NordenBladet — Soome 103-aastase sõjaveterani Tauno tervist pole viimasel ajal ohustanud muu, kui abikaasa siitilmast lahkumine. Isa leinas nii raskelt, et oli hirm, et ta läheb kohe järele, ütles poeg.
Tauno tähistas hiljuti 103. sünnipäeva ja kingiks sai hingamisharjutuste seadme ning sõõmu nn Mannerheimi konjakit. Sõja ajal osales Tauno otsustavates lahingutes Muurmanni teelõigul ligi 40-kraadises pakases, vahendab Iltalehti.
Marssal Mannerheimi käsul pakuti sõduritele konjakit esimest korda 1942. aasta 4. juunil. Siis tehti seda Mannerheimi 75. sünnipäeva auks.
Mannerheim oli viinud tähtpäeva puhul sisse korra, et igale täisealisele sõjamehele anti sünnipäeva puhul suurem kogus toitu ning korralik sõõm konjakit.
Tauno on praegu oma ea kohta tippvormis. Ta käis pojaga äsja silmaarsti juures ja arst arvas, et mees on alla 90-aastane. Poeg palus arstil asja terasemalt uurida ja arst oli hämmingus. Tauno paneb omale ise tilku silma ja võtab rohtusid.
Poeg räägib, et isa käsi on kindel, ei värise. Saunas poeg aitab isa, aga isa tahab ise lavale ronida ja kõvasti leili visata. Tauno ootab nüüd suve, et saaks rulaatoriga pikemaid ringe teha.
Üks sõjaveterani hea vormi saladusi on pidev liigutamine. Veel 101-aastaselt lõhkus ta ise puid. Mees käis ka iseseisvalt omal jalal kõndides valimas. Esimene kord hääletas Tauno juba enne sõda 1936. aastal.
Tauno jälgib ka maailmas toimuvat. Rukajärvi lahingutest läbi käinud mees on ihult ja hingelt demokraatia pooldaja. Ta on alati valimiste tulemustega rahul, olgu nad millised tahes.
Tauno parandab oma tervist ka kodumaise leiutisega, mille poeg talle sünnipäevaks kinkis. Tegemist on samast Kiuruvesilt pärit leiutaja Aulis Kärkkäineni hingamisharjutuste seadmega. Kärkkäinen kiidab, et Taunol on tippvormis kopsud. Kärkkäineni enda isa võitles samuti sõdades, nii Talve- kui Jätkusõjas.
Tauno jäi leseks jaanuarikuus, kui abikaasa Martta suri. Nad elasid koos 75 aastat. Mehest 5 aastat noorem Martta elas alates 2017. aasta sügisest hooldekodus. Naise surm oli ka heas vormis mehele suur löök. Poeg arvas, et isa läheb kohe emal järel. Üllatavalt aga pidas isa vastu ja suutis veel aprillis valimaski käia.
Tauno on elanud samas kohas alates 1931. aastast. Maja omab nüüd poeg, kes isa eest hoolitseb. Poeg räägib, et isa ja ema tahtsid elada alati kodus, kuigi neile pakuti võimalust elada vanadekodus. Kui ema sattus 96-aastaselt kuseteede põletikuga haiglasse, kaotas ta paari nädalaga liikumisvõime ning haiglas alustati juba surmaeelse ettevalmistusega. Kui poeg sellest kuulis, palus ta alustada ema ravimist. Ema saigi terveks ning peatselt tähistasid nad oma 75. pulma-aastapäeva, ema andis ajalehele intervjuu ja elas veel aasta.
Põllumehe ametit pidanud Taunol on juba neli põlve järglasi: kolm last, kuus lapselast ja lapselapselapsi on samuti kuus. Suguvõsa noorim on 1,5-aastane poiss, kellele meeldib vaarisa süles olla.