NordenBladet — Ettevõtted on asunud kõrgemate tööjõukulude vastu võitlema robotite suurema kasutamisega. Üks näide robotitest on isesõitvad autod. Nüüd soovitab Soome majandusprofessor hakata roboteid maksustama.

Vaasa ülikooli majandusprofessor Sami Vähämaa soovitab hakata roboteid ühel või teisel moel maksustama. Selle põhjuseks on tööjõumaksude laekumise vähenemine, vahendab Yle.

Robotite maksustamine võib osutuda vajalikuks, kuna 10-15 aasta pärast asendatakse 30-40 tööjõust robotitega ja millegagi tuleb tööjõumaksude osa katta.

Teiselt poolt aga võimaldavad robotid tõsta elatustaset ning luua uusi töökohti ja teenuseid. Mitte kunagi pole ajaloos olnud sellist asja, et uue tehnoloogia tulek toob kaasa massilise tööpuuduse, leiab majanduse uurimiskeskuse Etla teadusjuht Niku Hämäläinen.

Soomes näiteks maksustatakse roboteid juba praegu läbi ettevõtte tulumaksu ja dividendimaksu, samamoodi nagu kõiki muid investeeringuid. Nüüd on küsimus, kas tuleks kehtestada robotimaks ehk teatud tüüpi masinatele ja seadmetele eraldi maks. Tekib küsimus, mis on robot.

Robotimaks tuleks rahvusvaheliselt kooskõlastada, aga näiteks Lõuna-Koreas tahetakse selline maks esimesena maailmas aastavahetusel kehtestada. Professor Vähämaa hoiatab, et kui mingit maksu ei kehtestata, suureneb ebavõrdsus. See tähendab, et juba rikkad rikastuvad veelgi ning osa inimesi vajub päris põhja. Kasusaajad on need, kellele kuuluvad robotid.

Niku Hämäläinen leiab, et lühiajalises perspektiivis suurendavad robotid tõesti kihistumist. Ent tema sõnul pole lahendus tuluerinevuste vähendamiseks uue tehnoloogia maksustamine Soomes, mis sõltub ekspordist. Lahendus peaks olema maksusüsteemis, sotsiaalses turvalisuses ja koolituses. Soome peaks jätkuvalt olema uue tehnoloogia puhul esirinnas.

Soome kõrge elatustase ja kõrged sissetulekud on eelduseks, et Soomes kasutatakse tehnoloogiaid, mis tõstavad tootlikkust.

Roboteid kasutava ettevõtte ABB kogemus näitab, et robotitest on saanud inimestele meeldivad kaaslased, kes aitavad välja haiguste ajal ning suurendavad inimeste rahulolu töö juures.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Tulevikus on Soomes kavas kiiruskaamerate abil lisaks kiiruseületamistele tuvastada ka muid rikkumisi nagu punase tulega ristmiku ületamine ja ilma turvavööta sõitmine.

Pikemas perspektiivis hakatakse kaamerate abil tuvastama kõiki rikkumisi. Üks km/h ületatud lubatud kiirust maksab 50 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Vastavad sätted on sees uue liiklusseaduse eelnõus, mis läks parlamendis käesoleval nädalal menetlusse.

Kui parlament seaduse vastu võtab, on võimalik kiiruskaamerate abil tulevikus tuvastada kümneid rikkumisi.

Kui seni pidid kaamerad pildistama üles nii auto registrimärgi kui ka juhi näo, siis uues seaduses piisab ainult auto registrimärgist. Kui seni tehti kiiruse ületamise eest trahvi, siis uues seaduses on tegemist liiklusveamaksuga.

Politsei võib tulevikus saata maksuteate otse auto omanikule või kasutajale. Kui auto omanik maksu ei tunnista, peab ta tõestama, et polnud ise roolis. Tegemist on analoogse süsteemiga nagu praegu on parkimisveamaksude puhul.

Soome teedel on praegu 130 kiiruskaamerat, mis mõõdavad peaasjalikult kiirust. Kaameratega on Soomes kaetud 3000 kilomeetrit. Näiteks Prantsusmaal on kaameraid kasutusel ligi 5000 ja nendega on kaetud 65 000 kilomeetrit.

Tulevikus saab kaamerate abil kontrollida turvavööde kasutamist, punase tulega ristmikule sõitmist ning liiklusmärkidest kinni pidamist. Esialgu pole kavas kaameratega kontrollida mobiiltelefonide kasutamist.

Uusi võimalusi on nii palju, et olemasolevad kaamerad jäävad hätta. Kaameraid on tulevikus kavas täiustada näiteks näotuvastustehnoloogiaga. Lähiaastatel soetatakse juurde 150 uut kaamerat. Neis kasutatakse laser- ja radaritehnoloogiat.

Helsingisse on kavas üles panna kümneid uusi kaameraid, Turu kesklinna pannakse kümme uut kaamerat. Kaamerate eesmärk on vähendada politseinike füüsilist kohaolekut ning kontrolli automatiseerida. Kui automaatvalve end õigustab, on selle osakaalu kavas tulevikus suurendada.

Edaspidi on kavas hakata lisaks valvekaamerate abil kontrollimisele mõõtma autode keskmist kiirust kahe punkti vahel. Keskmist kiirust taheti juba korra mõõtma hakata 2008. aastal, kui kaamerad pandi välja Heinola ja Mikkeli vahelisele teelõigule. Seepeale vähenes autode keskmine kiirus, aga süsteem polnud veel piisavalt töökindel.

Teistkordselt katsetati keskmise kiiruse mõõtmist Rampere kaldatunnelis tänavusel aastal. Takistuseks sai siin praegu kehtiv seadus, mis nõuab juhi näo pildistamist ja mille tõttu on vaja panna üles kolm kaamerat.

Tulevikus piisab keskmise kiiruse mõõtmisel sellest, kui fikseeritakse auto registrinumber ja sõiduaeg kahe järjestikuse kaamera abil.

Nõnda saavad kaamerad tuvastada alla 20 km/h kiiruseületamisi. Üle 20 km/h kiiruse ületamisel, mille puhul on karistuseks rahatrahv, on jätkuvalt vaja näost pildi tegemist. Suuremaid kiiruseületamisi tuvastatakse tavaliste kiiruskaameratega.

Mõned liiklusveamaksud uue seaduse järgi:

200 eurot

Kiiruse ületamine 15-20 km/h

170 eurot

Kiiruse ületamine 10-15 km/h

Kiiruse ületamine 15-20 km/h teel, kus lubatud kiirus on üle 60 km/h

100 eurot

Autojuht takistab alarmsõiduki sõitu

Mootorkelguga teel sõitmine

Mopeedijuht ületab kiirust 10-15 km/h

Autojuht ületab kiirust 5-10 km/h

Autojuht sõidab punase tulega ristmikule

Autojuht ei kasuta suunatuld

Autojuht ei jälgi liiklusmärke

Autojuht sooritab kiirteel möödasõitu vales sõidureas

Autojuht ületab kiirust 10-15 km/h teel, kus lubatud kiirus on üle 60 km/h

Autoga sõidetakse tühikäigul

Autojuht kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni ilma handsfree-süsteemita

70 eurot

Autojuht ületab kiirust 1-5 km/h

Mopeedijuht sõidab punase tulega ristmikule

Mopeedijuht ei kasuta suunatuld

Mopeedijuht ei jälgi liiklusmärke

Autojuht/reisija ei kasuta turvavööd

Autos pole lapse jaoks turvavööd või istet

50 eurot

Autojuht ületab kiirust 1-5 km/h teel, kus lubatud kiirus on üle 60 km/h

40 eurot

Mopeedijuht sõidab kiirteel

Jalgrattur sõidab punasega ristmikule

20 eurot

Jalakäija ületab punasega ristmikku

Jalakäija kõnnib kiirtee ääres

Jalakäia ei täida reguleerija korraldusi

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT