NordenBladet — Soomes Lapimaal filmiti Hiina tõsieluseriaali Incredible 48 hours, millel on 30 miljonit vaatajat. Lapimaal filmiti episoodi, kus sarja peategelane ja saatejuht Tian Yuan saabub koos Hiina kuulsustega põhjapõtradel hotelli, kus teda ootab soe suitsusaun, vahendab Lapin Kansa.
Hiina võttegrupp käis ka Saariselkä suusamäel ja mootorkelgu safaril. Kokku oli Hiinast seoses filmivõtetega kohal 37 inimest.
Kohalike ettevõtjate arvates aitab seriaal Lapimaad hiinlaste hulgas veelgi populaarsemaks muuta. Ka varasemad TV-projektid on Lapimaale väga hästi mõjunud. Telesaated ja sotsiaalmeedia on Lapimaa jaoks kõige tähtsam müügikanal.
NordenBladet — Vaesus mõjub sarnaselt pideva kiirustamisega: pole võimalik mõelda toidu tervislikkuse peale, pole jaksu, et koristada ja reageerida laste väikestele muredele.
Soome vaene mees Jouni Kylmälä räägib oma elust vaesena. Ta on kõrgelt haritud spetsialist ja tal oli hea töö, aga siis tuli koondamine ja ta jäi töötuks. Ta räägib, kuidas jääb vahel mitmeks päevaks koduseinte vahele ja teda valdab suur väsimus ning masendus, vahendab Helsingin Sanomat.
Pikk vaesuses veedetud aeg on teinud Kylmäläst vaesuse-ala asjatundja. Ta toob näite Minna Canthi novellist Vaene maa, kus prouad imestavad, miks vaesed inimesed on nii räpased, kui vesi ei maksa ju midagi. Aga kui mure on suur, siis pole lihtsalt jõudu. Kylmälä teab omast kogemusest, mida see tähendab, kui ei jaksa.
Soomes on viimasel ajal hakatud rohkem tegelema vaesuse teemaga. Kas see suurendab inimese leidlikkust, nagu mõnel pool väidetakse, või viib inimese veel suuremasse masendusse. Kas vaesus muudab inimese nutikamaks ja loovamaks?
Kui varem on uuritud, kuidas vaesusse suhtutakse, siis nüüd uuritakse, mida vaesus inimesega teeb. Seda on oluline teada, sest nõnda suudavad otsustajad teha paremaid otsuseid. See võib aidata mõista näiteks töötute olukorda.
Vaeste puhul räägitakse üha rohkem nappusest. Kui keskklassi inimesel on puudus ajast, on kiire ja see tekitab stressi, siis vaesel inimesel tekitab rahapuudus samamoodi stressi, mis tuleb üksindusest, haigustest ja näiteks ülekaalust.
Erinevalt aga kiirustamisega seotud stressist ei saa rahapuuduse puhul aega maha võtta ja puhata.
Nii nagu tavalise stressi puhul, keskendub ka rahapuuduses inimene vaid ühele asjale ja kõik muu jääb tahaplaanile. Nappus on inimesele suur koorem, mistõttu inimese vaimne võimekus väheneb. Inimene tunneb end rumalana, asjad kaovad ja inimene hakkab unustama. On kindlaks tehtud, et puuduses inimese IQ-tase langeb. Lisandub paaniline laenamine, kiirlaenud, mis ajavad inimene üha suurematesse võlgadesse ja viletsusse. Loodetakse, et võlad makstakse tagasi, kui läheb paremaks, aga tavaliselt seda aega kunagi ei tule. Puuduses inimene teeb rohkem valesid otsuseid. Puuduses inimene ei suuda olla lastele piisavalt hea vanem, lastele antud nõuanded pole kohased, lapsi ei jaksata kuulata ja neile söödetakse kiirtoitu. Samamoodi toimivad ka kiirustavad vanemad.
Kui aga kiirustavad vanemad saavad võtta aja maha, siis puuduses vanemad oma puuduses vahet sisse teha ei saa.
Puudust on uuritud pärast teist ilmasõda, kui USA tahtis Euroopasse abi saata. Enne seda uuriti, kuidas seda kõige paremini teha. Selleks tegid 36 inimest end kunstlikult vaeseks. Ja mis juhtus? Kogu tähelepanu oli suunatud toidule. Testgrupi liikmed hakkasid lugema retseptiraamatuid ja unistasid söögikohtade avamisest. Nagu on vana ütlemine: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Kas see pole siis hea, kui puudusest sündisid uued ideed? Puudus aitab uusi ideid genereerida vaid lühiajaliselt, räägib puudust uurinud teadlane Markus Kanerva. Aga tuleb silmas pidada, et sel on ka kõrvalmõjud, kuna kõik muu jääb tahaplaanile.
Jouni Kylmälä kuulub vaesuse peamisse riskigruppi: üksik lahutanud mees. Seljataga on kaks pikka abielu, kust tal on neli poega. Lahutus mõjub alati halvasti ja üksi elamine on kallis.
Mehele on pere tähtis ja üksi olek muudab ta nukraks. Tal tekib tunne, et on ise kõiges süüdi. Koos teiste puudust kannatavatega saab sellest üle – tuleb teadmine, et sa pole üksi. Soomes käivad koos puudustkannatajate grupid, Euroopas tegutseb vaeste võrgustik The European Anti-Poverty Network.
Kylmälä jaoks on sellest küll abi, aga mitte täielikult. Vahetevahel võtavad temaga ühendust endised kolleegid ja kutsuvad konverentsile, lubavad isegi sõidu kinni maksta. Siis aga hakkab ta mõtlema, et kas tahaks kohtuda inimestega, kes seal mõnulevad.
Soomes on iseseisvuse ajal olnud kaks nälja-aega. Üks oli vahetult pärast kodusõda, mil inimestel polnud tööd, süüa ega raha. See oli absoluutne vaesus. 1930ndate majanduskriisi ajal toitu oli, aga polnud tööd ja raha. Rahatud otsisid tööd ja kerjasid. Sõja ajal kogeti kohati nälga, 1942. aasta vangilaagrites, vaimuhaiglates ja hooldekodudes surdi nälga. 1990ndate kriisi ajal tekkisid leivajärjekorrad, mis tegutsevad tänaseni.
Aastatega on puuduse sisu muutunud. Kui veel 1940ndatel aastatel oli kõige kallim asi toit, siis nüüd on see eluase. Elukoht on nagu lõks, mis neelab kogu raha. Toiduretseptidest pole palju abi, kui kogu raha kulub elamise peale. See viib nii tähelepanu kui jaksu. Tänapäeva vaesuse puhul pole nutikusestki abi, kui küsimus on eluasemes – sel pole alternatiivi.
Soomlane Jouni Kylmälä elab puuduses, aga ta pole näljas. Seda kutsutakse suhteliseks vaesuseks. See tähendab, et kui varem oli ta helde – viis kingiks lilli ja asju, siis nüüd toob ta oma keedetud moosi või suppi. Vaesus ei paista eriti välja, kuna ta kannab rõivaid, mis on soetatud headel aegadel. Ainult naeratusest on näha, et midagi on puudu – tal on eest üks hammas ära.
Kylmälä arvates tuleks vaestesse suhtuda rohkem individuaalselt, kuna kõik juhtumid on erinevad. Lisaks pole ükski inimene ainult vaene – tal on ka mingid rikkused. Näiteks mingid erilised teadmised või kogemused, haridus, suhtevõrgustik, millest võib abi olla. Kylmälä jaoks oli probleemiks tema iga, aga plussiks oli töökogemus ja huumorisoon.
Vasete hulgas on kõige raskemas olukorras need, kes ei näe väljapääsu – nagu pikaajalised töötud. Paremini kohanevad need, kelle jaoks on vaesus vabatahtlik valik. Seda kutsutakse loovaks kohanemiseks olukorraga, kus häbi muudetakse positiivseks tundeks. Olukorda hõlbustab see, kui ümber on teisi samasuguseid inimesi. Jõudu annab normidele vastu võitlemine, mässamine, see aitab säilitada oma identiteeti ja luua midagi uut. Siis on võimalik kogeda isegi vabadust.
Mõni keskklassi esindaja võib mõelda, miks pikaajaline töötu ei käi marjul. Aga töötu mõtleb, et selle eest võidakse karistada ja toetusi ära võtta. Aeg ei tähenda seega alati vabadust. Inimesed võrdlevad pikaajalist töötust vangipõlvega. Vaesust kirjeldatakse sageli kui ämblikuvõrku, millest ei pääse välja.
Vaesuse puhul on kõige tähtsam oma tegutsemissoovi säilitamine. See tähendab, et inimene üldse reageerib ümbritsevale ja suudab vastavalt olukorrale oma käitumist muuta. Ja on mingilgi määral tulevikku vaatav.
Madala sissetulekuga inimesed ei käi valimas, neid ei huvita, mis väljaspool toimub ja nad ei usu, et neist midagi sõltub. Eemaletõmbumine on stressist tingitud enesekaitse.
Tegutsemissoov ei tähenda ainult palgatööd. See tähendab, et oma ajale leitakse väärtus. See võib olla ühiskondlik tegevus, looduskaitse, mõni juhutöö või võõrutustegevus. Isegi väiksest jälje jätmisest, näiteks graffitist võib olla abi.
Tegutsemissoov on nagu loovus: seda ei saa kelleltki ära võtta, aga seda takistavaid tegureid võib kõrvaldada. Hea on, kui inimesel on mõni lähisuhe. Puuduse puhul on tähtis vaimne tugi ja side. Soomes on väga palju noori, kes on sattunud kitsikusse ja ei leia väljapääsu. Süsteem ei toimi, kui kõikidest koolidest läbi käinud inimene arvab jätkuvalt, et teda pole kellelegi vaja.
Praegu on Soomes aeg, kus ollakse vaeste suhtes ükskõiksemad kui kunagi varem – nende suhtes ei näidata üles mingit solidaarsust. Samal ajal oodatakse vaestelt solidaarsust rikaste suhtes. Eeldatakse, et rahvas peab tooma end riigi hea käekäigu nimel ohvriks. Räägitakse meie eksporditööstusest. Vaestelt nõutakse mõistmist, aga neid ei mõisteta.
NordenBladet — Soomes on tehtud jahmatav avastus, et sündide arv pole üldse seotud naistega, nagu varem arvati: sündimus sõltub hoopis noorte meeste hõivatusest ja nüüd on poliitikud asunud asjaga kiiresti tegelema.
Soomes on sündimus järsult kukkunud, mistõttu on hakatud asja uurima kõige kõrgemal valitsuse tasemel. Seda, et ühiskond kiiresti vananeb, on Soomes teatud ette pikalt ja selleks on valmistutud – viidud läbi pensionireform ja tõstetud pensione. Praegu on käimas sotsiaalteenuste reform (sote-uudistus), et käia kaasas üha suurema hooldusvajadusega. Üks asi, milleks Soomes pole valmis oldud, on sündimuse järsk langus. Südimus kukub palju kiiremini kui prognoositud, vahendab Helsingin Sanomat.
Nüüd on hakanud sündimuse teemaga tegelema koguni Soome rahandusministeerium ja see näitab, et asi on tõsine. Soomes on hakatud põhjalikumalt analüüsima sündimuse kiire languse põhjuseid. Poliitikute jaoks on sündimuse kiire langus halb üllatus, sest see tõmbab tooli alt ära kõigilt nendelt asjadelt, mis on juba tehtud. Kui varem arvati, et ühiskonna kiire vananemine peatub 2030ndatel aastatel, siis sündimuse langust arvestates seda ei juhtu. Hoiatav signaal on olnud see, et paaril viimasel aastal on Soomes olnud sünde vähem kui surmasid. Viimase saja aasta jooksul on selline olukord valitsenud ainult sõja-aastatel 1918 ja 1940.
Sündimusel on mitmeid põhjuseid, näiteks see, et lapse sünd lükatakse 30ndatesse eluaastatesse ja sageli piirdutakse vaid ühe lapsega. Poliitikutel on raske seda trendi mõjutada, aga kui see polegi peamine põhjus?
Nüüd on Soomes avastatud, et sündimus on kiiresti langenud koos noorte, 25-34-aastaste meeste hõivatuse langusega. Need on parimas pere loomise eas mehed. Nende hõivatus on viimastel aastatel käinud käsikäes sündimusega.
Noorte meeste vahe samaealiste naistega on Soome kärisenud viimastel aastatel väga suureks. Peamine põhjus on meeste madalam haridus, mis põhjustab madalamat tööhõivet ja sealtkaudu madalamaid sissetulekuid.
Noored naised seevastu tulevad toime üha paremini. Samas vanuses noorte naiste hulgas on palju rohkem kõrgemalt harituid kui lihtsalt põhikooli haridusega. Selles vanuses noorte meeste puhul on olukord vastupidine.
Statistikaameti andmetel on 25-34-aastaste meeste hulgas väikse sissetulekuga üle 18 protsendi, samas vanuses naiste hulgas on see protsent alla 10. Noored mehed ja naised elavad Soomes nagu eri maailmas: naised käivad ülikoolis, mehed teevad midagi muud, sageli nad isegi ei kohtu.
Madalapalgaliste osakaal on noorte meeste hulgas 2000ndatel aastatel kolmekordistunud. Naiste hulgas on madalapalgaliste arv languses.
Noorte meeste kiiresti kehvenenud olukorda peetakse Soomes nüüd üheks peamiseks sündimuse languse põhjuseks. Suur hulk soomlasi lülitub välja selles eas, kui peaks hakkama peret looma.
Seda on näha ka rahvastikuliidu perebaromeetri tulemustest. Töötud, vähese hariduse ja madala sissetulekuga inimesed mõjutavad pere suurust. See ei pruugigi olla elustiili küsimus, vaid teatud viis leppida olukorraga, kus lapse sünd muudab olukorra halvemaks.
Jutud sellest, et noored on mugavad ja ei taha lapsi on vaid pinnavirvendus. Tegelik ja palju murettekitavam põhjus on väljavaadete puudumine.
Poliitikute jaoks on sündimus valus teema, millega võib kergesti näppe kõrvetada. Möödunud aastal põrus sotside juht Antti Rinne, kui kutsus kõiki soomlasi lapsi tegema. Rinne loosung „neljas isamaale” ei tekitanud inimestes mingit elevust. Idee oli üllas, aga poliitikutel on väga raske isamaalisuse argumendiga mõjutada laste sündi. Sellega vihastati välja noored naised.
Ligikaudu sama asja elas 2003. aastal üle toonane peaminister Matti Vanhanen.
Poliitikute tüüpvastus sündimuse ja perepoliitika osas on lapsetoetuste ja lapsepuhkuste parandamine. Soomes pole neist asjadest aga suuremat tolku olnud. Teine tüüpvastus on immigratsioon ehk inimeste sissetoomine välismaalt, see aga paljudele ei meeldi.
Nüüd välja toodud sündimuse seos noorte meeste olukorraga paneb poliitikuid asjadele teistmoodi mõtlema. Praegu pole veel selge, kas koolikohustuse pikendamine kuni keskhariduseni aitaks sündimust tõsta. Siiski võib see olla lahendus, kui arvestada, et madal haridus ja sellega seotud väike sissetulek on peamine madala sündimuse põhjus.
NordenBladet —Seni võisid soomlased end Eestis muretult tunda, sest Eesti ei saatnud kiiruskaamerate trahve Soome ega nõudnud soomlastelt mitte midagi. Nüüd aga olukord muutub ja justiitsministeeriumi kaudu hakatakse Soome saatma suuremaid trahvinõudeid.
Eestis ei arvestata trahve lähtuvalt sissetulekust nagu Soomes, vaid kõik maksavad ühtemoodi. Igal aastal sõidab Eestisse tuhandeid soomlasi, kellest paljude puhul fikseerib kiiruskaamera kiiruseületamise ja nüüd võib selle eest Soomes järgneda trahvinõue, vahendab Iltalehti.
Üks põhjusi, miks Eesti hakkab kiirustrahve välja nõudma, on soomlaste viinaralli, mistõttu paljud soomlased sõidavad läbi Eesti Lätti. Eesti võimudel on saanud sellest villand, samuti soomlaste pidevast kiiruseületamisest ja seetõttu on kavas võtta tarvitusele vastumeetmed.
Kõige rohkem aga ületavad Eestis kiirust poolakatest autojuhid. Ligi 90 protsenti poolakatele välja kirjutatud trahvidest jäävad maksmata.
Soome autojuhid on seni ära kasutanud seda, et Eesti välismaalt trahve välja ei nõua. Internetis on avaldatud rida nõuandeid, kuidas Eestis trahvi maksmisest kõrvale hiilida. See on nimelt väga lihtne: mitte midagi ei pea tegema.
Seni pole Eestis politsei trahve välismaale saatnud, kuigi selleks on võimalus olemas läbi justiitsministeeriumi. Trahve pole välja nõutud isegi siis, kui kiiruse ületamine on 60-80 km/h. Soome juht võis Eestis korduvalt kirust ületada ja rahulikult ilma midagi maksmata maalt lahkluda. Tulevikus enam nii libedalt ei lähe ja trahvide välismaalt välja nõudmise võimalust on kavas Eestis kasutama hakata.
Neile soomlastele, kel Eestis on elukoht, on trahve välja kirjutatud. Näiteks Eestis mõisa soetanud endine mäesuusakuulsus Kalle Palander on saanud Eestis mitmel korral trahvi ja talle on nõue koju saadetud. Temagi jättis trahvi esialgu maksmata, aga ta anti Eestis kohtusse ja nõuti trahvisumma välja.
Eestis on arutatud võimalust, et trahvi maksmata jätmise eest enam viisat ei anta, aga soomlaste puhul see ei töötaks, kuna soomlased Eestisse sõiduks viisat ei vaja.
Nüüd on Eesti politsei otsustanud suuremad trahvinõuded välismaale saata. Seni pole otsustatud, kui suur on „suur”. Kas 200 või 300 eurot. Suurim karistus Eestis on kiiruseületuse eest 400 eurot. Väiksemad kiiruskaamera trahvid võivad jääda alla 10 euro. Justiitsministeeriumist öeldi, et Eesti nõuab välismaalt välja trahvid alates 71 eurost. Soome saadetakse praegu aastas paarkümmend trahvinõuet.
Praegu Eestis trahvide puhul inimese sissetulekut ei arvestata ja kõik maksavad võrdselt. Seegi kord on Eestis muutumas ja tulevikus arvestatakse trahvi tegemisel inimese sissetulekut. Üks on aga selge: isegi tulevikus ei nõua Eesti välismaalt sisse kõiki trahve. Soomlased, see on Soome numbrimärgiga autod pääsevad ka tulevikus tõenäoliselt ilma trahvinõudeta.
Eesti indu välismaalt trahviraha nõuda jahutab ka see, et seaduse järgi jääb välja nõutud trahviraha sellele riigile, kus inimene elab. Ehk siis Eesti trahvinõuded nuumavad Soome riigikassat.
Sama lugu on Eestis parkimistrahvidega, mida on välismaalt väga keeruline välja nõuda. Näiteks Eesti Europark on saatnud nõudeid Soome. Kui aga soomlane elab püsivalt Eestis, siis nõutakse raha sisse Eestis ja vajadusel võetakse see lihtsalt kontolt maha, kui seal raha on.
NordenBladet — Paljud meist peavad end ebapiisavaks ning lasevad muremõtetel üle pea lainetena kokku lüüa. Tugevad ja iseseisvad naised ei jää aga sellesse emotsiooni kinni, vaid võtavad elu ohjad endi kätesse, et täiskäigul edasi liikuda.
Tugevaks naiseks peetakse sellist naist, kes ei ela teiste ootuste järgi, vaid on ise oma elu peategelane. Ta ei sõltu teistest, aga oskab siiski ära tunda hetki, kui vajab tuge ja abi.
Need 11 märki näitavad, et sinust on kujunenud tugev ja iseseisev naine:
1. Oskad üksinda siirast rõõmu tunda
Tead ilmselt inimtüüpe, kes ei ole üksinda suutelised mitte kusagile minema ja vajavad alati kaaslast. Iseseisev naine teeb asju ka üksi. Ta ei vaja filmi vaatamiseks enda kõrvale alati sõpra või poes käimiseks nõuandjat. Ta oskab ka kodus üksi olla ja naudib oma tegemisi. Lisaks ei mõtle iseseisev naine, et heaolu parandamiseks on tal suhet vaja. Ta mõistab, et mitte miski muu ei saa teha teda õnnelikuks, kui ta ise. Ta peab enda eest ise hoolt ja kui soovib lilli, läheb neid lihtsalt poodi ostma.
2. Oskad kriitikat vastu võtta
Kellegi teise arvamuse seedimine võib tunduda tujurikkuvana, aga tugev naine oskab kriitikasse õigesti suhtuda. Ta võtab tagasiside vastu, aga ei jää negatiivse kommentaari pärast norutama. Ta teab, et seda ei pea võtma isiklikult ning sellest saab õppida. Tugev naine ei lase teise hinnangu põhjal oma fookusel paigast nihkuda.
3. Oled oma elus kohal
Oma elus kohal olemine ei ole iseenesestmõistetav. Paljude elutempo on nii kiire ja stressirohke, mistõttu nende mõtted on alatihti mujal. Tugev inimene suudab oma meelt kontrollida ja oskab lõõgastuda. Ta elab praeguses hetkes ja oskab seda nautida. Näiteks suudab ta vabal ajal töömõtted välja lülitada ning nendega taas tegeleda, kui on aeg.
4. Sul on oma arvamus
Tugev ja iseseisev naine omab isiklikku arvamust. Ta ei lase end teistest liialt mõjutada ning julgeb oma mõtted valjuhäälselt välja öelda. Tugeva natuuriga inimene teab lisaks, millal oma arvamus välja öelda ja millal vaiki olla. Alati pole muidugi lihtne teada, mida soovid ning veel enam selle järgi talitada. Iseseisval naisel on oma eesmärgid ja unistused ja ta julgeb nende poole püüelda. Ta teab, millistest unistustest tasub kinni hoida, isegi, kui see vajab rohkem pingutusi.
5. Sa ei ela selleks, et teistele meelejärgi olla
Tugev ja iseseisev naine teab, et alati pole võimalik kõigile meeltmööda olla. Ta ei püüa koguaeg kallimale, sõbrale või pereliikmele meelehead valmistada, vaid julgeb ka enda otsuseid teha. Ta ei ela teiste ootuste päraselt, vaid keskendub enda heaolule.
6. Usaldad oma instinkti
Tead ju seda kummalist kõhutunnet, kui keha püüab sulle milleski märku anda? Teinekord reageerib meie keha olukordades väga võimsalt, ilma, et peaga mõeldagi tuleks. Naine oskab oma keha märke lugeda ning usaldab vaistu.
7. Ei karda küsida
Osadel inimestel on keeruline abi, nõu või teenust paluda. Tark naine teab, et küsimine ei tee temast rumalat või nõrka inimest. Mitte keegi ei saa alati kõike teada ning sel puhul tulebki küsida. Samuti tuleb osata paluda abi, kui olukord käib üle jõu.
8. Oskad iseendale andestada
Osad inimesed suudavad endale kergemini andestada, kui teised. On inimesi, kes jäävadki muretsema, kus oleks pidanud toimima teisiti, kui jällegi leidub neid, kes jätkavad lihtsalt elu.
9. Julged langetada olulisi otsuseid
Eluga on märksa parem rahule jääda, kui kulged muudkui edasi. Tugev inimene ei rahuldu alati keskmisega, vaid rihib parimat. Kui ta pole eluga rahul, võtab ohjad kätte ning mõtleb, mida teha võiks. Tugev naine on lisaks enesekindel. Kui ta pole näiteks oma töö või paarisuhtega rahul, muudab olukorra enda jaoks panustavaks. Ta tunneb enda hinda.
10. Oskab öelda EI
Meilt oodatakse alati palju. Jääb justkui mulje, et pead olema täiuslik töötaja, abikaasa, sõber, ema ning lisaks pead endast parimal viisil hoolt kandma. Tegelikkuses ei pea kulgema mööda teiste ootuseid, teisisõnu – oska öelda EI! Millestki keeldumine viitab sellele, et tunned oma piire.
11. Austad oma keha
Iseseisev naine austab ja hoolitseb oma keha eest. Ta liigub piisavalt ja sööb tervislikku toitu selleks, kuna armastab oma keha.
