NordenBladet — Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) eesmärk on põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul see, et kõrgemate riigiteenijate palgas kajastuksid majanduskeskkonna muutused. Kõrgemad riigiteenijad väärivad tema hinnangul palgamuutust.
Põhiseaduskomisjon otsustas justiitsministeeriumi ettepanekul täiendada eelnõu prokuröride palgasüsteemi selliselt, et riigi peaprokuröri ametipalga koefitsiendiks jääks 0,85. Sama suur on palk ka näiteks Riigikogu aseesimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsiendiks on 1 ehk 5200 eurot.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1.aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1.aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.
Riigikogu arutab eelnõu teisel lugemisel 22.novembril. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.
Allikas: Eesti Riigikogu