Kolmapäev, november 5, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Puudega inimeste poliitikale plaanitakse uuenduskuuri

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel (29. märts 2018) arutati erinevate huvigruppidega puudega inimeste poliitika põhimõtete ning hoolekandesüsteemi kaasajastamise võimalusi. Aasta lõpuks plaanib ministeerium esitada Vabariigi Valitsusele konkreetsed ettepanekud, kuidas kohandada erivajadustega inimeste hoolekandepoliitikat. 

„Inimeste ootused sotsiaalkaitsele on muutunud: tugiteenused peavad olema kiiresti kättesaadavad ning pakutavad lahendused lähtuma võimalikult palju konkreetse abivajaja olukorrast. See seab meie keerulises demograafilises olukorras uued ootused riiklikule hoolekandesüsteemile, mis vajab jätkuvat uuendamist,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Me oleme viimastel aastatel läbi viinud mitmeid olulisi reforme, mis otseselt mõjutavad meie sotsiaalkaitset. Näiteks on käivitunud töövõimereform, mis viib kokku vähenenud töövõimega inimese ja tööandja. Samuti on uuenenud sotsiaalhoolekande seadus, mis annab selge raamistiku inimese abistamiseks, ning toimunud on haldusreform, mille tulemusena on muutunud omavalitsuste võimekus ja ülesanded. Kõige selle valguses peame tõsiselt kaaluma oma järgmisi samme hoolekandesüsteemi ajakohasuse ning püsivuse tagamiseks ka edaspidi.“

Eesmärk on paremini siduda sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu- ja haridusvaldkonna teenused ja toetused. Nii on võimalik pakkuda inimesele erivajadusega toimetulemiseks vajalikku tuge püsivalt kogu elu jooksul. Sotsiaalala asekantsleri sõnul valitseb hoolekandes endiselt killustatus ning inimestele pole alati selge, missugused on nende õigused abi saada. „Kohtumisel osalenute ühine seisukoht oli, et inimene peab abi saama oma kodus või võimalikult selle lähedal,“ ütles asekantsler Kuuse. „Hoolekandesüsteem peab võimaldama olla inimesel võimalikult iseseisev, abi peab olema tulemuslik ning vajaduspõhine.“

“Toetame muutuse ideed,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Vajadus sidustada puudega inimeste abivajaduse hindamine, teenuste ja toe pakkumine sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja töövaldkonna üleselt on olnud Eesti Puuetega Inimeste Koja sõnumiks aastaid. Meie inimesed on väga väsinud erinevate asutuste vahel pendeldamisest. Muutuse väljakutseks saab, kas kohalikud omavalitsused tahavad päriselt võtta abivajaja märkaja ja toetaja rolli ning kui targalt suudab riik muutusi juhtida.”

2018. aasta maikuus on plaanis koostada alusanalüüsi esimene mustand ja järgmine arutlusseminar huvigruppidega. Suve algusest sügiseni saavad huvigrupid anda täiendavat tagasisidet. 2018. aasta lõpuks töötatakse alusanalüüsi põhjal välja puudega inimeste poliitika kontseptsioon, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele. Muudatuste elluviimine on planeeritud 2021. aastasse.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sotsiaalministeerium hakkab töötama välja uut rahvastiku tervise arengukava

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis 29. märtsi istungil heaks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 väljatöötamiskavatsuse. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel.

Sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Maris Jesse sõnul pole eesmärke seadmata võimalik edasi liikuda, ka tervise valdkonnas, kus tegevused peavad moodustama terviku. „Eesti mehed edestavad keskmise eluea poolest Läti mehi 4 aastaga, kuid Euroopa Liidu keskmisest jääme ligi 4 aastaga alla. Varajaste südamehaiguste või õnnetussurmade ärahoidmiseks on vajalikud nii ennetustegevused kui ka hea ja järjepidev arstiabi,“ ütles Maris Jesse. „Arengukava uuendamise käigus seatakse uued tervise-eesmärgid ja vaadatakse üle, kuidas paremini koostööd teha. Seejuures on oluline meeles hoida, et tervis ei ole midagi iseseisvat ega eesmärk iseeneses – tervis on eeldus nii inimese kui ka riigi heaoluks ja arenguks.“

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 seab tervise valdkonnas ühtsed eesmärgid, määratleb tervise valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, korrastab tervise valdkonna strateegilisi plaane ja eesmärke. Selle tulemusel tekib ühtne, terviklik ja tulevikku vaatav visioon tervise valdkonnaga seotud väljakutsetest ja võimalustest, mis aitab valitsusel planeerida erinevate ministeeriumide haldusalas olevaid tervise valdkonna ressursse ning kasutada neid ressursse ühiselt paremate tulemuste saavutamiseks.

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamist hakkab juhtima sotsiaalministeerium, kes ootab arengukava koostamisse panustama teisi ministeeriume, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajaid, tervise valdkonna eksperte, sotsiaalpartnereid, kohalike omavalitsuste ja kõrgkoolide esindajaid, arstide ja haiglate esindajaid ning vabaühendusi.

Arengukava koostamise ajakava näeb 2018. aasta jooksul ette arengukava eesmärkide seadmise ja eesmärkide täitmise indikaatorite väljatöötamise koostöös partneritega. 2018. aasta detsembris on kavas esitada arengukava terviktekst Vabariigi Valitsusele, kes saab arengukava heaks kiita pärast selle arutamist Riigikogus.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Haiglavõrgu haiglate loetellu lisatakse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Vabariigi Valitsus kiitis heaks haiglavõrgu arengukava määruse muudatused, millega lisatakse haiglavõrgu haiglate loetellu sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Haigla lisamine loetellu parandab oluliselt taastusravi teenuste kättesaadavust riiklikus haiglavõrgus.

 „Haapsalu taastusravihaiglas on tipptehnoloogilised võimalused väga heal tasemel taastusraviks. Lisaks ravitööle osaleb haigla aktiivselt taastusravi spetsialistide koolituses, on oluline praktikakoht ja residentuuri baasasutus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Haigla lisamine riiklikku haiglavõrku annab riigile kindluse, et ka keerukamate neuroloogiliste probleemide puhuks on taastusraviteenused ka pikemas perspektiivis riigi poolt inimestele tagatud. Seega võime selle otsusega väga rahul olla.“

Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi suunale: lülisamba kahjustusega haigete taastusravi, muu neuroloogiline sh laste taastusravi ning lihasluukonna haigustega haigete taastusravi. Lisaks tavapärase taastusravi võimalustele on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse lisamine aitab tagada taastusraviteenuste kättesaadavuse haiglavõrgus. Haapsalu taastusravihaigla pakub statsionaarse taastusravi teenust patsientidele kõigist Eesti piirkondadest.

Haiglavõrgu arengukava kehtivus tuleneb edaspidi ainult seadusest. Muudatusi haiglate loetelus tehakse seadusest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riik asub vähendama soolist palgalõhet avalikus sektoris

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 2.aprillil, võrdse palga päeval saatis sotsiaalministeerium kooskõlastusringile soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgalõhe vähendamiseks.

Eelnõu eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha soolise palgalõhe järelevalvet avalikus sektoris.

„Kõigil tööandjatel on juba kehtiva korra järgi kohustus tagada naiste ja meeste võrdne tasustamine sama või võrdväärse töö eest,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Luues uudse digitaalse tööriista, aitame avalikul sektoril seda kohustust paremini täita ning vähendada soolist palgalõhet. Tahame sellega olla eeskujuks ka kõigile erasektori tööandjatele.”

Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva, mille puhul korraldatakse üle Eesti erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi, et naiste ja meeste töötasude ebavõrdsus fookusesse tuua. Võrdse palga päeva tähistatakse igal aastal erineval kuupäeval: see tähendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised töötama aastas kolm kuud ja kaks päeva rohkem.

Esmane kontaktivaba palgaandmete analüüs viiakse läbi nende andmete pinnalt, mida tööandjad riigile juba esitavad ning mis on kättesaadavad läbi registrite. Analüüsi tarbeks on plaanis välja töötada digitaalne töövahend, mis arvutab palgalõhe ulatuse organisatsioonis automaatselt, ehk nn palgalõhe spidomeeter. Palgalõhe spidomeeter kasutab analüüsiks tööandjate poolt riigile esitatavaid andmeid ning esmane palgaandmete analüüs viiakse läbi kord aastas.

Kui esmane palgaandmete analüüs näitab, et tööandja maksab naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest erinevat tasu, teeb tööinspektsioon 10 ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettepaneku viia organisatsioonis läbi naiste ja meeste võrdse palga audit.
Auditi käigus analüüsib tööandja tasustamise põhimõtteid organisatsioonis ning koostab tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks. Ühtlasi annab audit tööandjale võimaluse näidata, et erinevused tulenevad sooga mitteseotud objektiivsetest põhjustest.

Loodav palgalõhe spidomeeter annab informatsiooni soolise palgalõhe osas ka erasektori tööandjatele. Tööinspektsioon teostab järelevalvet vaid avaliku sektori asutustes, kuid nõustab soolise võrdõiguslikkuse aspektides soovi korral ka erasektori tööandjaid.

Eelnõu täpsustab ka tööandjate kohustusi töötajate kohta soopõhiste andmete kogumisel ja töötajate informeerimisel naiste ja meeste võrdõiguslikkusest organisatsioonis. See tähendab sõnaselgelt andmete loetlemist, mille põhjal nii tööandjal endal, tööinspektsioonil ja teistel seaduse täitmist jälgivatel organitel, aga ka töötajatel või nende esindajatel on võimalik hinnata sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist.

Eelnõu jõustub 1. juulil 2020. aastal, et jätta nii tööandjatele kui tööinspektsioonile aega järelevalve rakendamiseks ettevalmistuste tegemiseks.

TAUST

  • Naiste ja meeste palgalõhe on Eestis pidevalt püsinud üle 20%. 2016. aastal oli Eurostati andmetel naiste ja meeste palgalõhe Eestis 25,3%. Palkade läbipaistvus on üks tulemuslikumaid meetmeid palgalõhe vähendamiseks.
  • Soolise palgalõhe uuringud ja analüüsid näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav tavapäraste tunnuste abil nagu näiteks naiste ja meeste töötamine erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, tööstaaž ja haridus. Selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta, näiteks motivatsioon ja pühendumus, teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.
  • Eelnõus pakutud järelevalvelahenduse väljatöötamisel on lähtutud eelkõige Eesti olukorrast ja vajadustest ning seetõttu ei ole siinkohal otseselt aluseks võetud ühegi teise riigi regulatsioone. Osaliselt sarnaseid meetmeid võib leida näiteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast, Austriast, Portugalist, kuid ka teistest EL riikidest. Islandil peavad tööandjad alates 2018. aasta jaanuarist taotlema riigilt sertifikaati, mis tõendab, et tööandja maksab naistele ja meestele võrdset tasu. Kui tööandja ei suuda võrdse tasu maksmise põhimõtte järgmist tõestada, peab ta tasuma trahvi. Sertifikaati tuleb uuendada iga kolme aasta tagant.
  • Umbes kolmandikus organisatsioonidest (33%) on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus, umbkaudu pooltes (47%) lähtutakse palgaläbirääkimistel palgavahemikest- ja või astmestikest. 19% organisatsioonidest on uue töötaja palk täpselt määratletud ning läbirääkimisruumi on enam väiksemates ja erasektori organisatsioonides.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Vaktsineerimise tagajärjel haigestus 200 soomlast narkolepsiasse – vaktsineerimisega tekkinud kahjustuste eest pole keegi vastutust võtnud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Mõni aastat tagasi seagripi vastu tehtud vaktsineerimiste tulemusel sai ligi 200 soomlast omale narkolepsia, eluaegse unehäire – ja selle eest pole keegi isegi vabandanud. Pandermix-nimelise vaktsiini tagajärjel haigestusid narkolepsiasse põhiliselt lapsed ja noorukid, vahendab Iltalehti.

Kuni 2010. aastani oli narkolepsia Soomes praktiliselt tundmatu haigus. 2009. aastal aga ründas maailma seagripp, mille vastu soovitati Pandermixi-nimelist vaktsiini, millele Euroopa ravimiamet oli andnud heakskiidu. Juba mõne kuu pärast avastati, et Soomes on hakanud lapsed ja noored massiliselt haigestuma narkolepsiasse.

Pärast seda lõpetati Soomes kohe 2010. aastal Pandermixi kasutamine. Kahtlustati, et just see vaktsiin oli põhjustanud lastel ja noortel narkolepsiat. Varem oli narkolepsia olnud vaid täiskasvanute haigus ja seda oli tuvastatud igal aastal ligi 50 juhtu. Narkolepsia tähendab, et inimene suigub suvalisel hetkel oma tahte vastaselt unne. Lisaks võivad tekkida luulud ja mäluhäired. Haigus mõjutab mitmel eri moel ajutegevust. Narkolepsial on nii kerged kui rasked vormid. Rasketel juhtudel vajab haige pidevat kõrvalist abi – samas enne seda oli inimene täiesti terve ja elujõuline.

Soome terviseamet tunnistas 2011. aastal, et seagripivaktsiin suurendas 9-kordselt laste ja noorte riski haigestuda narkolepsiasse. Terviseameti väitel oli seos vaktsiini ja narkolepsia vahel nii selge, et mingi kõrvaline tegur ei saanud seda mõjutada. Toonane Soome terviseameti juht Pekka Puska palus kõikidelt haigestunutelt andeks.

Uuringite käigus selgus, et vaktsiin suurendas narkolepsiasse haigestumise riski ja see oli seotud ühe teatud genotüübiga, mis esineb 28 protsendil ehk kolmandikul soomlastest. On võimalik, et osa oleks haigestunud narkolepsiasse hilisemas eas. See tähendab, et ilma vaktsineerimata oleks lapsed ja noored kas üldse mitte haigestunud või haigestunud kunagi hiljem. Vakstiin aga ründas tugevalt immuunsüsteemi ja vallandas paljudel juhtudel haiguse.

Hilisemad uuringud on näidanud, et Pandermixi ja narkolepsia vahel oli otsene seos. Narkolepsia täpne tekkemehhanism pole aga veel teada. Seda võib võrrelda diabeediga, mille puhul on mõnedel inimestel samuti teatud soodumus, aga selle puhkemiseks on vaja veel tegureid.

Varem haigestus Soomes narkolepsiasse igal aastal vaid 50 inimest, nende hulgas vaid mõni üksik laps. Pärast vaktsineerimisi haigestus aastas kümneid lapsi. Isegi paari viimase aasta jooksul on haigestunud kümneid noorukeid ja lapsi. Kogu maailmas on otseselt Pandermixi tõttu haigestunud ligi 800 inimest. Vaktsiini ennast enam ei müüda.

Vaktsiini valmistanud ettevõte ise oma viga ei tunnista. Ettevõte ei tunnista mingit seost vaktsineerimise ja haigestumise vahel, mis Soome asjatundjate väitel on eriti jabur. Samas võib ettevõttest aru saada, sest kui viga tunnistataks, peaks Soome riigile maksma kinni kulud, mis on seotud vaktsineerimise tagajärjel haigestunud laste ravi ja hooldusega. Praegu maksavad selle kinni maksumaksjad.

Vaktsineerimise ja sellega seotud haigestumisega on seotud ka üks hea asi: tänu sellele on välja töötanud mõned head narkolepsia ravimid. Välja on töötatud ka uued vaktsiinid. Seni veel narkolepsiat ravida ei osata, aga seda on võimalik kontrolli all hoida. Ravile kulub aastas 6000-20 000 eurot. Patsient ise peab maksma ligi 600 eurot, ülejäänu katab riik.

Suurem osa narkolepsiat põdevatest lastest saavad käia koolis ja iseseisvalt hakkama. Haiged ja nende vanemad on aga seisukohal, et Soome riik pole neid nende hädas aidanud – vaktsineerimisega tekkinud kahjustuste eest pole keegi vastutust võtnud.

Pandermixi töötas välja seda müüs rahvusvaheline farmaatsiagigant GlaxoSmithKline. Iltalehti küsis firmalt, kas haigestunutelt on andeks palutud. Firma vastus oli, et selleks on vaja veel läbi viia uurimusi, et kinnitada, et narkolepsia juhtumid olid seotud just Pandermixi vaktsiiniga. Vabandust firmalt ei tulnud.

1...242526...35Page 25 of 35