NordenBladet — Maaelukomisjonis anti ülevaade Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüsist, mis annab hinnangu Eesti toidu- ja põllumajandussektori uuenduslikkusele, tootlikkusele ja kestlikkusele.

Analüüsi raames hinnatakse ka sidusvaldkondi nagu haridus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, taristu, keskkonnameetmed, majanduslik stabiilsus, avalikud teenused ning antakse soovitusi innovatsioonipoliitika arendamiseks.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on meie põllumajandusettevõtjad oma kõrgekvaliteetse ja säästliku tootmisega Euroopa riikide esireas. Eesmärk on toota efektiivsemalt ja samas rohkem säästa keskkonda. „Veelgi rohkem tuleb panustada taastuvenergiasse, olgu selleks virtsahoidlatele paigaldatavad biogaasisüsteemid või päikesepaneelid farmide katustel. Kui meie piimakarjafarmid ja põllutöömasinad on tänaseks enamasti varustatud kõrgtehnoloogiaga, siis traktoritelt ja haakeriistadelt saadava info töötlemiseks on vaja IT-rakendust, et veelgi säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasvatada põllusaadusi,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et oluline on viia ka toiduainetetööstus uuele kaasaegsemale tasemele, et suudaksime kogu toodangu ise töödelda, millega väärtustame veel rohkem meie põllusaadusi.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas tähtsaks uuendusega seotud probleemide lahendamisel kompleksset lähenemist. „Uuendustega on tihedalt seotud mitu aspekti, et olla efektiivne. Seepärast on koostöös kogu põllumajandussektoriga vaja pöörata erilist tähelepanu konkurentsivõime strateegia väljatöötamisele,“ ütles Kruuse.

Analüüsi järelduste põhjal on Eesti innovatsioonisüsteemil mitu tugevat külge, milleks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia koos aruka spetsialiseerumise ja suure kasvupotentsiaaliga valdkondadele suunatud investeeringutega.

Analüüs toob esile ka suhteliselt tugeva riikliku teadussüsteemi koos suurte teadus- ja arendustegevusele tehtavate avaliku sektori kulutuste ja suurepäraste tulemustega rahvusvahelises koostöös. Samuti märgitakse ära elanikkonna, eriti loodusteadustes häid tulemusi saavutanud noorte hea oskusbaas ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudused on tingitud eeskätt vähesest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ettevõtetes, mis on osaliselt seotud Eesti ettevõtete suhtelise väiksusega. Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted on välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

Kokkuvõttes märgitakse, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja paremini reageerivaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti inimeste hea haridustase on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule.

Maaelukomisjoni kutsel osalevad OECD innovatsiooniraporti tutvustamisel maaeluminister Tarmo Tamm ning asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Ülevaate teevad OECD Kaubanduse-ja Põllumajanduse Direktoraadi peadirektor Ken Ash, Põllumajanduspoliitikate ja kaubanduse osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu ning Hollandi Põllumajanduse, Looduse ja Toidukvaliteedi Ministeeriumi põllumajandusökonoomika ja toiduga kindlustatuse poliitikate koordinaator ja Eesti raporti retsensent Carla Boonstra.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvast OECD analüüsi tutvustusest on veebiülekanne.

Avafoto: Aivar Kokk (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogus eile toimunud välispoliitika arutelu keskmes olid meie ühine tulevik Euroopas, julgeolek, reeglitel põhinev rahvusvaheliste suhete süsteem, välisteenistuse tugevdamine ja strateegiline kommunikatsioon.

Välisminister Sven Mikser tõdes, et me elame üha kiirenevate muutuste ajal ning need muutused puudutavad ka rahvusvahelisi suhteid ja globaalseid jõuvahekordi. Tema sõnul on traditsioonilistele ohtudele lisandunud terrorism, tuumarelvade levik, diktaatorite ettearvamatu käitumine, küberohud.

Ministri sõnul mõjutab ühiskondade ja ka riikide julgeolekut üha enam ka inforuumis toimuv: tõe hägustumine, kahtluste ja usaldamatuse kultiveerimine, psühholoogiline manipuleerimine. „Üha vähem on seda, mis on selge ja püsiv,“ ütles Mikser.

Minister peatus oma kõnes reeglitel põhineval multilateraalsel maailmakorral. „Meie tõekspidamisi arvestavatel reeglitel põhinev multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem on lubanud meil kindlustada oma vabadust ja julgeolekut ning kasvatada majanduslikku heaolu,“ rääkis Mikser. „See süsteem teenib meid ka edaspidi, kui me vaid ise selle eest koos oma liitlaste ja partneritega piisavalt hoolt kanname.“

Rääkides julgeolekust ütles Mikser, et parim ravim mistahes julgeolekuohu vastu on meiega samu väärtusi jagavate liitlaste ja partnerite ühtsus. „NATO on ja jääb Eesti riigi sõjalise kaitse nurgakiviks ning meie NATO-liikmesus ja NATO aluslepingu Artikkel 5 on meie vastastele kõige mõjuvam heidutus,“ kinnitas ta.

Minister kutsus kaasa mõtlema ja osalema Euroopa tuleviku aruteludes, et kujundada Euroopa Liit just selliseks, millisena seda vajavad Eesti inimesed. Tema sõnul on inimeste usu ja usalduse hoidmine Euroopa vastu kriitilise tähtsusega. „Vabadused on Euroopa Liidu DNA-s, aga nende edendamist tuleb jätkata poliitikatega, mis loovad kodanikele kindlustunnet: piiride kaitsmine, immigratsiooniga tegelemine, majanduse edendamine, korruptsiooniga võitlemine,“ loetles ta.

Ministri sõnul kujuneb tänavu Eesti jaoks oluliseks Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku arutelu. Ta märkis, et seoses Ühendkuningriigi eelseisvat lahkumist EList võib meie ühine eelarve väheneda. „Eesti seisukoht on, et kui me soovime näha tõhusamat ja teovõimelisemat Euroopat, peame olema ka ise valmis, nüüd juba mõnevõrra jõukama liikmesriigina, pisut rohkem panustama,“ ütles Mikser. Ta märkis, et Eesti on senini iga sisse makstud euro eest saanud tagasi 3,5 eurot ja netosaajaks jääb Eesti ka järgmisel eelarveperioodil.

Minister peatus oma kõnes ka Eesti kodanike ja Eesti majandushuvide kaitsmisel maailmas, öeldes, et ärihuvide edendamise võti on oma nišivõimekuste sihikindel arendamine.

Lõpetuseks ütles välisminister, et diplomaatia on kõige tõhusam ja tegelikult ka kuluefektiivsem vahend meie julgeoleku tagamisel. „Eesti inimeste julgeolek, majanduslik heaolu ja kindlustunne on ka edaspidi meie välispoliitilise tegevuse peamine ülesanne ja inspiratsiooni allikas,“ ütles Mikser.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson pidas murettekitavaks, et demokraatlike väärtuste ja poliitiliste vabaduste üha sagenev piiramine vähendab kogu maailma reeglitepõhist sidusust ja loob eeldusi suurkonfliktide puhkemiseks. „See sunnib erilisele tähelepanule eeskätt vaba maailma piirimail olevaid väikeriike nagu Eesti,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on vaba ühiskonna väärtusruum aina ahenemas ja selle tulemusena on üle maailma rünnaku all vabad ja ausad valimised, vähemuste õiguste kaitse, sõnavabadus ja õigusriigi põhimõtted. Kõige kriitilisem on tema sõnul asjaolu, et tänases vabas maailmas puudub selge liider ja eestkõneleja.

Euroopa Liidu tulevikuaruteludes peaks Mihkelsoni sõnul olema rohkem ruumi sellele, mis tegelikult ühendab vabatahtlikku liitu astunud liikmesriike ning mis on see idee, mille nimel oleksid Euroopa rahvad ühenduse eest valmis väljas olema. „Mida vähem on bürokraatlikkust Euroopa Liidu välissuhetes, seda usutavam ja jõulisem on ka ühenduse sõnum rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson peatus välisteenistuse tugevdamisel ja rõhutas välisteenistuse rolli, mille tähendus on muutunud võrdeliselt maailma võrgustumisega. Ta märkis, et Eesti välisteenistuse tegevuskulud on juba praegu näiteks enam kui kümme korda väiksemad kaitsekuludest, ulatudes selle aasta riigieelarve mahust vaid 0,5 protsendini võrrelduna sajandi alguse ligi ühe protsendiga.

Mihkelson tõi oma kõnes esile, et väliskaubanduspoliitika kujundamisel peaks Eesti järgima maailmakaubanduses edukate ja meile sarnaste riikide kogemust nagu näiteks Hollandi, Belgia, Soome ja Rootsi. Kõigis nendes riikides on väliskaubanduse eest peavastutajaks välisministeerium, kus lisaks välisministrile on ametis väliskaubanduse eest vastutav minister.

Mihkelsoni sõnul on väliskomisjoni töös olulisel kohal ka strateegiline kommunikatsiooni, sest vaba ühiskond on üha enam välise mõjutustegevuse sihtmärgiks ja see on otseselt seotud riigi julgeoleku ja ühiskonna sidususega. Ta avaldas toetust valitsuse otsusele eraldada strateegilise kommunikatsiooni arendamiseks ja meie ühiskonna vastu suunatud mõjutustegevuse tõkestamiseks täiendavad lisavahendid.

Välispoliitika arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Keti Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsioonist, Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ning Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi 13 riigikogu liikme esitatud otsuse „Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest“ eelnõu (552 OE). Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 31 ja vastu 22 saadikut. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Põhiseaduskomisjoni tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata eeskätt õiguslikest argumentidest lähtuvalt. Komisjon põhjendas, et Riigikogu ei saa kedagi rehabiliteerida deklaratiivse aktiga ja see peaks tulema kohtuvõimu aktiga.

Eelnõu algatasid EKRE liikmed Henn Põlluaas, Mart Helme, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Sild, Keskerakonna saadikud Jaanus Karilaid, Marko Šorin, Aadu Must, Märt Schults ning Reformierakonna liikmed Madis Milling ja Igor Gräzin.

Seoses tööaja lõppemisega käsitleb Riigikogu valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) kolmapäevasel istungil.

Fotod: Täiskogu istung (13.veebr.2018), välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu