Reede, detsember 19, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Riigikogu esimees Eiki Nestor kõneles Hollandi kuningaga headest kahepoolsetest suhetest ja e-riigist

NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor tutvustas kohtumisel Hollandi kuningale Willem-Alexanderile Eesti e-riigi põhimõtteid ning rõhutas pikaajalisi häid kahepoolseid suhteid.

Nestor rõhutas, et Eesti ja Holland on head partnerid nii Euroopa Liidus kui NATOs ning kahepoolsed sõprussuhted erinevates valdkondades on kestnud juba sada aastat. „Täna toimub hea kahepoolne teadus- ja küberkoostöö, meil on tihedad majandussuhted ja Euroopa Liidus oleme teistele eeskujuks e-tervise vallas,“ rääkis Nestor.

Nestori sõnul on Euroopa Liidu populaarsus Eestis kõrge. Ta tõi veel esile, et inimesed, kes on Eestist töö või õpingute pärast lahkunud, on hakanud tagasi pöörduma ja alates 2015. aastast ületab sisserändajate arv väljarännet.

Kaitsekoostööst kõneledes tänas Nestor Hollandit panuse eest Balti regiooni julgeoleku tagamisel ja märkis, et Eesti Kaitsevägi on oma varustust täiendanud ja kaasajastanud just Hollandilt kaitsetehnikat hankides.

Kuningas tundis huvi Eesti digiarengu vastu ja Nestor andis ülevaate e-valitsemise ning e-riigi põhimõtetest. Nestori sõnul tuginevad e-valimised ja e-riigi teenused rahva usaldusel.

Kohtumisel osalesid veel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Hollandi parlamendirühma esimees Martin Repinski.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimeheks valiti Artur Talvik

NordenBladet — Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel valimisel valiti esimeheks Artur Talvik ja aseesimeheks Anneli Ott. Erakorralised valimised toimusid seoses korruptsioonivastase erikomisjoni senise juhi Andres Herkeli lahkumisega erikomisjonist ja Artur Talviku asumisega erikomisjoni liikmeks.

Korruptsioonivastase erikomisjoni uus esimees ja aseesimees selgusid kordusvalimistel, kuna esialgu esimeheks valitud Anneli Ott astus esimehe kohalt tagasi vahetult pärast valimistulemuste selgumist. Seejärel toimusid uued valimised ja erikomisjoni esimeheks osutus valituks Artur Talvik. Parlamentaarse tava kohaselt juhib korruptsioonivastast erikomisjoni opositsiooni esindaja.

Korruptsioonivastases erikomisjonis on kuus liiget. Komisjoni kuuluvad veel Mart Helme, Ants Laaneots, Jaanus Marrandi ja Mart Nutt.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib seadustes sätestatud korruptsioonivastaste meetmete rakendamist. Erikomisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu andis Eesti kaitsetööstusele sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid.

Riigikogus hääletas seaduse (615 SE) vastuvõtmise poolt 79 Riigikogu liiget. Seadus jõustub tänavu 1. juulil.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt laiendada kaitsetööstusettevõtjatel oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit. Seega on tegemist Eesti majandusele hoogu andva ja samas riigikaitse seisukohast vajaliku seadusega.

Seadusega võetakse osaliselt üle Euroopa Liidu relvadirektiiv, milles antud tulirelva mõiste on kohandatud Eesti vajadustega.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele.

Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana. Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel. Seni pole Eesti õigusruum seda võimaldanud või on võimaldanud suurte piirangutega.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Nestor andis EN inimõiguste volinikule ülevaate Eesti inimõiguste alasest olukorrast

NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor andis kohtumisel Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja Mijatovi?’iga ülevaate Eesti inimõiguste alasest olukorrast.

Nestor rõhutas kohtumisel, et Eesti jaoks on oluline hoida ja tugevdada Euroopa inimõiguste konventsiooni süsteemi. „Me seisame ühiste väärtuste eest ning edendame rahvusvahelise õiguse norme,“ kinnitas Nestor.

Volinik tundis huvi naiste inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja eakate inimõiguste olukorra kohta Eestis.

Rääkides eakate inimõiguste olukorrast ütles Nestor, et Eesti eristub paljudest riikidest selle poolest, et suur hulk penisoniealisi inimesi töötab. „Erinevalt enamikust Euroopa riikidest me ei karista oma pensionäre selle eest, kui nad soovivad töötada ja nad saavad nii pensioni kui teenivad palk,“ ütles Nestor. Ta tõi murekohana välja hooldust vajavate eakate olukorra, kus omavalitsuste ja riigi koostöös tuleb luua  inimestele taskukohane lahendus.

Eesti väljakutseks on jätkuvalt soolise palgalõhe vähendamine ja Nestori sõnul peab siin avalik sektor erasektorile eeskuju näitama.

Kuna volinik külastas visiidi jooksul Ida-Virumaad, siis kõneldi kohtumisel veel piirkonnaga seotud sotsiaalsete probleemide lahendamisest.

Inimõiguste volinikuga kohtusid ka Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni esimees Marianne Mikko ja Riigikogu liige Urve Tiidus. Kohtumisel Riigkogu liikmetega olid peamisteks teemadeks sooline võrdõiguslikkus, palgalõhe, naistevastase vägivallaga võitlemine ja kooseluseadus.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Magus ei teegi paksuks: Soomlased väldivad paksuks minemise kartuses leiba, aga asjata – uuring näitab, et kõige saledamad on need, kes söövad rohkem süsivesikuid

NordenBladet — Soomlased söövad üha vähem süsivesikuid ehk magusat ja on hakanud paksuks minemise kartuses vältima ka leiva söömist. Värske uuring aga näitab, et mida rohkem inimesed saavad toidust süsivesikuid, seda kõhnemad nad on. Uuringu järgi on kõige paksemad need, kes söövad magusat kõige vähem, vahendab Helsingin Sanomat.

Tulemused näitavad seda, et paksud inimesed väldivad süsivesikuid, räägib terviseameti uurija Niina Kaartinen. Uuringus osales kokku 13 800 Soome täisealist inimest.

Uuringus osalenutest 23 protsenti olid rasvunud ehk nende kehamassiindeks oli üle 30. Palju süsivesikuid söövate inimeste rasvumise risk on uuringu järgi 35 protsenti väiksem kui neil, kes tarvitavad vähe süsivesikuid.

Uuringu tulemused olid risti vastupidised ootustele ja levinud arvamusele. Rasvumise risk on oluliselt väiksem neil, kes tarvitavad rohkem magusat.

Uuring tõi välja, et magusa pärast pole põhjust kellelgi vältida magusaid puuvilju. Küll aga tuleks vähendada tavalist suhkrut, mis pikaajalisel tarvitamisel ja suurtes kogustes teeb paksuks.

Uuring tõi välja, et paksuse puhul pole oluline mitte süsivesikute hulk, vaid kvaliteet. Seetõttu on täiesti mõttetu toidus kalorite jälgimine. Parimad süsivesikute allikad on täisteratooted nagu leib, taimne toit, marjad ja puuviljad.

Uuringust selgub, et Soome tervisenõuannetega on pandud viimasel ajal puusse. Kui süsivesikuid tarvitada väga vähe ja see on suures osas tavaline suhkur, siis on see tervisele kahjulik.

 

Avafoto: NordenBladet