Reede, detsember 19, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Algas konkurss tolmeldajate hukkumise vähendamist käsitleva uuringu läbiviija leidmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise raames teostatava uuringuga „Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused“.

Uuringu eesmärk on välja selgitada tolmeldajate (sh kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide) hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused ning välja töötada teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ning teiste tolmeldajate hukkumist ja säilitada ning soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust.

Uuringus on oodatud osalema interdistsiplinaarsed konsortsiumid, mis koosneksid vähemalt kahest erineva TA asutuse (avaliku, eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna) uurimisrühmast. Uuringu eelarve on 947 370 eurot. Täiendavate rahaliste vahendite lisandumisel RITA 1 eelarvesse on Eesti Teadusagentuuril õigus projekti eelarvet suurendada kuni 1 000 000 euroni. Pakkumus esitada inglise keeles.

Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. Konkursil osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad oma osalemissoovist Eesti Teadusagentuuri RITA vanemkonsultanti Maikki Moosust, e-mail maikki.moosus@etag.ee, kes võimaldab ligipääsu ETISe taotlusvormile.

Konkurss jääb avatuks kuni 17. september 2018. Soovi korral on konkursil osalevatel Konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija esindajatega (ETAg-i, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad), et rääkida läbi ettevalmistatava pakkumuse sisu. Vaata lähemat infot siit.

Kontakt
Liina Eek
RITA programmi juht
Eesti Teadusagentuur
731 7383, 53001912
liina.eek@etag.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

7 LOODUSLIKKU VIISI, kuidas suvilasse tungivatest sipelgatest vabaneda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Paljusid maja- ja suvilaomanikke kimbutavad suvisel ajal sipelgad. Nad võivad olla tõeline nuhtlus ja neist on väga raske vabaneda. Ometi on inimestel õnnestunud sipelgad eemal hoida. Kuidas nad seda teevad? Soome Iltalehti uuris lugejatelt, kuidas neil on õnnestunud sipelgatest lahti saada. Siin on mõned käepärased ja lihtsad nõuanded.

Kõigepealt kuidas sipelgad tuppa sisse pääsevad? Enamasti toimub see laudade ja liistude vahelt või torude läbiviikude kaudu. Samuti on lillekasti kinnitamine otse maja külge suurim viga, mida inimesed teevad.

Mis siis aitab?

Kõigepealt kaneel.

Inimene kirjutas, et puistab kaneeli maja ümber ja olulisematesse kohtadesse maja sees. Sipelgad on see eemal hoidnud. Teine inimene hoiab välisukse juures kaneelikoori ja sipelgad pole sisse tulnud.

Siis aspartaam.

See kunstlik magusaine on sipelgate jaoks mürk. Hästi töötab aspartaamiga magustatud energiajook. Seda kallatakse sipelgate liikumisteedele. Nädalaga kaovad kõik sipelgad. Inimesed on õõnsustesse valanud ja pihustanud aspartaamiga magustatud mahla ning sipelgad on ära kadunud.

Keev vesi.

Mõned inimesed on sipelgatest lahti saanud keeva vee abil. Keevat vett võib kallata kõnniteeplaatide vahele ja sipelgad kaovad. Selle meetodiga pole mingit mürgituse ohtu koertele ega kassidele.

Sool.

Tavalist meresoola võib puistata maja ümbrusse ja see aitab! Soola tasub kallata ka akende ja uste ette – kõik putukad kaovad.

Kohvipuru.

Üks inimene kirjutab, et maja ümber olid sipelgad. Inimene viis sinna iga päev kohvipuru. Mingil põhjusel ei talu sipelgad kohvipuru maitset ega selle lõhna – nad kadusid ja pärast seda pole neid enam näha olnud. Sama meetodiga saab lahti lillepeenrasse tehtud sipelgapesast.

Söögisooda.

Söögisooda on tõeline kodune imeaine. See töötab eriti hästi sipelgate vastu, paremini kui misiganes mürgid. Soodat kasutatakse samamoodi kui mürke ja see toimib!

Soodat ehk küpsetuspulbrit tuleks puistata põrandavahedesse ja pragudesse, samuti toanurkadesse. Sipelgad võtab see ära.

Äädikas.

Kui kapis pole soola, soodat ega kaneeli, võib proovida äädikat. Üks inimene kirjutab, et proovis kõike, aga kui valas äädikat ümber maja vundamendile, siis kadusid kõik sipelgad. Ja pole pärast kahte aastat tagasi tulnud.

Sipelgatest saab lahti, kui määrida äädikast ja kaneelist tehtud pastat kohtadesse, kus nad käivad ja sisse tulevad. Sobib hästi majapidamistesse, kus on koduloomad. Äädikakaneel on üle kõige, kirjutab üks inimene.

 

 

Avafoto: NordenBladet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Uus veretest suudab lapse sünnikuupäeva määrata sama täpselt kui ultraheli

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Veretest on teadlaste arvates ühtlasi parem meetod, et teha kindlaks võimalik raseduse katkemise oht. USA ja Taani teadlaste väitel suudab nende leiutatud meetod eriti täpselt kindlaks teha võimaliku raseduse katkemise ohu. Ühtlasi on veretest palju odavam meetod, et kindlaks teha lapse sünniaeg, vahendab Yle.

Maailmas sünnib igal aastal ligi 15 miljonit enneaegset last. Raseduse katkemine on kõige sagedasem vastsündinute surma põhjus ja sageli kaasnevad sellega arenguhäired ja õppimisraskused.

Seni polnud raseduse katkemise tuvastamiseks head meetodit ja samuti ei olnud võimalik kindlaks teha katkemise põhjust. Varasemate prognooside täpsus oli vaid kuni 20 protsenti. Raseduse katkemise ohtu on suudetud tuvastada vaid riskirühma naistel, näiteks neil, kel on varem esinenud raseduse katkemine.

Laps sünnib enneaegsena ja rasedust loetakse katkenuks, kui määratud sünniajani on jäänud kolm nädalat või enam. Soomes sünnib enneaegsena iga 20-nes laps.

USA Stanfordi ülikooli teadlane Stephen Quake sai tõuke uue meetodi leiutamiseks sellest, et tema enda tütar sündis kuu enne tähtaega. Kuigi tüdruk on nüüd terve ja aktiivne teismeline, jäid raseduse katkemisega seotud küsimused teda kummitama.

Taani teadlane Mads Melbye oli omakorda uurinud aastaid raseduse katkemise põhjuseid. Uus meetod on üle pika aja esimene samm põhjustele jälile jõudmiseks, räägib Stanfordi ülikooli juures külalisprofessorina töötav Melbye.

Uuringu aluseks olid 31 taanlase vereproovid, mida võeti kord nädalas kogu terve raseduse vältel. Kõik naised kandsid raseduse lõpuni.

Taanlaste proove võrreldi proovidega 38 USA naisel, kelle rasedus oli varem katkenud. Neist 13 sünnitasid enneaegse lapse.

Vereproovide põhjal suudeti kindlaks teha enneaegne sünnitus 75-80-protsendilise täpsusega. Teadlased avastasid, et põhjus enneaegseks sünnituseks on naise organismis, mitte emakas.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas Science. Enne kasutuselevõttu tuleb meetodit veel teatud aja katsetada.

Raseduse katkemist põhjustav geneetiline mehhanism on praegu veel oletus. Teadlased püüavad nüüd välja selgitada ühe või teise geeni tähenduse. Eesmärk on välja töötada ravim, mis aitab ära hoida enneaegset sünnitust.

Äsja avalikustatud teine uuring süüdistab raseduse katkemises baktereid. Teadlaste arvates põhjustavad raseduse katkemist sünnituskanalis olevad bakterid. Briti uurimiskeskuse Genesis soovitus on piirata raseduse ajal antibiootikumide kasutamist, kuna antibiootikumid hävitavad organismis kasulikud bakterid. Samuti tahetakse proovida istutada organismi kasulikke baktereid kahjulike asemele.

Ka Londoni Imperial College’i teadlased on tuvastanud seose bakterite ja raseduse katkemise vahel. Nii näiteks võib rasedus katkeda, kui enneaegse lootevete puhkemise puhul antakse emale antibiootikume.

Juba varasemast on teada, et raseduse ajal emaka bakteriaalne koostis muutub. Mõjule pääsevad laktobatsillid, mis muidu elavad suus ja soolestikus. Antibiootikumid aga hävitavad laktobatsille ja suurendavad lootele kahjulike bakterite stafülokokkide ja streptokokkide paljunemist. Emaka mikrofloora on häiritud igal teisel naisel, selgub ajakirjas BMC avaldatud uuringust.

Antibiootikumide kasutamise muudab probleemseks asjaolu, et osal naistel kaitseb see loodet, teistel mitte. Nüüd püütakse välja selgitada, millised on lootele kõige kahjutumad natibiootikumid.

 

Soomes hakatakse maasikate päritolu teaduslikult kindlaks tegema

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on välja töötatud isotoopmeetod, millega on võimalik kindlaks teha, kas maasikad on pärit Soomest või kusagilt mujalt. Sel suvel hakkavadki Soome ametkonnad Evira ja Luke võtma müügikohtades pistelisi proove ning tuvastama marjade päritolu.

Radioaktiivsetel isitoopidel põhinevat meetodit kasutavad juba Soome ettevõtted marjade päritolu kindlaks tegemiseks. Nüüd võetakse see kasutusele ka ametkondades.

Tulevikus on võimalik sarnaselt määratleda ka teiste marjade ja viljade nagu mustikate, kartulite ja herne päritolu.

Marjade päritolu muutmine on Soomes üks enim levinud pettuseid. Väga lihtne on marjad ühest kastist teise tõsta ilma silte vahetamata. Tulevikus aga tehakse pettuse juhtumid kindlaks ja süüdlasi hakatakse karistama.

Tavalised tarbijad teaduslikku meetodit kasutada ei saa, nende puhul jääb ainsaks võimaluseks turul kauba päritolu küsimine. Müüjal peaksid olema ette näidata dokumendid kauba päritolu kohta. Kahtluse korral soovitatakse pöörduda kohaliku omavalitsuse toidukontrollijate poole.

 

Avafoto: NordenBladet

UURING: veganlus säästab keskkonda rohkem kui lendamisest loobumine või elektriautod

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Värske uuringu järgi röövib liha- ja piimatootmine nii suure pindala, et selle sisse mahuks nii Euroopa ja USA kui ka Hiina ja Austraalia. See tähendab, et liha- ja piimatootmine koormavad keskkonda kordades rohkem kui lennuliiklus või autod.

Maailmas on ülekulutuse päev tavaliselt augustis, aga Soomes juba 11. aprillil. See on päev, mil keskkonna saastamine ületab taastumisvõime.

Kui kogu maailmas elataks nii nagu Soomes, siis oleks vaja ellu jäämiseks 3,6 maakera. Soome suurimad saastajad on energia tootmine, transport ja toidu tootmine.

Inglise Oxfordi ülikooli teadlaste väitel on liha- ja piimatootmine keskkonnale kõige koormavam. Liha- ja piimatoodetest loobumine on kõige parem viis vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Uuringu järgi annavad kariloomad vaid 18 protsenti inimeste vajaminevatest kaloritest ja 37 protsenti valkudest, aga võtavad 83 protsenti põllumajanduse pindalast, toodavad ligi 60 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest ning põhjustavad 57 protsenti veereostusest.

Teadlased avastasid ka seda, et isegi kõige kehvemalt korraldatud juurviljade ja vilja tootmine saastab keskkonda vähem kui kõige paremini korraldatud liha ja piima tootmine.

Uuringu aluseks on andmed 119 riigis ja 40 000 farmis ning see avaldati ajakirjas Science, sellest kirjutas väljaanne Guardian.

Kui liha- ja piimatootmine lõpetada, võiks põllumajandusmaa pindala vähendada 75 protsendi võrra. See on samasuur territoorium kui USA, Euroopa, Hiina ja Austraalia kokku – ning inimestele jätkuks ikka toitu. Praegu on metsade raiumine põllumaa saamiseks peamine ökokatastroofi põhjustaja. Praegu moodustavad 86 protsenti maailma imetajatest inimeste poolt kasvatatavad loomad.

Veganlus ehk taimetoit on seega kõige keskkonnasõbralikum tegu, mis inimene võib ette võtta. See on palju suurema tähtsusega kui lendamisest loobumine või elektriauto kasutamine.

Liha- ja piimatoodetest loobumine on isegi suurema tähtsusega kui teatud „ökotoodete” tarvitamine. Teiselt poolt, isegi kui loobutaks kõige keskkonnakahjulikumast liha- ja piimatootmisest, tekitab allesjääv osa ikkagi kaks kolmandikku rohkem reostust võrreldes sellega, kui inimene loobuks üldse liha- ja piimatoodetest.

Teadlased saavad aru, et liha- ja piimatoodetest ei saa loobuda üleöö, aga abi on juba sellest, kui tarbimist vähendama hakata.

 

Avafoto: NordenBladet

1...171819...31Page 18 of 31