Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: november 2017

Rahvusvaheline teadlaskond arutab Tartus viikingiaja teemasid

NordenBladet — 1.–3. detsembrini toimub Tartus seitsmes Austmarri sümpoosion „Crossing Disciplinary Borders in Viking Age Studies“, mis toob kokku eksperdid kogu maailmast.

Austmarri sümpoosion on alates 2011. a igal aastal korraldatud rahvusvaheliste teaduskonverentside sari, mis käsitleb Läänemere-äärsete rahvaste viikingi- ja keskaegseid kontakte puudutavaid teemasid. Konverentsi peaesinejaks on kutsutud prof Jens Peter Schjødt (Aarhusi ülikool), kes kõneleb Odinist ja Põhjamaade paganlikust religioonist, prof Anne-Sofie Gräslund (Uppsala ülikool), kes räägib oma kogemusest arheoloogina viikingiaja teemade interdistsiplinaarsel uurimisel, ja dots Henrik Janson (Göteborgi ülikool), kes käsitleb ohtusid, mis on seotud eri tüüpi materjalide kasutamisega Põhjamaade paganliku religiooni uurimisel.

Tänavune konverents toob teadlased Tartusse arutama viikingiaja uurimise interdistsiplinaarsetest meetoditest lähtuvaid probleeme, väljakutseid ja lahendusi, samuti eri teadusharude materjalide kasutamist teiste distsipliinide materjalide tõlgendamisel. Peatähelepanu all on arheoloogiliste leidude ja Islandi kirjalike allikate kombineerimisest tulenevad probleemid ja võimalused, samuti nende kasutamine Põhjamaade paganliku religiooni rekonstrueerimisel. Austmarri sümpoosioni korraldatakse rotatsiooni korras ning sel aastal toimub see taas Tartus, kust konverentsisari 2011. a alguse sai.

„Konverents annab ideaalse võimaluse arutada selliseid tänapäeval laia kõlapinda leidnud küsimusi nagu näiteks naissoost viikingisõdalaste olemasolu ja Salme leidude tõlgendamine, seega teemasid, millest ka Eestis palju räägitakse. Neid teemasid käsitletakse konverentsi erisessioonidel, kuhu on oodatud kõik huvilised,“ ütleb konverentsi korraldaja Daniel Sävborg.

Kolmepäevast konverentsi peetakse Tartu ülikooli peahoones, registreerunud osalejaid on 85. Oma teadustöid tutvustavad kokku 40 Rootsi, Eesti, Soome, Islandi, Ühendkuningriigi, USA, Venemaa, Leedu, Taani, Saksamaa, Poola ja Itaalia teadlast. Konverentsi peakorraldaja on Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kontakt: Daniel Sävborg, konverentsi korraldaja, 737 6250, daniel.savborg@ut.ee (inglise keeles)
Viivika Voodla, õppekorralduse spetsialist, 737 5212, viivika.voodla@ut.ee (eesti keeles)

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

VAATA järgi! Need on 10 kõige kallimat maad, kuhu reisida

NordenBladet – Maailma Majandusfoorum koostab igal aastal riikide konkurentsivõime edetabeli, kust selguvad ka kõige kallimad riigid, kuhu reisida.  Edetabelis arvestatakse keskmisi hotellihindu, igapäevaseid kulutusi ehk elukallidust, lennupiletite hindu, lennujaamamaksusid, kütusehindu.

Maailma kalleimaks riigiks 2015. aasta andmete põhjal on Šveits. Eesti jääb 141 riigi seas enam-vähem täpselt tabeli keskele. Kõige odavam on reisida aga sellistesse riikidesse nagu Iraan, Egiptus, Indoneesia, Jeemen, Gambia. Odavus ei tähenda alati turvalisust ja ohutust.
Esikümme kalleimatest turismiriikidest on järgmine:

1. Šveits
2. Suurbritannia
3. Prantsusmaa
4. Austraalia
5. Norra
6. Iisrael
7. Taani
8. Rootsi
9. Itaalia
10. Austria

Avafoto: Šveits (OHMYGOSSIP)

Šokeeriv UURING: Üle poolte naistest hülgaks oma kallimad sellel põhjusel

OHMYGOSSIP — Your Tango viis läbi uuringu, mille käigus asetati naised dilemma ette – selgus jahmatav tulemus!

Uuringus selgus, et 57% naistest loobuksid pigem meestest/kallimatest, poiss-sõpradest, kui meigitoodetest. Uuringu käigus koguti teavet selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevad harjumused. Sama uuring näitab, et naistel on kokku keskmiselt 54 meigitoodet. Terve eluea jooksul ostavad naised keskmiselt kokku 125 000€ väärtuses meigitooteid. Üllatavaks tulemuseks osutus see, et naised ostavad 2-3 korda rohkem kosmeetikat, kui nad tegelikult vajavad. 75% vastanud tunnistasid, et juba niisama ostmine tekitab suurt rõõmu ja rahuldust.

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

Emaks saamine vanemas eas – palju positiivseid külgi!

NordenBladet — Tänapäeva naised otsustavad sageli pere luua alles küpsemas eas, hoolimata sellest, et bioloogilistel põhjustel soovitatakse seda teha varem, kirjutab ScienceDaily.

Vanemas eas emaks saamine võib põhjustada raseduskomplikatsioone, aga Taanis tehtud uuring näitab, et hilisemas emarollis võib olla ka positiivseid noote. Varasemad uuringud viitavad, et kui laps saadakse hilisemas eas, on psühhosotsiaalsed tingimused raseduse ja lapse esimese eluaasta jooksul stabiilsemad. Vanemas eas olevad naised on raseduse ajal vähem murelikud ja suhtuvad oma vanusesse ja laste saamisesse positiivselt.

Professor Dion Sommer ütleb, et nüüd tehtud uuring näitas selgelt, kuidas vanemas eas eostatud lastel oli vähem käitumishäireid ja sotsiaalseid ning emotsionaalseid probleeme (vanuses 7 ja 11 eluaastat, aga mitte enam 15 aastastel). Uuringu tulemust seletab asjaolu, et vanemas eas olevatel naistel on juba väljakujunenud inimsuhted, rohkem teadmisi ja parem majanduslik olukord. “Ka see on põhjuseks, et inimene muutub vanusega paindlikumaks ja on teiste suhtes sallivam. Seeläbi karistatakse ja mõistetakse lapsi oma tegudes vähem süüdi. Selline lastekasvatus loob positiivset atmosfääri, mis mõjutab laste kujunemist.”

Uuring avaldati European Journal of Developmental Psychology lehes.

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

Kuberneri aia monumendi konkursile laekus 15 tööd

NordenBladet — Riigikogu Kantselei algatatud ideekonkursile Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sobiva monumendi rajamiseks laekus tähtajaks 15 konkursitööd.

Täna kogunenud žürii tutvus esitatud võistlustöödega, valis esimehe ja leppis kokku edasises töökorralduses. Žürii tutvub laekunud konkursitöödega ja koguneb uuesti 13. detsembril.

Žürii esimeheks sai muinsuskaitse eritingimuste autor arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Üheksaliikmelisse žüriisse kuuluvad veel Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Eesti Kunstiakadeemia teadur Ingrid Ruudi, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Leena Kuutma, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Aili Vahtrapuu, maastikuarhitekt Kersti Lootus ja Riigikogu Kantselei esindajana kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel.

„Kui tööd avasime, vaatas meile vastu rikkalik valik väga erinevaid lähenemisi,“ ütles žürii esimees Mart Kalm. „Esindatud olid paljud Eesti kujutamise klišeed: kaart, lõvid, mütoloogia, sinimustvalge, Linda ja Kalev,“ lausus Kalm, kelle hinnangul jäi puudu arhitektuursetest töödest. „Esmapilgul tundub, et tööde seas on rohkem parki sobituvat dekoratiivkunsti kui omariikluse õnnestunud mõtestamist.“

Konkursi auhinnafond on 20 000 eurot. Võidutöö auhind on 10 000, teise koha auhind 6000 ja kolmanda koha auhind 4000 eurot. Monumendi hinnanguline maksusmus on kuni 160 000 eurot. Võidutöö autoriga alustatakse projekteerimisläbirääkimisi, projekti lõplik maksumus selgub pärast projekteerimistingimuste kinnitamist.

Riigikogu Kantselei kuulutas monumendi ideekonkursi välja seoses Kuberneri aia renoveerimisega. Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimisaeg on 2019. aastal.

Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas.

 

Allikas: Eesti Riigikogu