NordenBladet — Tamperes on käimas Eesti-Soome suursündmus Mardilaat (Martin markkinat), mis toimub juba teist korda. Laat toimub 7.–8. aprillil endises tollihoones (Tullikamari Pakkahuone) ja see on korraga nii Eesti laat ja kuluurifestival.
Oma tooteid müüvad Eesti väikeettevõtted, kelle valikus on naha-, klaasi-, keraamika- ja puidutooted. Kaupmehed pakuvad ehteid, seepe ja küünlaid, müügil on ka mahetooted. Osta saab nii eesti kirjandust kui toitu.
Kultuuriprogramm on sel kevadel lennukas. Publik saab näha võlur Meelis Kubo mustkunsti, õppida rahvatantsu, kuulata eesti muusikat, maitsta eesti kama ja soome talkkunat, kaasa elada Simo Frangéni eesti keele õpingutele, kuulata, mis seob Heli Laaksost Eestiga ja millistesse seiklustesse on sattunud soomlased Eestis elades.
Laval vesteldakse ka tõsisematel teemadel. Näiteks sellest, mida tähendab soomlastele ja eestlastele 1918. aasta, kas kunagine unistus Soome-Eesti kaksikriigist võiks kunagi tõeks saada ja mida räägib teineteise 100. sünnipäeva südamlik tähistamine meie riikide suhetest.
Soome suurim Eestit tutvustav sündmus Mardilaat toimub eelmise aasta edust tiivustatuna Tamperes teist korda. Kevadine Mardilaat Pakkahuones on tulvil Eesti tooteid, kuluuri ja rõõmsat meelt.
Möödunud 2017. aastal külastas mardilaata ligi 7000 inimest.
NordenBladet — Sotsiaaltöötaja on perekonna kõrval kõige olulisem tugi inimeste toimetulekuraskuste ennetamisel, leevendamisel ja vähendamisel, ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 20. märtsil toimuval rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeva pidulikul tunnustusüritusel.
„Sotsiaaltöötajal on üha kasvav roll riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna poolt pakutava abi kombineerimisel inimesele parimate lahenduste leidmiseks,“ sõnas minister Kaia Iva. „Sotsiaaltöö keskmes on alati inimene ja põhjendatult rõhutame abivajajast lähtumist, kuid unustada ei tohi ka abi andjat ja sotsiaaltöö korraldajat.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul on ootused kvaliteetsele sotsiaaltööle aastate jooksul kasvanud ning kuigi teenuste hulk ja mahud on suurenenud, ei jõua need sageli järele vajadustele. „See, kuidas oskame inimest igas elukaare etapis toetada ja selleks tehtavat sotsiaaltööd ka hinnata, näitab ühiskonna küpsust. Sotsiaalteenuste arendamine ja rahastamine vajab jätkuvat panustamist nii kohalikelt omavalitsustelt, teenuseosutajatelt kui ka riigilt, ent nõudlikkusega koos on meie ülesanne märgata ka sotsiaaltöö häid tulemusi ja tublisid inimesi.“
Parimad sotsiaaltöötajad 2017:
Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas – Riho Rahuoja, Hiiu Valla Sotsiaalkeskuse juhataja
Aasta hoolekandeasutuse juht 2017 – Indrek Sooniste, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse juhataja
Aasta sotsiaaltöötaja 2017 – Marina Runno, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist
Aasta lastekaitsetöötaja 2017 – Elve Rozenkron, Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist
Aasta hooldustöötaja 2017 – Rita Kuul, Iru Hooldekodu vanemhooldaja
Aasta tegevusjuhendaja 2017 – Ulvi Valde, Paide Sotsiaaltöökeskuse tegevusjuhendaja
Sotsiaaltöötaja parim koostööpartner 2017 – perearstid Elli Kahar ja Marju Jallai
Parim sotsiaaltööd kajastanud ajakirjanik 2017 – Anne Raiste, Eesti Rahvusringhääling
Parim sotsiaaltöö koolituse lektor 2017 – Dagmar Kutsar, Tartu Ülikool
Parim sotsiaaltöö praktikajuhendaja 2017 – Karin Jürgens-Rampe, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sotsiaaltöötaja
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) korraldatud pidulikule tänuüritusele Türi Kultuurikeskusesse oli täna kokku tulnud ligi 200 sotsiaalala töötajat üle Eesti. Tunnustuse said Eesti parimaid sotsiaalala töötajaid kümnes erinevas kategoorias.
Rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva tähistatakse iga-aastaselt märtsi kolmandal teisipäeval.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega 11.aprillil avatakse järgmine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamise taotlusvoor. Muu hulgas tehti määrusesse täpsustusi, mis muudavad Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite taotlemise omavalitsustele senisest selgemaks ning paindlikumaks.
“Kohalikel omavalitsustel on esmatähtis ülesanne hoolitseda oma piirkonna inimeste toimetuleku ning heaolu eest,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. “Selle ülesande täitmiseks aitab riik omavalitsustel rahastada vajalike sotsiaalteenuste arendamist. Muutsime toetuse andmise tingimusi ja korda, et omavalitsustel oleks rohkem võimalusi täiendada oma piirkonnas pakutavaid sotsiaalteenuseid. Näiteks kaotasime ära nõude, et projektis peab partnerina kindlasti osalema ka KOV, kellel on arendatava teenuse pakkumisega juba varasem kogemus.“
Taotlusvooru käigus rahastatakse lähedaste hooldajate, eakate ning erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimeste tööle saamist või seal jätkamist toetavate sotsiaalteenuste arendamist. Toetust võib saada koduhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- või intervallhooldusteenuse arendamiseks ja osutamiseks. Kokku toetatakse kohalikke omavalitsusi 7 miljoni euroga.
„Sotsiaalkaitse eesmärk on toetada ja suurendada nii abivajaja kui ka hooldaja iseseisvat toimetulekut. Sotsiaalteenused peavad vastama inimeste vajadustele, olema kvaliteetsed ning abivajajatele kättesaadavad,“ ütles minister Iva. „Kohalik omavalitsus peab olema valmis pakkuma sotsiaalhoolekande seaduses ette nähtud sotsiaalteenuseid. Seetõttu julgustan kõiki kasutama võimalust rahastada oma teenuste arendamist Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, sest hiljem tuleks seda teha täielikult oma enda eelarvest.“
Haldusreformi tulemusena viidi määrusesse sisse ka tehnilisi muudatusi, mis puudutasid näiteks omavalitsuste suurust – mis enne oli piiratud minimaalselt 5000 elanikuga – kuid nüüd on tunnistatud kehtetuks. Taotlusvoor avatakse 11. aprillil.
NordenBladet — Eesti sai Balti riikidest esimesena OECD heakskiidu siinsele hea laboritava tegevuskavale, mis tähendab, et sellega liitunud laborites saadud mittekliiniliste ohutusuuringute andmeid peavad tunnustama kõik OECD liikmesriigid. Hea laboritava tegevuskavaga liitumiseks tuleb esitada taotlus Eesti Akrediteerimiskeskusele.
„Eesti hea laboritava tegevuskavaga liitunud laborites tehtud mittekliiniliste ohutusuuringute tulemused on edaspidi OECD poolt tunnustatud, mis tähendab, et kohalikud ettevõtted saavad tellida vajalikud ohutusuuringud edaspidi Eestist. Samuti avab heakskiit uusi turge meie laboritele, kel on võimalik peale tegevuskavaga liitumist pakkuda teenust üle maailma,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Gerlin Kallas. „Andmete vastastikku tunnustamine aitab vältida katsete kordamist, vähendades uuringuid vajavate ettevõtete ja asutuste kulutusi ning loomkatsete arvu.“
Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mida järgitakse kõikide kemikaalide, sh näiteks ravimite, kosmeetikatoodete, pestitsiidide, biotsiidide, toidu lisaainete ja söödalisandite tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilistel uuringutel.
Eesti hea laboritava tegevuskavasse saavad kuuluda laborid, mis viivad läbi mittekliinilisi ohutusuuringuid vastavalt OECD põhimõtetele, Eesti Vabariigi kemikaaliseadusele ja selle alusel kehtestatud määrustele. Tegevuskavaga liitumiseks tuleb esitada avaldus Eesti Akrediteerimiskeskusele, mis viib läbi hea laboritava inspekteerimist, uuringuauditeid ning vastutab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava eest.
OECD hea laboritava töörühm võttis 7. märtsil 2018 vastu otsuse, mille kohaselt on Eesti hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava täielikult kooskõlas OECD hea laboritava põhimõtetega. Tegevuskavaga liitunud laborites saadud mittekliiniliste ohutusuuringute andmeid peavad tunnustama kõik OECD liikmesriigid ja riigid, kes on sõlminud lepingu andmete vastastikuseks tunnustamiseks.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti täiskasvanud elanikest suitsetas 2016. aastal 22%. Meeste suitsetamine on viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud, kuid naiste suitsetamine jäänud ligikaudu samale tasemele. Riiklik tubakapoliitika on aidanud viia suitsetajate osakaalu alla Euroopa Liidu keskmise. Eesti elanikud toetavad piirangutega tubakapoliitikat, sest suurem osa elanikest ei suitseta ja ei soovi passiivselt suitsetada, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt täiskasvanud elanike hulgas tehtud küsitluse põhjal suitsetas 2016. aastal 28% meestest ja 17% naistest, suitsetajad moodustasid kokku 22% täisealisest elanikkonnast (vanuses 18-74). 10 aastaga on suitsetajate osakaal oluliselt langenud – 2008. aastal suitsetas 30% täiskasvanud elanikest.
„Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suitsetajaid vähem ja päevas suitsetatavate sigarettide kogus väiksem. Suitsetajate osakaal on vähenenud peamiselt meeste ja koolinoorte hulgas, samas on viimastel aastatel suitsetajate arvu langus peatunud ja naiste hulgas pole ka mitmete aastate lõikes suitsetamise vähenemist näha,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Tänu riiklikule tubakapoliitikale näeme olulise positiivse trendina passiivse suitsetamise kahjuliku mõju vähenemist. Paljud olukorrad, mis olid tavapärased veel 20 aastat tagasi – suitsetamine tööruumides, lennukites, restoranides ja mujal – ei ole mõeldavad tänapäeval. See näitab inimeste hoiakute ja teadlikkuse olulist muutust“.
Endiselt püsib igapäevasuitsetajate seas suur hariduslik lõhe. Põhiharidusega täiskasvanutest suitsetas 2016. aastal igapäevasel 28% ja kõrgharidusega inimestest 10%. „Kui suitsetatakse päevas pakk sigarette, siis kulub keskmise hinnaga sigarette ostes aastas üle 1100 euro. Samas on enam suitsetajaid just madalama sissetulekuga elanike grupis,“ lisas Josing. „Siit kas põhjus, miks Eestis ligi viiendik sigaretiturust on salaturg.“
Tubakatooteid müüakse kõikjal jaekaubanduses ning need on tarbijatele kergelt kättesaadavad. Majandustegevuse registri järgi oli 2017. aasta juulis Eestis 2555 tubakatoodete jaemüügikohta (+48 müügikohta võrreldes 2015. aastaga), millele lisandus 2474 tubakatooteid müüvat toitlustusasutust (+25 kohta võrreldes 2015. aastaga). Suurenenud aktsiisimäära mõjul kasvas sigaretipaki keskmine hind 2016. aastal 5,2% ning maksis 3,23 eurot. Sissetulekute kiire tõusu tulemusel on tubakatooted vaatamata kasvanud hinnale muutunud elanikele rahaliselt kättesaadavamaks, kuid kiiremat hinnatõusu ei võimalda salaturg ja kasvanud piiriülesed ostud.
Alternatiivsetest tubakatoodetest oli 2016. aastal proovitud kõige enam vesipiipu (13%) ja e-sigarette (11%), samas on nende tarbimissagedus väike. Eesti elanikud on altid uusi ja alternatiivseid tubakatooteid proovima – Eurobaromeetri andmeil oli 2017. aasta seisuga näiteks e-sigarette Eestis elu jooksul proovinud 22% elanikest, kuid enamik küsitletutest on neid proovinud vaid 1-2 korda elu jooksul, regulaarselt tarbib alternatiivseid tubakatooteid vaid 1% elanikest.
Uuringust selgub ka, et Eesti elanikud toetavad tubakapoliitika riiklikku reguleerimist, piirangutega tubakapoliitikat pidas vajalikuks 76% vastanutest. Tervise Arengu Instituudi spetsialisti Minni Saapari sõnul on tubakatarvitamisele kehtestatud piirangud toonud kaasa suure muutuse mittesuitsetajate jaoks. „Viimase kümne aastaga on tubakasuitsuga kokkupuutuvate inimeste osakaal vähenenud poole võrra, seda nii kodus, töökohal kui avalikus ruumis,“ ütles TAI mittenakkushaiguste osakonna spetsialist Minni Saapar. „Kuigi tubakatarvitamise levimus ja tubakast tingitud kahjud on Eestis vähenemas, on tubakatarvitamise tagajärjed ühiskonnale endiselt kulukad ja indiviidile kannatuste rohked. Nende vähendamiseks on vaja nii suitsetamisest loobujaid kui ka suitsetamise vähenemist uues põlvkonnas ning vältida suitsetamise asendamist alternatiivtoodetega nagu huuletubakas või e-sigaret.“
Kõigist surmadest põhjustas tubakatarvitamine 2016. aastal hinnanguliselt 13%, kümme aastat tagasi oli see näitaja 16%. Enim haiguskoormust põhjustas suitsetamine 2016. aastal läbi isheemilise südametõve, kopsuvähi, insuldi ning kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
