Reede, aprill 26, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2018

ENPA Eesti delegatsiooni liikmed arutasid Strasbourgis Nord Stream 2 ohte

NordenBladet — Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed arutasid täna Strasbourgis Prantsusmaal toimunud ENPA istungi lisaüritusel koos rahvusvaheliste ekspertidega Nord Stream 2 gaasitoru rajamisega kaasnevate ohtude üle.

Eesti delegatsiooni esimehe ja ENPA asepresidendi Marianne Mikko sõnul toodi arutelu käigus välja, et gaasitorude rajamine Venemaa ja Saksamaa vahele Läänemerre toob kaasa hulga ohte. „Juba enne trassi valmimist on tekkinud keskkonnariskid,“ märkis Mikko. Ta lisas, et gaasitoru toob kaasa ka poliitilised ja majanduslikud ohud.

„Nord Stream 2 tõttu muutub Euroopa liialt sõltuvaks Venemaa ja Saksamaa kahepoolsetest suhetest. Venemaa saab kasutada gaasitoru vastavalt poliitilisele vajadusele ehk keerata gaasikraanid kinni. Muret võimendab asjaolu, et seda võimalust on Venemaa poliitilise ja majandusliku surve avaldamiseks juba kasutanud,“ sõnas Mikko.

Delegatsiooni liige Tiit Terik ütles, et Läänemere põhja uute gaasitorude paigaldamise võimalikud ohud tuleb hoolikalt läbi mõelda ja keskkonda ohustavate tegurite kõrval lähtuda ka julgeolekuohtudest. „Kuivõrd toru kulgeb mööda mere põhja meile väga lähedal, siis on see ka julgeolekurisk – teoreetiliselt võib toru kaitsmise ettekäändel meie vetesse tulla tehnikaga, mis pole sugugi Eesti julgeoleku huvides,“ lausus Terik.

Arutelu käigus toodi välja ka, et plaanitav gaasitoru läheb läbi Kurgalski looduskaitseala ja selle rajamine võib põhjustada haruldaste liikide väljasuremise. Keskkonnaohtudest rääkides märgiti veel, et merepõhjas asuvate gaasitorude parandamine võtaks märgatavalt rohkem aega kui maapealsete torude puhul. Samuti juhiti tähelepanu, et venemaalaste jaos on gaasi kättesaadavus ekspordi kasvades vähenenud ja gaasi hind kasvanud.

Üritusel osalesid keskkonnaaktivist Jevgenia Tširikova, organisatsiooni Free Russia Foundation (FRF) rajaja ja president Natalia Arno ning konsultatsioonifirma East European Gas Analysis direktor Mihhail Kortšemkin.

ENPA sel nädalal toimuval osaistungil on kõne all vähemuskeelte kaitse, kodanikupalk, Ukraina sõja humanitaarsed tagajärjed, Türgi sõjaline sekkumine Süürias, Euroopa Nõukogu roll Iisreali-Palestiina rahuprotsessis ja Eesti raport.

Esmaspäeval valis ENPA uueks presidendiks itaallase Michele Nicoletti (SOC). Samuti valiti asepresidendid, kellena jätkab ka Marianne Mikko (SOC). Mikko valiti ka monitooringukomitee esimeseks aseesimeheks.

Eesti delegatsiooni kuuluvad Marianne Mikko, Raivo Aeg, Andres Herkel, Eerik-Niiles Kross, Jaak Madison ja Tiit Terik.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Stipendiumiprogramm “Naised teaduses”: taotlusvoor avatud

NordenBladet — Nagu eelmisel, nii ka käesoleval aastal antakse Eestis välja üks 6000-eurone stipendium alla 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele uuringuteks loodus- ja tehnikateaduste ning füüsika vallas või nendega seotud teadusaladel.

Eestist esitatud taotlusi hindab Eesti Teaduste Akadeemia poolt moodustatud komisjon. Lõpliku otsuse teeb stipendiumiprogrammi nõukogu (Fellowship Board), kuhu kuuluvad L’Oreal Balti regiooni, akadeemia ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni esindajad.

Taotluste esitamise tähtaeg on 5. märts 2018. Taotlusi saab esitada rahvusvahelises ingliskeelses portaalis www.fwis.fr (täpsemalt vt http://www.forwomeninscience.com/en/fellowships/563719023). Seal tuleb luua endale kasutajakonto ning juhiseid järgides üles laadida üles nõutav info ja dokumendid. Kasulik on eelnevalt tutvuda lisatud juhendmaterjaliga (Rules&Regulations), kus on kirjas nii kandideerimise tingimused, nõutavate dokumentide loetelu kui ka hindamiskriteeriumid.
Pidulik auhinnatseremoonia toimub Riias 5. juunil 2018.

***
L’Oréal–UNESCO programm For Women in Science tegutseb alates 1998. aastast eesmärgiga toetada noorte silmapaistvate naisteadlaste karjääri ja saavutusi, vähendada soolist ebavõrdsust teadusmaailmas ning inspireerida järgmist põlvkonda. Programmi algatamisest saadik on toetust saanud üle 2500 naisteadlase 115 riigist. Eelmisel aastal avanes ka Eestile ja Leedule võimalus  stipendiumiprogrammiga ühineda; tihedas konkurentsis võitus esimese Eesti stipendiumi Els Heinsalu Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist.

Programmi kontaktisikud Eestis on:

Anne Pöitel, Eesti Teaduste Akadeemia (tel. 6448677, foreign@akadeemia.ee);
Kerli Gutman, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, tel. 6441431, kerli.gutman@unesco.ee.

L’Oreali pressiteade vt SIIN.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Balti Assamblee sotsiaalkomisjon arutas Riias tervishoiu ja alkoholipoliitikaga seotud küsimusi

NordenBladet — Balti Assamblee sotsiaalkomisjoni eilsel kohtumisel Riias oli tähelepanu keskmes Balti riikide alkoholipoliitika, alkoholiaktsiisid, rahvatervis ning meetmed võitluses tubaka ja alkoholi salakaubanduse vastu. Käsitleti ka Balti riikide koostööd tervishoiusektoris üldisemalt seoses piiriülese esmaabi, ühishangete ja elundidoonorlusega.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul ilmusid tervishoiuga seotud küsimused Balti Assamblee päevakorda 2009. aastal. „Selle põhjuseks ei olnud mitte ainult suurenenud piiriülene liikuvus, vaid ka tollane majanduskriis, mis tõi kaasa vajaduse ressursse jagada ja ratsionaalselt ühendada,“ ütles Kütt. Ta lisas, et Balti ühisprojektidel on märkimisväärne mõju takistuste kõrvaldamisel meie riikide vahel tervishoiuteenuste pakkumise valdkonnas, mis vähendab omakorda rahaliste kulutuste survet.

„Ühised tervishoiuprojektid näitavad juba praegu tõhusaid tulemusi – tänu ühishangetele hoiavad meie riigid kokku miljoneid eurosid. Tänu koostööle doonorelundite vahetamisel päästame oma inimeste elusid,“ märkis Kütt.

Küti hinnangul on kolme Balti riigi vahel kavandatud lai tervishoiualane koostööprogramm, mis on seotud ravimite ja meditsiiniseadmete ühishangete, kiirabiteenuste osutamise, meditsiiniseadmete laenamise ja operatiivse logistilise süsteemi loomisega siirdatavate elundite vahetamiseks.

Nimetatud soovitused koostöö jätkamiseks võttis BA oma istungjärgul vastu eelmisel aastal.

 

Avafoto: Helmen Kütt (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

UURING: Naised tunnevad näo järgi ära, kas mees on psühhopaatsete või nartsissistlike omadustega

OHMYGOSSIP — Nii uskumatu, kui see ka tundub, paistab inimese näojoontest ära, kas temas on psühhopaatilisi või nartsissistlikke tunnuseid. Uuringud näitavad, et selliste omadustega inimestel on teatud tüüpi näoilmed ja -funktsioonid, vahendab Psypost, Broadly.

Värske uuringu kohaselt oskavad naised selliseid tunnuseid tuvastada ka siis, kui nende kaalutlusvõime on tarbitud alkoholi tõttu vähenenud. Mehed uuringus ei osalenud, seega on nende vastavaid võimeid raske hinnata.

Uuringus osales 69 naist, kes jõid kas vett, viina või platseebo jooki ning neile näidati samal ajal erinevaid meeste fotosid. Uuringus osalevad inimesed pidid muu hulgas hindama ka seda, kui ohtlik võib fotol olev inimene olla. Purjus olevad inimesed tundsid kohe ära inimesed, kelle eesmärgiks oli demonstreerida nartsissiste ja psühhopaate. Olgu öeldud, et fotodel demonstreerijatel polnud kellelgi psühhopaatilisi, nartsissistlikke diagnoose, aga neile tehti siiski isiksuse teste, mille tulemuse põhjal omadusi laiali jagati.

Uurija leiab, et uuritav võime on naistel arenenud välja evolutsiooni käigus, et valida endale turvaline elu – aga see kõik on siiski veel spekuleeritav. Osad inimesed võivad seevastu olla väga halvad inimeste tundjad, mistõttu nad ei oska ohtu hinnata.


Avafoto on illustreeriv: OHMYGOSSIP
Allikas: Ohmygossip.ee

10 VAJALIKKU fakti naha koorimise kohta, mida iga naine teadma peaks

OHMYGOSSIP — Aastate jooksul teeb nahk läbi mitmeid muutuseid ning on lisaks sunnitud kohanema erinevate aastaaegadega. Selleks, et nahk püsiks aastaringselt sile ja klaar, on koorimine võtmetegur, vahendab Ohmygossip.ee.

Kui naha koorimine on sinu jaoks veel veidi võõras teema, loe läbi need 10 all olevat fakti ja nippi, kust saad näpunäiteid nahahoolduse kohta.

1. Nahk koorub loomulikul teel
Kui oled noor, uueneb nahk ise iga 25 päeva tagant. Kui saad 30-aastaseks, hakkab protsess aeglustuma, mis võib viia pigmendi moodustumise ja tumedate laikudeni.

2. On olemas erinevaid koorijaid
Koorimiseks on erinevaid viise. Koorimist saab teha manuaalselt, keemiliselt või elektrooniliselt (näopuhastushari). Erinevus seisneb selles, et käsitsi ja keemiliselt tehtud koorimist võib teha kuni kaks korda nädalas, aga elektrooniline mõjub kergemalt ning seda võib teostada tihemini.

3. Palju kasutegureid
Regulaarne naha koorimine viib selleni, et nahk on kaunilt särav. Koorimise protsess eemaldab surnud naharakud, vähendab pigmendilaike ja kortse.

4. Vali hoolega
Osades koorimisvahendites on graanuleid, mille teravad ääred võivad nahka kahjustada. Kahjustuste vältimiseks vali selline vahend, milles on terakesed ümarad.

5. Katseta keemilist koorimist
Glükoolhapet sisaldavate toodete kasutamine on suurepärane võimalus eemaldada kahjustunud nahakihte ilma, et terve nahk vigastada saaks.

6. Vahatamine mängib rolli
Kui eemaldad vahatamisega näokarvu, eemalduvad ka surnud naharakud. Niisis, kui plaanid vahatamist, ole kindel, et sa pole just näonahka sellelt alalt koorinud, et nahaärritust vältida.

7. Koori hommikuti
Nahk uueneb öösel, seetõttu on koorimist mõistlik hommikul teha, et surnud naharakke eemaldada.

8. Ole nahaga hell
Hoolitse selle eest, et sa ei hõõruks nahka liiga palju ja kui siiski teed seda, vali hell meetod. Liigne hõõrdumine, liiga sagedasti teeb pigem halba, kui head.

9. Väldi liigset naha pesemist
Kui nahk on rasune ja kaldub aknele, mõjub liigselt pesemine vastupidise reaktsioonina. Liigne koorimine annab rasunäärmetele impulsi, et on vaja toota rohkem rasu, sest nahk kuivab. Tegelikult teed selle lükkega karuteene ja nahk toodab liigselt niisutust. Liigne rasu viib omakorda vinnide tekkimiseni. Koori sellisel juhul nahka vaid 1-2 korda nädalas.

10. Pea meeles meik eemaldada
Enne naha koorimist, on oluline meik täielikult eemaldada. Kui meik jääb nahale, pole koorimisest erilist tolku, sest see ei mõju nii intensiivselt.


Avafoto on illustreeriv: Instagram/@missrussiatwins
Allikas: Ohmygossip.ee