Maaülikool arendab veiste embrüosiirdamise teenust

By

-

veebruar 7, 2018

NordenBladet — Jaanuari lõpus sündis Tartumaal Rahinge farmis ligi 50-kilone lehmvasikas, kes näeb välja ja käitub nagu täiesti tavaline temaealine vissi. Eriliseks muudab vasika aga tema siia ilma saabumine.

Tegemist on nimelt esimese lehmvasikaga Eestis, kes on saadud OPU-tehnoloogiaga elusloomalt punkteeritud munaraku kehavälise viljastamise, kultiveerimise ja embrüosiirdamise meetodil. Maaülikooli veterinaariateadlased soovivad katsetega välja arendada veise embrüote kehavälise tootmise teenuse, et tihendada teadlaste ja praktikute koostööd ning parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli nooremteadur Elina Mark kinnitas, et tegemist on kolmanda sellelaadsel meetodil sündinud vasikaga Eestis. Esimene pullvasikas sündis mullu augustis ja tema on juba tubli noorloom. Teine pullvasikas nägi ilmavalgust 2. jaanuaril ja 27. jaanuaril sündis lõpuks ka oodatud lehmvasikas.
Meetod kui selline on lihtsustatult öeldes karja tippgeneetika maksimaalne kasutamine piima- ja lihatootja huvides, selgitas Mark. Nimelt valib farmi juht välja parimate geneetiliste omadustega doonorlehmad, kellelt võetakse munarakke. Rakud viljastatakse laboris ja neist kasvatatakse seitsme-kaheksa päeva jooksul katseklaasis väikesed embrüod. Seejärel saab embrüoid kas külmutada või retsipientloomadele värskelt siirdada. Hormonaalset stimulatsiooni doonor- ja retsipientloomadel ei kasutada. Üheksa kuud hiljem mullikas/lehm poegib.

Katsed tehnoloogia väljatöötamiseks algasid maaülikoolis poolteist aastat tagasi. Kohe ei hakatud viljastatud munarakke siirdama, vaid esmalt tehti laborkatseid ja pandi paika protseduurid. Seejärel tehti esimene embrüosiirdamine ning mullu 9. augustil sündis esimene selle tehnoloogia abil saadud pullvasikas. Hetkel kannavad nn katseklaasibeebit veel üheksa lehma.

Praegu on maaülikooli teadlased teinud mullikate ja lehmadega kehavälise viljastamise katseid koostöös Tartu Agroga nende laudas. Lähiajal plaanitakse alustada uurimistööd ka lihaveiste kasvatajatega. Tulevikus on teadlastel soov olla partner erasektorile, et suurendada loomade piima- ja lihatoodangut, vähendada karjas põlvkondadevahelist intervalli, kasutada efektiivselt parimat geneetikat ja saada selle meetodiga järglasi ka neilt loomadelt, kes seemendamisega tiineks ei jää.

OPU-IVP tehnoloogia väljaarendamine toimub projekti VIVET raames AS Tartu Agro, Eesti Maaülikooli ja Tervisetehnoloogiate TAKi koostöös. Projekti rahastab PRIA, MAK 2014-2020 meede 16.2. Projekti toetab Horisont 2020 twinning projekt SEARMET.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sotsiaalkomisjon arutas EL toetuste kasutamist töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 7, 2018

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai 6.veebruari istungil ülevaate Riigikontrolli auditist, milles hinnati, kas Eesti on teinud ettevalmistusi, et tagada riigi ülesannete täitmine ka Euroopa Liidu toetuste vähenedes. Lähemalt käsitleti alaauditit, mis keskendub olukorrale töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas pärast toetuste arvatavat vähenemist.

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praegu on viimane aeg planeerida rahastust ajaks, mil Euroopa Liidu vahendid töö-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda vähenevad. „Elanikkond vananeb ja puuetega laste arv on kasvanud 38 protsenti, mistõttu vajadus teenuste järele kindlasti ei vähene. Elada tuleb võimaluste piires ja leida valutu väljumisstrateegia, et keegi ei jääks vajalike teenusteta,“ toonitas Kütt.

Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm lausus, et Euroopa rahaga on arendatud ja pakutakse olulisi sotsiaalteenuseid töötamise toetamiseks või hoolduskoormuse vähendamiseks, kuid väga kriitiline on küsimus, kuidas minnakse nendega edasi pärast 2020. aastat. „Ei ole ju sadu miljoneid riigieelarvesse tulemas ja ministeeriumil pole lahendust. Praegune valitsus lükkab seda järgmise valitsuse kaela. Tuleb õppida eelmisest perioodist, kui paljud head lahendused prügikasti lendasid,“ sõnas Haukanõmm.

Riigikontrolli esindajate sõnul vähenevad 2021. aastal algaval EL eelarveperioodil Eestile eraldatavad toetused tõenäoliselt 40 protsendi ehk 1,5 miljardi euro võrra. Praegusel eelarveperioodil moodustab ELi rahastamise osakaal töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetamisel 78 protsenti ehk 504 miljonit eurot. Märgiti, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata pea kõigi praegu ELi toetustest rahastatavate tegevustega.

Istungil juhiti tähelepanu, et kuigi 2017. aastal otsustati tervishoidu lisaraha suunata, ei pruugi see olla piisav praegusel ELi eelarveperioodil ehitatud ravikorpuste täiemahuliseks kasutamiseks. Samuti osutati, et kitsaskohaks võib kujuneda ka tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus ja sotsiaaltransport. Väheneda võivad ka vanglast vabanenute tugiteenused.

Istungist võtsid osa Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja sotsiaalvaldkonna auditite juht Mart Vain, Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich, strateegia ja eelarve osakonna nõunik Janar Kriiska, strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson ja hoolekande osakonna peaspetsialist Regina Sergejeva.

Allikas: Eesti Riigikogu

Kultuurikomisjon peab tähtsaks Patarei merekindluse renoveerimist

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 7, 2018

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon ütles Patarei merekindluse teemalisele pöördumisele vastates, et see kultuuriväärtuslik hoone peab säilima, leidma mitmeotstarbelist kasutust ja olema tulevikus avalikkusele võimalikult ligipääsetav.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul toodi pöördumise esitajatele saadetud vastuses välja, et Patarei merekindlus on suur ja eripärane hoone, mille korda tegemiseks on vaja suurt investeeringut ja terviklikku plaani.

„Hoone remondiplaane seades ei tohiks välistada erakapitali kaasamist hirmust, et eraomandis jääb Patarei merekindlus avalikkusele suletuks või hooletusse. Riigi kohus on erakapitali kaasates selliseid riske vältida,“ ütles Must. Ta lisas, et omandistaatusest olulisem on tagada kultuuripärandit väärtustav lähenemine.

Riigikogule esitati kollektiivne pöördumine, millele allakirjutanute soov on peatada Patarei merekindluse müügiprotsess. Pöördumise esitajate sõnul võiks merekindluse korda teha riigi, Tallinna linna, ekspertide, erasektori ja kodanikuühenduste koostöös ning Euroopa Liidu fondide kaasabil. Pöördunute ettepaneku järgi võiks hoone jääda avalikku kasutusse kodanikuühenduste vastutusel.

Kultuurikomisjon korraldas Patarei merekindluse säilimise ja arendamise üle arutamiseks 22. jaanuaril avaliku istungi, kus kuulas ära pöördumise esitajad ning Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi, ASi Riigi Kinnisvara ja Tallinna linna esindajad.

Istungil osalenud olid ühel meelel, et Patarei merekindlus on vaja korda teha, et tagada Eestile olulise kultuurimälestise säilimine. Tõdeti, et korda tehtuna võiks merekindlus olla mitmeotstarbeline hoone, kus võiks koht olla ka mäluasutustel.

Allikas: Eesti Riigikogu

Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 7, 2018

NordenBladet — Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies, millel Väinämöinen ahistab Ainot.

Tegemist on maailmas laialt levinud #metoo kampaania järelmõjudega, mis on laienenud ka kunstimaailma. Paljud naised on seadnud selliste naiste ahistamist kujutavate taieste avaliku väljapaneku küsimärgi alla. Nii on maailmas juba eemaldatud kunstimuuseumide avalikest väljapanekutest ahistamist kujutavaid taieseid. Helsingi Ateneumi kunstimuuseimi juhataja Susanna Pettersson aga seisab sellele vastu ja leiab, et kampaania ei saa laieneda ajaloolistele teistele, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et Ateneumis midagi tsenseerima ei hakata. Nii saab muuseumi seinale edasi jääda Akseli Gallen-Kallela 1891. aastal maalitud teos Aino-taru, kuigi selle teose eetilisust on aastate jooksul korduvalt küsimärgi alla seatud. Paljud on imestanud, kuidas saab muuseumi seinal rippuda maal, millel Kalevala peategelane Väinämöinen (Eesti lauluisa Vanemuise prototüüp) ahistab paljast naist.

Ateneumi juhataja märgib, et pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. Kunsti eesmärk on tõstatada küsimusi ja anda mõtteainet. Muuseumi eesmärk on olla esitluste, kõnede ja eri tõlgenduste areen.

GALERII: Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) infopäev Võrus

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 7, 2018

NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustab mitmel pool Eestis toimuvatel infopäevadel erinevaid toetusprogramme, mida nõukogu pakub koostööks Põhjamaadega. Eile, 6.veebruaril toimus infopäev Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13). NordenBladet toob teieni päeva kokkuvõtte ja eksklusiivgalerii infopäevast.

Infopäeval selgitati:

– millised on Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammid avalikule sektorile, mittetulundusühendustele ja kultuurivaldkonnale;
– mis on toetuse taotlemise olulisemad tingimused;
– kuidas toetust taotleda;
– mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mida teeb selle esindus Eestis 2018. aastal?

Avakõne pidasid Võru linnapea Anti Allas ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund rääkis Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) 2018. aasta töösuundadest.

Oma kogemusest rääkis Võru Linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe, Skype vahendusel andis oma kogemusest ülevaate Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Piret Talur ning Põhja- ja Baltimaade MTÜde programmist rääkis ka MTÜ Sann ja Süük juhataja Eda Veeroja.

Töötubades jagasid tarvilikke näpunäiteid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ametnikud Eha Vain (kultuur), Merle Kuusk (MTÜd ja PMN allasutuste külastamine ametnikele) ja Madis Kanarbik (avalik haldus).