NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon keskendus oma viimasel istungil Riigikontrolli kontrolliaruandele „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on meie põhjavesi oluline strateegiline ressurss, mille kaitsmisse ja hoidmisse tuleb suhtuda suurima tähelepanuga. „Ühelt poolt võime tõdeda, et meie põhjavee seisund on hea. Samas aga on piirkondi, kus keskkonnamõjude tõttu ei vasta joogivesi esitatavatele nõudmistele,“ ütles Vakra. „Murettekitav on, et 39st Eesti põhjaveekogumist on 8 halvas ja 10 heas, kuid ohustatud seisundis. See nõuab otsustavat tegevust kohalike omavalitsuste tasandil vältimaks reovee sattumist põhjavette“ rõhutas ta.
Komisjoni istungil leiti, et tuleb kiirendada asustatud punktides ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaarendamist. „Oluline on siin tagada eraomanikele riigipoolne toetus väljaehitatud süsteemidega liitumiseks hiljemalt aastaks 2023,“ märkis Vakra. Tema sõnul on vaja ka tõhustada nii kohalike omavalitsuste abi kui ka järelevalvet põhjavee reostamise vältimiseks.
Vakra selgitas, et ligi 87 protsenti majapidamistest saavad joogivee ühisveevärgi kaudu. Enam kui 200 000 majapidamist tarbivad aga kaevuvett, mis on mõjutatud põhjavee seisundist.
Komisjoni istungil oli kõne all põlevkivi kaevandamise, põllumajanduse, reoveekäitluse ja vee ammutamise mõju põhjaveele ning abinõud selle kaitsmiseks. Erilist tähelepanu on vaja pöörata põllumajanduses toimuva järelevalve üle, et vältida põhjavee kahjustamist väetiste ja taimekaitsevahenditega.
Riigikontroll auditeeris, kas riigi tegevused põhjavee saastamise või raiskamise takistamiseks tagavad ohutu joogivee ning põhjaveest sõltuvate jõgede, järvede ja soode säilimise.
Istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Riigikontrolli esindajad.
Allikas: Eesti Riigikogu