Reede, aprill 19, 2024

Monthly Archives: märts 2019

Analüütik: Soomet ootab 2020. aasta teises pooles majanduslangus

NordenBladet — Nordea Panga peaanalüütik Jan von Gerich prognoosib Soomele majanduse langust 2020. aasta teises pooles. Selline stsenaarium on Gerichi väitel võimalik, kuna USA-s kerkisid lühiajaliste, 3-kuuliste ja 1-aastaste riigivõlakirjade intressid kõrgemalt 10-aastaste võlakirjade intressidest. Viimasel 9 korral on see USA-s olnud märk majanduse jahtumisest.

USA-s prognoositakse jahtumist 2020. aasta keskpaigaks, Soomes on alates 1955. aastast järgnenud langus pool aastat pärast USA-d ehk see tuleb 2020. aasta lõpus.

Soome politsei hoiatab investeerimiskelmide eest, kes on soomlastelt välja petnud viimastel kuudel miljoneid

NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei hoiatab investeerimiskelmide eest, kes on soomlastelt paari viimase kuu jooksul välja petnud miljoneid eurosid. Politseile on tehtud üle 100 kuriteoteate välismaistelt numbritelt tulnud kõnede kohta, milles pakutakse investeerimisvõimalusi. Viimase aasta jooksul on soomlastelt nõnda välja petetud vähemalt viis miljonit eurot, vahendab MTV.

Politsei info kohaselt on tegemist tõenäoliselt rahvusvahelise kuritegevusega ja kannatanuid on üle terve Soome. Helistatud on valdavalt +44 algavatelt numbritelt, mis näitab, et tegemist on Suurbritanniaga.

Viimastel kuudel on aga kõnesid tulnud ka muudest riikidest ning isegi Soomest. Välismaalt tulnud kõnedes on küsitud inimese varalise seisu kohta ja pakutud võimalust investeerimiseks suure tootlusega. Pärast seda on kannatanute poole pöördutud uuesti uute investeerimisvõimaluste pakkumisega. Pärast seda on infovahetus toimunud e-posti teel.

Kannatanud on pidanud raha kandma välismaistele panga-arvetele või kübervaluutas. Algul on summad olnud 200-300 eurot. Mõnel juhul on kannatanule makstud tagasi kahekordne summa ja öeldud, et see oli eelmise investeeringu tulu. Tegelikult on tegemist aga pettusega. Tegelikkuses pole seda raha kuhugi investeeritud, vaid kannatanule on jäetud mulje soodsast tehingust, et ta veel rohkem raha mängu paneks.

Osa kannatanuid on võtnud edasiste investeeringute tegemiseks juba laenu, millest võib tulla probleeme väga pikaks ajaks.

Osa kannatanuid on andnud võimaluse eemalt oma arvutit kontrollida, mistõttu on ohvri pangaarvetelt võetud ära suuri summasid. Kannatanud on valdavalt sündinud 1940-1960ndatel aastatel, aga on ka 1980ndatel ja 1990ndatel sündinuid. Petukõnesid on tulnud paljudele, mistõttu tasub olla inimestel väga ettevaatlik.

Politsei tuletab meelde, et oma vara ei saa kunagi anda tundmatu isiku kontrollida, ilma tausta põhjalikult selgeks tegemata. Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt pole tõsi.

Soomes langeb töötute arv, kuna töökohti tuleb juurde

NordenBladet — Soome tööbüroode andmetel oli veebruari lõpus 245 800 töötut tööotsijat, mida on 30 400 võtta vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Võrreldes eelneva kuuga vähenes töötute tööotsijate arv 5600 võrra. Pikaajalisi töötuid ehk vähemalt aasta töötuna olnuid oli 64 700, mida on 21 800 võrra vähem kui aasta tagasi. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 92 900 ehk 13 400 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 30 500, mida on 2900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Uusi vabu töökohti tuli veebruaris juurde 77 800, mida on 8700 võrra enam kui aasta tagasi. Kokku oli tööbüroodes veebruaris 161 400 vaba töökohta, mida on 23 000 võrra enam kui aasta tagasi.

Hõivatuid oli veebruaris statistikaameti andmetel 34 000 võrra enam kui aasta tagasi. Hõivatuse tase on 70,7 protsenti, mis on 0,9 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta tagasi. Töötuse tase oli 7,4 protsenti, mis on 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui aasta tagasi.

Eesti Teadusagentuur (ETAg) kuulutab välja konkursi e-valitsemises tehisintellekti kasutusvõimalusi avava uuringu läbiviija leidmiseks

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur (ETAg) kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille lähteülesande on kokku pannud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei. Konkurss jääb avatuks 20. maini 2019.

Eesti avalik sektor on keskmisest väiksem, kuid selle koormus on kõrge, sest riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema samaväärsed. Praegu pole teenuste pakkumine Eestis optimaalselt korraldatud. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ametnike arvu suurendamata on üks võimalus rakendada tehisintellekti võimalusi. Automatiseeritud otsustustuge saaks muuhulgas kasutada järelevalves, esmatasandi kodanikuteenuste osutamisel, juriidiliste otsuste tegemisel, õigusabis ja klienditoes.

Tellitava uuringu eesmärk on analüüsida tehisintellekti rakendatavust avaliku sektori asutustes otsuste automatiseerimiseks. Vaatluse all on ka praegused kitsaskohad avalikus sektoris. Loodud tehisintellekti lahendused tuleb uuringu läbiviijal piloteerida ja valideerida.

Konkursi tähtajani jääb seitse nädalat

Tellitava uuringu eelarve on kuni 805 260 eurot. Konkursile ootame osalema interdistsiplinaarseid konsortsiume, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmast.

Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. Osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad ETAg-i (aadressil indrek.suitso@etag.ee), kes võimaldab ligipääsu ETISe taotlusvormile.

Soovi korral on konkursil osalevatel konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija (ETAg) ja tellija esindajatega (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei esindajad), et rääkida läbi ettevalmistatava pakkumuse sisu.

Uuringut rahastab ETAg RITA programmist, mille eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks. RITA eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahenditest.

Lähteülesanne ja muu tehniline info.

Lisainfo:

Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee

Indrek Suitso, RITA programmi vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur, 730 0320,  Indrek.suitso@etag.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TOP 15: Neist ametitest on Soomes kõige suurem puudus – vaata järgi!

NordenBladet — Soomes on rida ameteid, millest on kõige suurem puudus. Päris tippu on tõusnud üks uus amet. Viimastel aastatel on Soomes vähenenud tööjõu ülepakkumine ja suurenenud teatud ametite defitsiit. Kõige defitsiitsemaks ametiks on tõusnud kõneterapeudid, vahendab Taloussanomat.

Siin on ametid, millest on Soomes kõige suurem puudus:

1. Kõneterapeudid
2. Büroode ja äripindade koristajad
3. Peaarstid ja eriarstid
4. Üldarstid
5. Lasteaiaõpetajad
6. Sotsiaaltöötajad
7. Haiglaõed
8. Telefoni- ja teenuskeskuste müüjad
9. Restorani- ja toitlustustöötajad
10. Müügiesindajad
11. Ehituse töödejuhatajad
12. Hambaarstid
13. Koduabilised ja -koristajad
14. Hooldajad
15. Masinate paigaldajad

Ülepakkumine on kõige suurem järgmistel elualadel:

1. Sekretärid
2. Õmblejad
3. Juhtkonna assistendid
4. Graafilised ja multimeedia disainerid
5. Tehnika tugiisikud
6. IT-ala remontijad ja hooldajad
7. Ajakirjanikud
8. Trükkalid
9. Trükiettevalmistajad
10. Ühiskonna- ja kultuuriteadlased
11. Toote- ja rõivadisainerid
12. Reklaami ja marketingi spetsialistid
13. Raamatukogutöötajad
14. Reisibüroode töötajad
15. Kooliskäimise abilised

Avafoto: Pexels.com/Tim Gouw