleegiga. Mul on olnud õnne leida oma hingesugulane.“ Armunud printsess õhkab: Durek on pannud teda mõistma, et siin planeedil eksisteerib ka tingimusteta armastus. Mees mõistab teda üdini, paneb naerma ning jagab põhjatut elutarkust. „Olen nii õnnelik ja õnnistatud, et ta on mu kallim,“ kirjutab Märtha Louise. „Armastan siin sellest igavikust järgmiseni. Ja neile, kes tunnevad vajadust kritiseerida: talitsege end. Pole teie asi minu eest valikuid teha või mind kritiseerida.“ Printsess lisab, et ei vali meest teiste meelerahuks ega mingite normide täitmiseks. „Mina valin armastusest.“
Märtha Louise on ingliusku ja ta on andnud välja mitu ingliteemalist raamatut. Ta tegeleb ka reikiga ja on ravitseja.
Ta asutas 2007 koos äripartneri Elisabeth Nordgreniga inglikooli, mis tekitas Norra meedias palju negatiivset vastukaja.
Selle aasta märtsis ilmus Maärtha Louise’i raamat “Tundlikuna sündinud”, milles ta räägib elust Norra kuninglikus peres ja tiitlist Tema Kuninglik Kõrgus loobumisest.
Šamaan Durek on kuuenda põlvkonna šamaan ja hingeline teejuht. Durekis on küll laplaste verd, kuid ta ei ole kunagi Norras ega Lapimaal käinud.
Norra kuninga Harald V ja kuninganna Sonja tütar, printsess Märtha Louise on troonipärimises neljas.
Printsessil ja ta uuel mehel on plaanis nii USAs kui Norra aidata oma oskuste abil inimesi, kes seda vajavad. Nende raviturnee kannab nime “The Princess and the Shaman”.
NordenBladet —Täna avab maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool uue puidutehnoloogia labori, mis võimaldab tudengitel õppe- ja teadustööd tehes omandada teadmisi kogu puidutöötlemise protsessist, alustades ümarmaterjali töötlemisest, lõpetades toodete valmistamisega. Labori väljaarendamine läks maksma ligi miljon eurot.
Labor on varustatud seadmetega, millega saagida kuni meetrise diameetriga palki ja kuivatada kuni 4,7 meetri pikkust saematerjali. Materjalitehnoloogia alase uurimistöö seisukohalt on üks olulisemaid seadmeid termotöötlusahi, millel on teadur Linnar Pärna sõnul ka suur teaduspotentsiaal. „Näiteks võimaldab nimetatud seade uurida, kuidas töödelda puitu selliselt, et säiliksid soovitud füüsikalised ja mehaanilised omadused ning paraneks vastupanu keskkonna mõjudele ja kahjuritele,“ rääkis Pärn. Olenevalt töötlusastmest suureneb termotöötlusahjus puidu pinnakõvadus ja muutub värvus. Lisaks suureneb puidu mädanikukindlus ning vähenevad niiskusest tingitud deformatsioonid, mis on Pärna sõnul oluline nii sise- kui välisviimistluses.
Äsja soetatud masinate hulka kuulub 60 tonnine kuumutatavate plaatidega press, mille eesmärk on erinevate puitplaatide, sealhulgas vineeri ja teiste komposiitplaatide väljatöötamine ning katsetamine. Vaakummembraanpress võimaldab aga erinevate pinnakattematerjalidega, sh spooniga katta ka kumeraid detaile. Viimane lihv antakse laboris puidule kalibreerimismasinaga, lisas Pärn.
Igapäevaselt saab labor olema pinnaks praktilisele õppetööle, puidutehnoloogia alasele teadustööle, aga ka koostööle erinevate puidutöötlemise ettevõtetega.
NordenBladet —Tselluloos oli viimased sada aastat Soome rikkuse allikas. Ent kümmekond aastat tagasi olukord muutus – tselluloosi polnud järsku enam kellelegi vaja – tehaseid suleti ja tselluloosi järgi polnud enam nõudlust. Nüüd aga on tärganud uus lootus, mida arendatakse Soomes salajases tehases.
Tselluloosist võib saada taas Soome päästja. Sellega võib asendada plastikut ja see teeb imesid ravimistööstuses. Sellest võib valmistada rõivaid ja inimestele tagavaraosasid. Sellest on juba tehtud jalgratas, vahendab Helsingin Sanomat.
Ilma tselluloosita oleks Soome olnud täna põhjamaine arengumaa. Aga ta on üks maailma jõukamatest riikidest, ja seda tänu tselluloosile, mis on võimaldanud toota maailma parimat vetsupaberit, pappi ja ajalehepaberit.
Praegu on maailmas käimas aga tselluloosi revolutsioon, uuestisünd. Tselluloosi tootmiseks ja arendamiseks on loodud hulgaliselt uusi start-up ettevõtteid. Seda peetakse uueks ja imeliseks tooraineks, et asendada fossiilseid kütuseid. See on suur muutus, kui arvestada, et veel kümmekond aastat tagasi oli tselluloos täielikult põlu all, millest tulid ka Soome probleemid.
Äänekoski uus biotoodete tehas on üks maailma suurimaid tselluloositehaseid. Ja terve põhjapoolkera üks suurimaid puitu töötlevaid ettevõtteid. Sarnase hiidtehase ehitust planeerib Metsä Group nüüd Kemisse.
Lääne-Soomes Äänekoskis alustati puidu töötlemist juba 100 aastat tagasi, aga 2011. aastal tegi Metsä Group sellele ettevõtmisele omamoodi juubelikingituse – paberitehas pandi kinni. Tulevik oli tume. Kuni 2017. aastal valmis 1,2 miljardit maksnud biotoodete tehas ja see oli seni suurim investeering Soome metsatööstuse ajaloos. See muutis kõik.
Äänekoski tehas tarbib päevas 240 rekkakoormat ja 70 rongivagunitäit puitu. See tehas on täiesti uus, aga tselluloosi tehakse ikka nii nagu seda varem tehti. Puu tuuakse sisse, see kooritakse ja hakitakse. Siis keedetakse puitu kemikaalide sees, tänu millele tulevad puidu side- ja liimained välja ning järgi jääb mass, mida kutsutakse tselluloosiks. Esialgne tume tselluloosimass pestakse ja valgendatakse. Pärast seda tselluloos kuivatakse ning lõigatakse sobivateks tükkideks ja pakendatakse. Alates puidu sissetoomisest kuni valmis toodanguni kestab protsess 17 tundi.
Kuigi Äänekoski tehas on kaasaegne, siis seegi haiseb. See tuleb kasutatavast väävlist. Tselluloos ise on lõhnatu, seda võiks isegi süüa. Metsä Groupil on käimas salajane projekt, mille käigus tahetakse selgeks teha, kas ja kuidas on võimalik tselluloosist kangast toota. Kui projekt õnnestub, siis on tulevik väga helge. Maailmas toodetakse aastas 100 miljonit tonni kangast, enamus sellest naftast ja puuvillast. Mõlemad on keskkonda kahjustavad. Nafta tootmine soojendab kliimat ja sellest toodetud rõivaste pesu viib keskkonda mikroplaste. Puuvilla tootmine aga vajab suurtes kogustes vett, väetisi ja taimekaitsevahendeid. Puuvilla kasvatamine võtab ära maad, mida saaks kasutada millegi muu kasvatamiseks. Puuvilla keskkonnakahju tuntuim näide on Araali meri, mille vett kasutati nõuka ajal puuvilla- ja riisipõldude kastmiseks. Tselluloos oleks toorainena palju keskkonnasõbralikum.
Äänekoskil arendatakse nüüd tselluloosist valmistatud kangast ja see on nii paljulubav, et selleks on püsti pandud 40 miljoni maksev katsetehas. Metsä partneriks on Jaapani ettevõte Itochu. Katsetehas on võimeline aastas tootma 500 tonni kangast. Kui katsetehase tootmine end õigustab, rajatakse suur tehas.
Puidust tehakse praegu vaid 5 protsenti maailma kangastest. Aga maailm muutub kiiresti ja tulevik soosib tselluloosi. Naftast ja plastikust tahetakse lahti saada.
Metsä pole selles arengus ainus. Teine Soome metsandushiid Stora Enso teeb Rootsis koostööd firmadega Hennes & Mauritz ning IKEA. Joensuu ligidal asuv Stora Enso tehas toodab juba tekstiilkangast. Lisaks valmistab tselluloosist kangast Jyväskylä start-up ettevõte Spinnova ning Aalto ülikoolis välja mõeldud Ioncell kangast tehti presidendiproua Jenni Haukio aastapäeva vastuvõtu kleit.
Kõige taga on raha. Puidu tselluloosi tonn maksab juba 1000 eurot ning sellest valmistatud kanga eest võib saada poole rohkem. Eriti head tselluloosi saab Soome metsadest – kuusest ja männist.
Metsa- ja paberitööstus on viimased 100 aastat olnud Soome majanduse liikumapanev jõud: Myllykoski, Kuusankoski, Valkeakoski ja Äänekoski. Soome marka devalveeriti selleks, et muuta paberitööstuse tooted välismaailmale ahvatlevaks. Maailm muutus aga Soome metsa- ja paberitööstuse jaoks 17. mail 2005. aastal. Siis algas 6 nädala pikkune tööseisak, pärast mida tootmine kukkus ja see ei tõusnudki enam endisele tasemele tagasi. Paberi ja papi tootmine kukkus ära ja jäigi kukkuma. Maailm digitaliseerus ja paberit ei vajatud enam nii nagu varem. Aastatel 2006-2016 vähenes paberitootmine Soomes kaks korda. Pooled tehased pandi kinni. Kadus 6000 töökohta.
Nüüd aga on toimunud uus pööre. Tselluloosi nähakse nüüd nagu naftat 1970ndatel aastatel. Metsad on roheline kuld ja tselluloos valge kuld. Soome uus start-up ettevõte Paptic tahab hakata kasutama tselluloosi plastiku asemel. Teha paberist asju, mida varem toodeti plastist. Soome firma Woodly toodab pakendeid taimede kasvatuseks.
Puitu on Soomes kastatud eksporditoorainena aastasadu. 17. sajandil eksporditi tõrva ja pigi, mida kasutati maailmas laevade ja hoonete ehituse jaoks. Mets on olnud soomlaste rahaveski. Tselluloosi arendamisel teevad pingsalt tööd Soome teadusasutused ja selleks eraldatakse valitsuse poolt heldelt raha. Juba on välja töötatud nanotselluloos ja selleks on võetud patendid. Peent nanotselluloosi saab näiteks kasutada mikroplastide kokkukogumiseks. Nanotselluloosi saab kasutada ka põllumajanduses ning elektroonikatööstuses. Nanotselluloosist saab kasvatada inimese rakke ja elundeid. Nanotselluloosist valmistatud torudest on toodetud isegi jalgratas.
Soome suured metsafirmad Metsä Group, UPM ja Stora Enso on teinud viimastel aastatel supertulemusi. Metsa- ja puidutööstus on saanud uue hingamise, mis toob Soomele sisse palju raha.
NordenBladet —Turus elav viie lapse ema Kirsi lasi end 2010. aastal 48-aastaselt steriliseerida. Ta otsustas, et ei taha enam lapsi saada. Steriliseerimine oli loomulik lahendus. See tundus olevat lihtne ja muretu. Arst soovitas talle uut Baueri firma poolt välja töötatud steriliseerimise meetodit Essure. Selle meetodiga pannakse munajuhadesse väiksed implantaadid, vahendab Iltalehti.
Arst oli naisele rääkinud et implantaadid on valmistatud titaanist, aga polnud juttu, et need sisaldavad veel PET-kiudu, teflonit, butadiini ja niklit. Arst oli kinnitanud, et mingeid kõrvalnähtusid selle meetodiga ei esine, aga ta oleks võinud rääkida niklist, kuna naine on selle suhtes allergiline.
Meetodit reklaamiti kui valutut, kiiret ja mitte-kirurgilist. Kirsi pidi aga käima operatsioonil kahel korral, kuna esimesel korral panek ei õnnestunud ja see tegi valu. Teisel korral oli panek samuti valuline. Samal ajal sõdisid ameerika naised juba Kirsi teadmata Essure vastu.
Esimene aasta koos Essure’ga oli Kirsi jaoks muretu. Mingeid vaevusi polnud. Siis aga läks 2011. aasta suvel põrgu lahti. Kirsil tekkisid valud, günekoloogilised probleemid ja verejooksud. Põlvevalud sundisid muidu aktiivse naise paigale, liigesed olid põletikus ja ainevahetus jäi seisma. Naine, kes oli olnud alati sale ja iga lapsega kadusid lisakilod kiiresti, hakkas nüüd kaalus juurde võtma. Isegi voodist tõusmine tundus suure ettevõtmisena.
Valu oli meeletu. Naine tõstis laste peale häält iga väiksema asja pärast. Ta oli vihane ja valu täis. Varem oma elus ainult grippi põdenud naine käis nüüd arstide vahet ja lasi teha analüüse. Kõik tundus olevat korras. Aga ei olnud korras – naine oli haige, aga põhjust ei leitud.
Pärast mitu aastat valusid sattus naine 2014. aastal soomlaste Essure problems grupi peale. Siis loksus kõik paika. Grupis oli siis 300 liiget, kõigil samad probleemid mis Kirsil. Ka neile oli paigaldatud Essure.
Kirsi hakkas grupis Essure tausta uurima ja selgus kohutav tõde. Ameerikas oli juba tuhandeid naisi, kel olid samad vaevused kui soomlastel. Nüüd on Soome grupis juba 1500 naist. Enamusel on vaevused ühed ja samad. Enamusele polnud arstid tutvustanud kõrvalmõjusid.
Aasta pärast liitumist grupiga lasi Kirsi oma Essure välja võtta. Ta oli üks esimesi Soomes, kes seda teha lasi. Osa vaevustest pärast väljavõtmist kadus. Osa aga jäid. Liigesed on jätkuvalt valusad ja ainevahetus ei tööta korralikult. Naist paneb hämmastama meedikute suhtumine, kes peavad vaevuste põhjuseks menopausi. Ent Kirsi hormoone on uuritud ja tal polnud menopausi. Lisaks on grupis alla 30-aastaseid naisi, kel on menopaus alles kaugel.
Kirsi uuris välja, et Saksamaal, kus Essure välja töötati, ei hakatud seda kunagi kasutama. Saksamaal ei peetud seda piisavalt turvaliseks.
Kirsi sai kätte uuringud, mille kohaselt 25 naisest, kellele see oli paigaldatud, kaebas 5 vaevuste üle. USA-s keelati toode ära, aga Soomes millegipärast mitte.
Soomes tugineti Euroopa Liidu vastavatele soovitustele. Samuti ei peetud vajalikuks Soomes rääkida kõrvalmõjudest.
Essure müük peatati lõpuks Soomes täielikult 2018. aasta lõpus. Kirsi ja teiste aktivistide tegevus oli vilja kandunud. Ent tarbijakaitsele tehtud ühisavaldust menetlusse ei võetud, kuna menetlus olevat liiga kallis, liiga pikk ja kõigil polevat vaevused päris ühesugused. Tarbijakaitsele anti üle kolm kausta materjalidega, kus olid 161 naise vaevuste kirjeldused, mis olid täiesti sarnased.
Naised on nüüd hämmingus, kuna neile jääb mulje, et nemad on ise süüdi, et turule lasti selline ohtlik toode. Essure võibolla sobib mõnele, aga selle kõrvalmõjude kohta ei antud mingit infot.
Soomes on Essure’sid paigaldatud üle 9000 ehk ohus on paljude naiste elud. Soome naised aga asja sinnapaika ei jäta ning võitlevad edasi kasvõi valitsuse tasemeni välja.
NordenBladet — Sügiseks valmiva uuringu eesmärgiks on huntide arvukuse hindamine enne ja pärast küttimishooaega. Keskkonnaagentuuri tellimusel analüüsivad tehnikaülikooli geeniteadlased kütitud huntide koeproove, väljaheiteid ning huntide murtud lammastelt saadud süljeproove.
Analüüsitakse sadu üle Eesti kogutud proove. Kvaliteetsetest proovidest saab kindlaks teha eri isendid ja need siis kokku lugeda. „Kõige rohkem on proovide hulgas väljaheiteid, millest DNA kättesaamine on aga ka kõige keerukam – välitingimustes ja ebasoodsate ilmaolude tõttu võib DNA olla proovis lagunenud,“ ütles uuringu juht professor Erkki Truve. Koerte ja huntide hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.
Analüüs on üks osa Keskkonnaagentuuri projektist ELME („Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“), mida kaasrahastavad Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaameti andmetel kütiti lõppenud jahihooajal lubatud 65 hundist Eestis 60, lisaks eriloa alusel seitse hunti. 2013 valiti hunt Eesti aasta loomaks ja 2018 Eesti rahvusloomaks.
