NordenBladet – Sellest kevadest rakenduva andmekaitse reformiga on muutumas ka .ee domeenide reeglid. Domeene haldav Eesti interneti sihtasutus (EIS) on nüüd ka esmased reeglimuudatused välja pakkunud, millele oodatakse tagasisidet.
Mis muutumas on?
Plaanitud muutuse kohaselt ei avalikustata enam füüsilisest isikust registreerija andmeid domeeniotsingus WHOIS. Siiski plaanitakse alles jätta võimalus registreerijaga ühendust võtta.
Soovitakse viia ka domeenireeglid vastavusse registreerijate tänaste vajadustega ning laiendada EISi poolt autoriseerimiskoodi väljastamist – mõjuval põhjusel antakse koodi ka varem kui 5 tööpäeva möödudes registripidajale soovi avaldamisest.
Muutuda võib ka see, et oma domeeni küljes olevaid kontaktandmeid saad muuta .ee registreerija portaalis
Teatud juhtudel võib EIS domeeninimele seada keelumärkeid, näiteks kohtumääruse alusel. Protseduuri lihtsustamise eesmärgil plaanitakse edaspidi lisada keelumärkega kustunud domeen reserveeritud domeenide nimekirja, et need ei kaoks.
Plaanis on ka täpsustada teenusepakkuja kohustusi kliendi isikuandmete töötlemisel. Lisaks peavad registripidajad pidama töötlustoimingute registrit ning vajadusel läbi viima andmekaitsealast mõjuhinnangut.
Täpsustatakse ka registripidajate vastutusala juhul, kui firma kasutab domeeni edasimüümisel kolmandaid ettevõtteid või soovib edastada kliendi isikuandmeid välisriiki, mis asub väljaspool Euroopa majanduspiirkonda. Samuti pakutakse registripidajatele võimalust pikendada aeguvaid domeene automaatselt.
Domeenireeglite näol on tegi tüüptingimustega, mis reguleerivad EISi, domeeni registreerija ja registripidaja ehk teenusepakkuja vahelist õigussuhet.
NordenBladet — Riigikogu konverentsisaalis algab täna kell 10.30 Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud foorum „Eesti riik ja omavalitsused – 100 aastat“, kus arutelu keskmes on haldusreformi jätkutegevused ja koostöö.
Foorum on avalik ja seda saab jälgida otseülekandes.
Foorumi avasõnad ütleb ja ettekande teeb Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes räägib oma ettekandes parlamendi rollist Eesti riigi loomisel, taastamisel ja tuleviku kujundamisel. Kõnelevad veel MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne ja Narva linnapea Tarmo Tammiste.
Tervituskõne peavad president Arnold Rüütel ja Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk. Naaberriikide esindajatena võtavad sõna Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen, Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ja Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Giedrius Apuokas.
Kohaliku omavalitsuse süsteemi arengust ja haldusreformi jätkutegevustest kõneleb riigihalduse minister Jaak Aab. Kohalike omavalitsuste koostööst ning uuest ja ühtsest üleriigilisest omavalitsusliidust räägivad Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp.
Ettekannetega esinevad Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse, Tallinna Ülikooli rektor, Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.
Foorumile järgneb Riigikogu juhatuse vastuvõtt, kus kõnelevad Riigikogu aseesimehed Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur.
Foorumi korraldavad MTÜ Polis, Riigikogu, Rahandusministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Narva linn, üleriigiliste kohaliku omavalitsuste liitude vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts ning Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.
NordenBladet —Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti Kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad 2017. aasta eest. Esitletakse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut „Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood“, mille on koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Saatesõna on raamatusse kirjutanud president Kersti Kaljulaid.
Aktusele eelnevad kell 12.30 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäev.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. 2017. aastat iseloomustab nii noorusliku entusiastlikkusega läbiviidud kui aastakümnete pikkune järjepidev kogumistöö, talletati nii kaasaegseid kultuurinähtusi kui mõtestati oma minevikukogemusi. Eelmisel aastal kutsuti kaasa kirjutama kahel teemal: „Imelik nimi“ ning „Loomariik ja inimene“. Loomariigi-teemalise võistluse läbiviija, vastne riikliku teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe tõdes, et kirjutajad pühendasid palju tähelepanu inimese ja loomariigi suhte eri väljendusvormidele, näiteks kajastati nii loomadega seotud endeid kui isiklikke elamusi metsloomadega kohtumistest. Teema „Imelik nimi“ inspireeris kirjutama uurimuslikke töid isikunimede päritolust ja tähendusest ning jutustama samas ka nimedega seotud ilmekaid lugusid. Kaastööliste päeval avatakse Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud fotonäitus „Lilled käes“ ning alanud pärandkultuuri aastaks kuulutatakse välja lastele ja noortele suunatud võistlus „Püüa vanaema lugu purki!“. Võistluse üheks eesmärgiks on luua koostööd ja mõistmist põlvkondade vahel. Oma loo saavad saata ka täiskasvanud ise.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi eluloopäeval (Eesti Kirjandusmuuseumi saalis) esitletakse eesti rahva elulugude suurteost „Minu elu ja armastus“. Raamat koondab 67 elulugu, mis valiti 2016. aasta eluloovõistluse 188 kaastöö seast. Sõna saavad värske Tartu linna aukodanik, raamatu koostaja Rutt Hinrikus, riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat, elulugude kogumisvõistluse žürii liige Merle Karusoo ja kirjutajad.
Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on kogutud eestlaste elulugusid enam kui paar aastakümmet. Koostöös kirjastusega Tänapäev ja ühendusega Eesti Elulood on varem elulugude kogu alusel avaldatud mitmeid raamatuid. „Minu elu ja armastus“ on 2000. aastal ilmumist alustanud „Eesti rahva elulugude“ sarjast neljas. „Üks elulugu on üks pilk Eesti ajalukku, mis jutustab inimese elust oma, läbituntud valu ja rõõmuga,“ on öelnud Rutt Hinrikus. Raamat on ilmunud Andres Tali kaunilt kujundatud karbis kahes köites (kokku 1024 lehekülge) Eesti Kirjandusmuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös.
Eesti Kirjandusmuuseumi
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi
eluloo- ja kaastööliste päev 26.02.18 Eesti Kirjandusmuuseumis
12.40–12.45 Kirjastuse Tänapäev tervitus – Mari Karlson
12.45–13.00 Elulugudega tulevikku I – Merle Karusoo
13.00–13.30 Sõnavõtud elulugude kirjutajatelt – Kalju Kask, Riina Kindlam ja Vaike Rannu
13.30–14.15 Autorieksemplaride kätteandmine
12.30–14.15 Kaastööliste päev ERA uurijasaalis (II korrus)
12.30 Avasõna – Astrid Tuisk
12.35–13.15 Kogumisvõistluste „Loomariik ja inimene“ ning „Imelik nimi“ kokkuvõtted, kaastööliste tänamine – Mall Hiiemäe, Valdo Valper
13.15–14.00 Sõna saavad rahvaluulearhiivi kaastöölised
14.00–14.10 ERA 2018. aasta kogumisvõistluste väljakuulutamine – Mari Sarv, Kadri Tamm
14.10–14.15 Liina Saarlo ja Aivo Põlluääre koostatud näituse „Lilled käes. Fotosid ERA fotokogust“ tutvustus
15.00 Aktus
15.00 Tervitus – Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes
15.05–15.20 Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
15.20–15.30 Ülevaade rahvaluulearhiivi kogumistööst aastal 2017
15.30–15.35 Kirjandusmuuseumi uute kogumisvõistluste tutvustamine: „Püüa vanaema lugu purki!“ ning „Koolipärimus 2018“
15.35–15.40 Arsise Tartu kellaansambel
15.40–15.50 Elulugudega tulevikku II – Tiina Ann Kirss
15.50 –16.15 Arsise Tartu kellaansambel
NordenBladet — Selle aasta karnevali temaatikaks oli Creatum: Civitas Ludens, ehk siis pidutseti loovuse ja spordi auks. Loovus kajastus imekaunites kostüümides ja maskides, vahendab Venetsia.org
Karnevali tähistamine algas juba 27-ndal jaanuaril ja kulmineerus vastlapäevaga, 13-ndal veebruaril. Pidustuse temaatika avalikustatakse alati sügisel. Maskides pidustusi on peetud juba aastasadu. Napoleon keelas aga aastal 1979 maskid ära ja uuesti hakati karnevali pidama alles 1979-ndatel, kus Itaalia valitsus otsustas pühad taaselustada. Suurepärane sündmus on muutunud väga populaarseks ja selle puhul tuleb üle maailma ligi 3 miljonit huvilist kokku. Sellel aastal toimus karneval veel ka sõbrapäeval, kus temaatikaks armastus.
NordenBladet — Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimub 15.-16. veebruarini rahvusvaheline konverents pealkirjaga „Sündmus ja pilt“, millel pööratakse seekord põhitähelepanu sündmuse visuaalsetele kujutamisviisidele.
Tegemist on jätkuga möödunud aastal samal ajal kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames toimunud intensiivseminarile „Sündmus kirjanduses, kunstis ja elus“. „Kui eelmisel aastal oli töökeeleks inglise keel, siis seekord saavad meie prantsuse külalised rääkida valdavalt oma emakeeles,“ täpsustas konverentsi peakorraldaja Tanel Lepsoo. „Konverentsi esimesele ja ingliskeelsele seansile on aga oodatud kõik need, kes prantsuse keelt veel väga hästi ei mõista.“
Lisaks külalistele Kanadast ja Prantsusmaalt võtavad sõna ka TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži professorid, kelle hulgas peavad juba ettekande käesoleva aasta jaanuaris tööle asunud germanistika professor Marko Pajevi?, klassikalise filoloogia professor Janika Päll, anglistika professor Raili Marling ning romanistika professor Sara Bédard-Goulet. Konverentsi kokkuvõtva ettekande peab möödunud seminari üks põhiesinejatest Stéphane Lojkine (Aix-Marseille ülikoolist), kes seekord uurib, kas kujutatav sündmus on ikka juba ära olnud, nagu tavapäraselt arvatakse, või näitavad pildid meile hoopis midagi toimumatut, fantoomset.
Konverentsi kava on kättesaadav maailma keelte ja kultuuride kolledži kodulehel.
