NordenBladet — Soomes langevad vanemate eramajade hinnad ja seda isegi Vantaal ja Espoos, kuna noored lükkavad majaostu üha rohkem edasi. Langus algas juba eelmisel aastal ja käesolev aasta on olnud samasugune. Vanemate eramajade hinnad on linnades languses üle terve Soome, vahendab Yle.
Eelmise aasta viimases kvartalis langesid hinnad 1,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Helsingi piirkonnas oli kukkumine lausa 5,5 protsenti ja mujal 1,1 protsenti.
Kinnisvara asjatundjate väitel tuleneb langus sellest, et hinnad on lastud realistlikumale tasemele. Kui hind on sobiv, siis leiab maja ka ostja. Trend on ka see, et noored on hakanud oma kodu soetamist edasi lükkama. Kõige soodsama hinnaga on 1970ndatel aastatel ehitatud eramajad. Kallimad on 2000ndatel ja 2010ndatel aastatel ehitatud eramajad.
NordenBladet —Väike, 10 000 elanikuga Ii* vald Põhja-Soomes on võtnud eesmärgiks saada 100-protsendiliselt taastuvenergia kasutajaks. Sellega oleks vald esimene selline terves maailmas ja juba on äratanud see rahvusvahelist tähelepanu.
Valla elanikud, nii noored kui vanad näevad vaeva, et ei kasutataks enam üldse fossiilseid kütuseid, selle asemel kasutatakse päikest, maaenergiat ja puitu. Samuti lähevad kõik jäätmed taaskasutusse. See kõik tähendab ühtlasi valla jaoks kokkuhoidu ligi pool miljonit eurot aastas.
______________________________
* Ii vald on vald Soomes Oulu läänis Põhja-Pohjanmaa maakonnas. 1. jaanuaril 2007 liitus Ii vallaga Kuivaniemi vald. Naabervallad on Oulu linn, Pudasjärvi linn, Ranua vald ja Simo vald.
NordenBladet — Esmakordselt koostati Eesti ja Läti jaoks lämmastikubilanss ning hinnati olulisemad lämmastikuvood, allikad ja liikumisteed, sh Läänemerre jõudva lämmastiku kogused ja päritolu.
Suurimad pinna- ja rannikuvette jõudvad lämmastikuvood pärinevad põllumajandusest, loodusmaastikelt, atmosfäärist ja reoveekäitlusest. Projekti eesmärk, mille nimel Eesti ja Läti teadlased koostööd teevad, on Liivi lahte jõudva ja veekvaliteedi halvenemist põhjustava lämmastiku koguse vähendamine.
Liigne toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, koormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osooni sisaldust atmosfääris ning looduslike ökosüsteemide tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Ka panustavad lämmastiku heitmed (N2O) kliimamuutusesse.
Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu Interreg Eesti-Läti programmist rahastatud teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.
Selleks hinnati kvantitatiivselt nii looduslikke kui inimtekkelisi bioloogiliselt omastatava lämmastiku (Nr) allikaid ja olulisemaid (>100 tonni) voogusid 2014. aastal olulisemate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus), inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning lämmastiku piiriülest transporti. 2014. aasta valiti uuringiks põhjusel, et projekti alguseks 2017. aasta kevadel oleks olemas usaldusväärsed statistilised ja muud algandmed, mille kogumine võib olla ajamahukas.
Kokku ringleb Eesti majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel umbes 550 000 tonni lämmastikku aastas. Kogu Eesti lämmastiku bilanss (sisend miinus väljund) oli 2014. aastal positiivne (+53 000 tonni). Selle põhjuseks on eelkõige lämmastiku emissioonid atmosfääri ning põllumajanduse, jäätmekäitluse ja energiasektorite ning kodumajapidamiste positiivne lämmastiku bilanss.
Lämmastiku koormusest siseveekogudele moodustab 92% põllumajandusest ja loodusmaastikelt tulev paljudest kindla asukohata allikatest pärinev hajukoormus, sellest omakorda 2/3 põllumajandusest. Umbes 5% lämmastikust sadestub atmosfäärist. Seega pärineb 97% kogu siseveekogude lämmastiku koormusest hajuallikatest ja 3% punktallikatest. 75% pinnaveekogumitesse sisenenud lämmastikust kantakse jõgedega merre ja ligi 25% lendub atmosfääri veekogude isepuhastuse tulemusena. Läti eristub Eestist sellega, et ligikaudu pool siseveekogude lämmastikukoormusest pärineb Daugava jõe valglast Venemaalt ja Valgevenest.
Punkt- (eelkõige energeetika, transport, tööstus) ja hajuallikatest (sh. põllumajandus, loodusmaastikud) pärinevad lämmastikuvood atmosfääri on Eestis arvestuslikult kokku 126 000 tonni aastas, sellest 60% panustavad punktkoormusallikad. Suurem osa voost on stabiilne õhulämmastik, mis tekib fossiilkütuste põletamisel, moodustades 48% kogu atmosfääri emiteeritud lämmastikust. Keskkonnakahjulikud lämmastikuühendid (NOx, N2O, NH3) panustavad umbes 42% kogu lämmastiku sisendvoost, mille allikaks on piiriülene sisend (16%), põllumajandus (8%), loodusmaastikud ja transport (mõlemad ca 6%) ning kütuste põletamine energia- ja tööstussektoris ning asulates (kokku 6%).
Põlevkivituhk moodustab 50% kogu jäätmekäitluse sektori lämmastiku sisendvoost. Toiduainetetööstusest ja loomasöödast tekkinud jäätmete osakaal on 12% ning inimtarbimine lisab 15% kogu jäätmekäitluse sektori sisendist (suur osakaal on toidu- ja biojäätmetel).
Piiriülene lämmastikuimport lämmastikuühenditena ning materjalide ja toodetega moodustas 2014. aastal 114 000 tonni ning eksport 106 000 tonni. Impordi-ekspordi vood moodustavad umbes 16% majandussektorite, asulate ja looduskeskkonna vahelisest lämmastiku voost.
Loodusmaastike (metsad, sood) lämmastiku bilanss Eestis on kergelt negatiivne (-6500 tonni) , mis võib viidata lämmastiku väljavoole turba ja metsamaterjali intensiivse kasutamise tõttu. Määramatus loodusmaastike lämmastikuvoo hinnangutes on üsna suur.
Saadud tulemustele tuginedes töötatakse välja uued sobivad meetmed lämmastiku koormuse vähendamiseks Läänemerele.
NordenBladet —Soomes algab täna suur sõjaline õppus Bold Quest, millest võtab osa 2200 sõjaväelast 14 riigist. Soomest on osavõtjaid kolmandik, ülejäänud on Põhjamaadest, USA-st ja Prantsusmaalt, vahendab MTV.
Õppuse peamine eesmärk on katsetada praktikas erinevate üksuste tulevõimekust. Samuti testitakse rahvusvahelise abi vastuvõtmise võimekust, mis on lisaks abi andmisele üks Soome kaitsejõudude uutest ülesannetest.
Soome kaitsejõudude rahvusvahelusteks projektideks ette nähtud 4,5 miljonist eurost võtab Bold Quest ära poole. Enamus sellest rahast kulub Põhja-Soomes andmesidevõrkude rajamiseks, mis jäävad kasutusse ka pärast õppuse lõppu.
Õppust Bold Quest on korraldatud alates 2003. aastast ja vaid kahel korral on see viidud läbi väljaspool USA-d. Soome on osalenud õppusel alates 2010. aastast.
NordenBladet —Soome laevandusettevõte Eckerö Line on sõlminud eellepingu uue kaubalaeva ostmiseks. Uus laev võtab lisaks kaubale peale ka autoga reisijaid ning alustab liiklemist Tallinna A-terminalist Helsingi Vuosaari sadamasse juba juunikuus.
Vuosaari sadama kasutamine võimaldab kaubaveoklientidel ja autoga reisijatel jõuda soovitud sihtkohta Soomes lihtsamini, vältides Helsingi kesklinna liiklust. Nii Vantaa lennujaam kui ka eestlaste seas populaarne IKEA kaubamaja on Vuosaari sadamale väga lähedal.
Laev on maikuus Eestis dokis ning alustab sõite Tallinn-Helsingi liinil juunis. Uue laeva liinile toomine loob töökohti Tallinna ja Vuosaari sadamates ning ka uuel laeval endal. Uue laeva liinile toomine tähendab umbes 80 uut töökohta Soomes ja Eestis, edastab Ärileht.
Laeva omanik on Eckerö Line’i emaettevõte Rederi Ab Eckerö, kellelt laev renditakse. Alus ehitati 2000. aastal Hispaanias ning viimati sõitis see liinil Liverpool – Dublin. Laev võtab peale 366 reisijat ning autotekil on 2000 liinimeetrit. Laeval on väike kauplus, mugav istumissalong, kohvik ning kajutid.
Uus laev sõidab Tallinnast Helsingisse ja tagasi kaks korda päevas ning sõit kestab kolm tundi. Laeva nimi avaldatakse pärast registreerimist. Uus laev registreeritakse Soome lipu alla. Eckerö Line on ainus Soome lipu all liiklev laevafirma Tallinna-Helsingi liinil.
