NordenBladet — Riigikogu nimetas Kersti Sarapuu Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks. Delegatsiooni koosseisust arvati välja senine juht Marko Šorin, kes on Riigikogust lahkunud.
Vastava eelnõu (601 OE) esitas väliskomisjon. Otsuse poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.
Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee tegeleb Vahemere põhja- ja lõunakalda riikide suhete ja koostöö, pagulaskriisi ja põgenike olukorraga ning püüab leida lahendusi Lähis-Ida rahuprotsessis. Eesti delegatsioon moodustati 2011. aasta aprillis. Delegatsiooni teine liige on Henn Põlluaas.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Eesti Reformierakonna fraktsiooni 5. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE).
Eelnõuga luuakse võimalus direktorite töö- ja arengualaseks keskseks hindamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et kuna Riigikogu on seadusega määranud direktori ülesanded ja valdkonna eest vastutav minister kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, siis tuleb mitte üksnes kooli pidajal, vaid ka valdkonna eest vastutaval ministril olla kindel, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor on ametikohal pädev. Hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kooli pidajate esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele sh riigikeele oskuse nõude täitmist ja juhtimiskompetentse. Kompetentsi all peetakse käesolevas dokumendis silmas direktori tegevust oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu liikmete Igor Gräzini, Krista Aru, Toomas Kivimägi, Mart Helme ja Erki Savisaare 4. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE).
Eelnõu näeb ette asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes.
Eelnõuga soovitakse viia Riigikogu alatise komisjoni – ELAK-i nimi kooskõlla muutunud reaalsusega, muutmata sealjuures komisjoni seniseid ülesandeid ja pädevust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
NordenBladet — Riigikaitsekomisjon toetas tänasel istungil konsensuslikult otsuse eelnõu, mis lubab saata Kaitseväe kuni 50 tegevväelast aasta lõpuni Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Prantsusmaa sõjalisele operatsioonile Barkhane Malis.
Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on tegemist erakordselt olulise julgeolekupoliitilise otsusega, sest Prantsusmaa on tihedalt seotud Eesti julgeolekuga. „Prantslased panustavad julgeoleku tagamisse Balti regioonis ja see oleks meie võimalus toetada omakorda prantslasi,“ ütles Hanso. „Mali operatsioonil osalemisega näitame, et Eesti ei ole mitte ainult julgeoleku tarbija, vaid panustab ka ise rahu tagamisse.“
Kui Riigikogu annab operatsioonile Barkhane mandaadi, panustaks Kaitsevägi operatsioonile Malis mehhaniseeritud jalaväerühma, rahvusliku toetuselemendi ja staabiohvitseridega.
Hanso sõnul saab sellest Kaitseväe hetkel suurim välismissioon, mille põhiline eesmärk on terrorismivastane tegevus. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli regioonis, eesmärgiga stabiliseerida olukorda piirkonnas. Ühtlasi toetab operatsioon Barkhane ÜRO rahuvalve missiooni ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni stabiilsuse tagamisel Malis.
Hetkel on Eesti Malisse saatnud neli tegevväelast Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM ja kolm tegevväelast ÜRO rahuvalvemissioonile MINUSMA. Nimetatud operatsioonid on eraldiseisvad operatsioonist Barkhane, kuid täiendavad üksteist ja koordineerivad tegevusi.
Prantsusmaa esitas Eestile ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis jaanuaris. Riigikogul on kavas arutada Kaitseväele mandaadi andmist 11. aprillil.
NordenBladet — Õietolmu hooaeg on tänavu tavapärasest kuu aega hilisem, edastab Turu ülikooli aerobioloogiaüksus. Varasemalt on sarnane õietolmukevad olnud 2013. aastal.
Vähesel määral on Soome jõudnud lepapuude õietolmu lõuna poolt ja seda võib nädala lõpupoole veel tulla. Lepa õietolmule tundlikud inimesed võivad sellest saada allergilise reaktsiooni. Lähipäevadel on oodata Soome lõunaosas sarapuupõõsaste õitsemist.
Lepapuud Soomes veel ei õitse.
Kaskedelt oodatakse tänavu tavapärasest suuremat õitsemist, pärast kolme kehvemat aastat. Kaskede õitsemine on tänavu samuti hilisem, kui aprillis ei saabu just suurt soojalainet.
NordenBladet — Depressioon on Soomes ülekaalukalt kõige suurem töövõimetuse põhjustaja, selle tõttu jääb iga päev invaliidsuspensionile 9 inimest. Töövõimetuspensionil on Soomes kokku 145 000 tööealist inimest, neist 42 protsendi ehk peaaegu poolte puhul on põhjuseks vaimne tervis. Teine suurim grupp on liikumisprobleemidega inimesed – 26 protsenti ehk neljandik.
Vaimse tervise puhul on peamine töövõimetuse põhjustaja depressioon. Seda esineb naistel sagedamini kui meestel. Möödunud aastal jäi depressiooni tõttu töövõimetuspensionile keskmiselt 9 inimest päevas. Neist kaks kolmandikku on naised. Meestel on tavalisemad veresoonkonna haigused ja mürgitused.
Vaimse tervise probleemidega jäädi 2017. aastal töövõimetuspensionile keskmiselt 45 eluaasta vanuselt. Liikumisprobleemide puhul oli pensionile jäämise keskmine vanus 56 eluaastat.
