Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: mai 2019

103-aastane Soome sõjaveteran on nii uskumatult heas vormis, et isegi arstid imestavad

NordenBladet — Soome 103-aastase sõjaveterani Tauno tervist pole viimasel ajal ohustanud muu, kui abikaasa siitilmast lahkumine. Isa leinas nii raskelt, et oli hirm, et ta läheb kohe järele, ütles poeg.

Tauno tähistas hiljuti 103. sünnipäeva ja kingiks sai hingamisharjutuste seadme ning sõõmu nn Mannerheimi konjakit. Sõja ajal osales Tauno otsustavates lahingutes Muurmanni teelõigul ligi 40-kraadises pakases, vahendab Iltalehti.

Marssal Mannerheimi käsul pakuti sõduritele konjakit esimest korda 1942. aasta 4. juunil. Siis tehti seda Mannerheimi 75. sünnipäeva auks.

Mannerheim oli viinud tähtpäeva puhul sisse korra, et igale täisealisele sõjamehele anti sünnipäeva puhul suurem kogus toitu ning korralik sõõm konjakit.
Tauno on praegu oma ea kohta tippvormis. Ta käis pojaga äsja silmaarsti juures ja arst arvas, et mees on alla 90-aastane. Poeg palus arstil asja terasemalt uurida ja arst oli hämmingus. Tauno paneb omale ise tilku silma ja võtab rohtusid.

Poeg räägib, et isa käsi on kindel, ei värise. Saunas poeg aitab isa, aga isa tahab ise lavale ronida ja kõvasti leili visata. Tauno ootab nüüd suve, et saaks rulaatoriga pikemaid ringe teha.
Üks sõjaveterani hea vormi saladusi on pidev liigutamine. Veel 101-aastaselt lõhkus ta ise puid. Mees käis ka iseseisvalt omal jalal kõndides valimas. Esimene kord hääletas Tauno juba enne sõda 1936. aastal.

Tauno jälgib ka maailmas toimuvat. Rukajärvi lahingutest läbi käinud mees on ihult ja hingelt demokraatia pooldaja. Ta on alati valimiste tulemustega rahul, olgu nad millised tahes.
Tauno parandab oma tervist ka kodumaise leiutisega, mille poeg talle sünnipäevaks kinkis. Tegemist on samast Kiuruvesilt pärit leiutaja Aulis Kärkkäineni hingamisharjutuste seadmega. Kärkkäinen kiidab, et Taunol on tippvormis kopsud. Kärkkäineni enda isa võitles samuti sõdades, nii Talve- kui Jätkusõjas.

Tauno jäi leseks jaanuarikuus, kui abikaasa Martta suri. Nad elasid koos 75 aastat. Mehest 5 aastat noorem Martta elas alates 2017. aasta sügisest hooldekodus. Naise surm oli ka heas vormis mehele suur löök. Poeg arvas, et isa läheb kohe emal järel. Üllatavalt aga pidas isa vastu ja suutis veel aprillis valimaski käia.

Tauno on elanud samas kohas alates 1931. aastast. Maja omab nüüd poeg, kes isa eest hoolitseb. Poeg räägib, et isa ja ema tahtsid elada alati kodus, kuigi neile pakuti võimalust elada vanadekodus. Kui ema sattus 96-aastaselt kuseteede põletikuga haiglasse, kaotas ta paari nädalaga liikumisvõime ning haiglas alustati juba surmaeelse ettevalmistusega. Kui poeg sellest kuulis, palus ta alustada ema ravimist. Ema saigi terveks ning peatselt tähistasid nad oma 75. pulma-aastapäeva, ema andis ajalehele intervjuu ja elas veel aasta.

Põllumehe ametit pidanud Taunol on juba neli põlve järglasi: kolm last, kuus lapselast ja lapselapselapsi on samuti kuus. Suguvõsa noorim on 1,5-aastane poiss, kellele meeldib vaarisa süles olla.

Tehnikaülikool jõudis mainekasse QS-i maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga

NordenBladet — QS-i rankinguagentuur avaldas 2019. aasta maailma ülikoolide valdkondliku pingerea. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) reformid on aidanud ülikooli juba viies teadusvaldkonnas jõuda maailma 2% parimate hulka.

TalTech jõudis mainekasse QS World University Rankings by Subject (QS) maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga, milleks on infotehnoloogia (551-500), ärikorraldus (451-450) ning majandusanalüüs (401-450). Alates 2018. aastast on TalTech esindatud ka elektroenergeetika ja elektroonika valdkonnas (351-400) ning on viimases kahes ka Eestis juhtival positsioonil.

„Majandusteaduskonnas on areng olnud tormiline. Oleme Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus, kuid nüüdsest väljendub meie tase ka rankingutes,“ sõnas TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra. „Maailma parimate hulka kuuluvad QS-i ja THE World University Rankingu järgi kolm majandusteaduskonna põhivaldkonda – avalik haldus, majandusteadus ja ökonomeetria ning ärindus ja juhtimine. Jätkuv tudengite tung meie juurde ainult kinnitab välismaist hinnangut,“ selgitas ta.

QS on üks usaldusväärseimaid ning maailmas enim kasutatavaid ülikoolide pingeridasid. Seda jälgivad nii koostööpartnerid kui tudengid saamaks indikatsiooni ülikoolide olemuse ja võimekuse kohta.

QS reastab kokku 48 erinevas valdkonnas 500 ülikooli ja pingeritta pääsemiseks on vaja vastavas valdkonnas kuuluda maailma 2% parimate hulka.

Valdkondlike pingeridade koostamise aluseks on võetud akadeemiline maine teiste maailma ülikoolide ja tööandjate seas, tsiteeringute arv valdkondlike artiklite hulgas ning vastav H-indeks.

Täies mahus on pingereaga võimalik tutvuda agentuuri kodulehel: https://www.topuniversities.com/subject-rankings/2019

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome jõukaim mees Björn Wahlroos: Soome tegi suure vea, et euro kasutusele võttis

NordenBladet — Soome tegi suure vea, et võttis 1999. aastal kasutusele Saksa raha euro olukorras, kus Soomes tegutsevad tugevad ametiühingud ja tööjõuturg ei toimi, ütles Soome jõukaim mees Björn Wahlroos.

Wahlroos ütles Dagens Industri konverentsil, et euro tõttu pole Soome majandus alates 2007. aastast 10 aastaga üldse kasvanud, samas kui Rootsi majandus on tänu oma rahale selle ajaga kasvanud tervelt 20 protsenti, vahendab Hufvudstadsbladet.

Sampo kindlustuse juhi Björn Wahlroosi väitel on Rootsi tänu sealse krooni madalale kursile olnud majanduslikult palju edukam ja meelitanud tänu sellele ligi palju enam investeeringuid.

Wahlroosi väitel on Soome kaotanud palju raha, kuna on end sidunud Saksa rahaga olukorras, kus tööjõuturg on Soome oma.

Wahlroos, kes tõi eelmisel aastal Nordea panga peakontori Stockholmist Helsingisse, on ise alates 2013. aastast sisse kirjutatud Rootsis. Aga nagu ta ise ütleb, elab põhilise osa ajast Prantsusmaal ja Inglismaal. Rootsisse registreerimise algne põhjus oli Soome kõrgete vara-, pärimis- ja kinkemaksude vältimine. Wahlroos märkis, et kõik maksud on alati natuke liiga kõrged.

 

 

Uuring: Soome kuulub riikide hulka, mis on kliimamuutusest võitnud

NordenBladet — Põhjapoolkeral asuvad maad on kliimamuutusest võitnud, selgub USA-s Stanfordi ülikooli juures läbi viidud uuringust. Uuringus on vaadeldud kliima soojenemise mõju riikide majanduslikule arengule viimase 50 aasta jooksul. Uuringu järgi on globaalne temperatuuri tõus 1 kraadi võrra  toonud kasu käputäiele riikidele, mille hulgas on Island, Soome, Norra, Kanada, Rootsi ja Venemaa.

Soome majandusele andis kliima soojenemine juurde aastatel 1961-2010 tervelt 48 protsenti. Kõige enam võitis Island 92 protsendiga.

Numbrid põhinevad sellel, et tänu kliima soojenemisele on kasvanud põhjapoolkeral maaharimise võimalused ja inimeste heaolu. Nii viljakus kui inimeste produktiivsus on suurim seal, kui temperatuurid pole liiga kõrged ega madalad. Seetõttu tuleb külmadele maadele soojenemine kasuks. Asi on aga vastupidine seal, kus oli juba niigi soe.

Sooje maid on aga rohkem ja paljudele maadele on kliima soojenemine olnud katastroof. Uuringu järgi on kliima soojenemine suurendanud eri maade ebavõrdsust 25 protsendi võrra. Näiteks Indias on kuumus vähendanud majanduskasvu 31 protsenti, Sudaanis 36 protsenti ja Nigeerias 29 protsenti.

Maailma juhtivad majandused USA ja Hiina asuvad vööndis, kus suuri muutusi pole toimunud, aga see ei pruugi nii jääda.

 

Soomes sünnib aina vähem lapsi, sest naised ei soovi pere luua

NordenBladet — Lapsi sünnib Soome üha vähem, kuigi majanduskriis on möödas ja lapsepuhkus on maailma tipus. Vähene sündide arv tuleb sellest, et üha vähem naisi tahab saada emaks, selle asemel tahavad naised tegeleda muude asjadega, vahendab Aamulehti.

Uuringute järgi tahavad inimesed järjest rohkem teha muid asju ning lapsevanemaks saamine on selle sooviga vastuolus. Üllatav on uuringutes ka see, et kõrgelt haritud inimesed saavad rohkem lapsi kui madalama haridusega inimesed.

Soomes on toimumas ajalooline muutus, kus emaks saadakse üha harvem ja üha hilisemas eas. Sellega seoses on laste hulk kiiresti vähenemas.