Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot: Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal

Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot (NordenBladet)

NordenBladet — Prantsusmaa on arutanud Taaniga vägede saatmist Gröönimaale vastuseks USA presidendi Donald Trumpi korduvatele ähvardustele Taani territoorium annekteerida, ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.

Barrot ütles intervjuus Prantsusmaa raadiole Sud, et Prantsusmaa „hakkas Taaniga [vägede paigutamist] arutama, kuid Taani ei soovinud selle ideega edasi minna, vahendab Politico.

Barrot’ kommentaarid tulid ajal, mil Taani peaminister Mette Frederiksen tuuritab Euroopa pealinnades, et koguda liitlaste toetust Trumpiga suhtlemisel.

Äsja ametisse astunud USA president on hakanud üha enam keskenduma Arktika tohutu saare hõivamisele ega ole välistanud sõjalise jõu või majandusliku sunni kasutamist, et see hiljem Taanilt ära võtta.

Frederiksen viibis teisipäeva hommikul Berliinis ja Pariisis, et vestelda vastavalt Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning kohtub Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte’ga.

„Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal,” ütles Barrot. „Euroopa piirid on suveräänsed, olgu see siis põhi, lõuna, ida ja lääs… keegi ei saa lubada endale meie piiridega jamada.”

Barrot ütles ka, et esmaspäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel avaldasid tema kolleegid Kopenhaagenile väga tugevat toetust ja „olid valmis kaaluma [vägede saatmist]”, kui vaja.

Prantsusmaa välisminister aga ütles, et ta ei usu, et USA ründab Gröönimaad. „Seda ei juhtu, inimesed ei tungi EL-i territooriumile,” ütles ta.

Avafoto: Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot (NordenBladet)

Taani tugevdab Gröönimaa kaitset

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen (NordenBladet)

NordenBladet — Taani tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas, ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen avalik-õigusliku ringhäälingu DR teatel pressikonverentsil. Taani peamised parteid on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.

Taani investeerib Arktika piirkonna ehk Gröönimaa, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa kaitsesse 14,6 miljardit krooni ehk umbes kaks miljardit eurot.

Raha saavad muu hulgas kolm uut Arktika sõjaväelaeva ja kaks kaugmaadrooni. Taani suurendab ka satelliitseiret ja maapealseid andureid. Gröönimaalastele pakutakse veelgi rohkem kriisikoolitust, et kindlustada saare enesemääramisõigus.

Esimesed laevad võivad valmis saada viie-kuue aasta pärast, hindas Taani Rahvapartei kaitseesindaja Alex Ahrendsten pressikonverentsil, teatas DR. Need asendavad praegu kasutusel olevaid vanu laevu.

Kaitseminister Lund Poulseni sõnul on praegu väljakuulutatud investeeringud alles algus ning osapooled peavad suveks läbi rääkima lisarahastusest.

Taani on sattunud välispoliitilisse kriisi, kui president Donald Trump on nõudnud Taanile kuuluva Gröönimaa USA osaks saamist. Nõudmist on põhjendatud USA julgeoleku ja riiklike huvidega. Venemaa ja Hiina on samuti väga huvitatud Arktika piirkonnast ja selle loodusvaradest.

Kaitseminister Lund Poulsen ei vastanud pressikonverentsil otseselt küsimusele, kas Taani uutest investeeringutest piisab Trumpi rahustamiseks.

„Oluline on öelda, et peame tegema koostööd oma teiste Arktika liitlastega, Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriikidega,” ütles Lund Poulsen.

Avafoto: Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen (NordenBladet)

 

Taani ja Gröönimaa juhid: Gröönimaa ei ole müügiks

Gröönimaa

NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.

Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.

Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.

Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.

Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.

Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.

Avafoto: Gröönimaa maakaart (Google Maps/NordenBladet)

Trump ei välista sõjalise jõu kasutamist, et Gröönimaad kätte saada

USA president Donald Trump ei välista sõjalise jõu kasutamist, et Gröönimaad Taanilt kätte saada

NordenBladet — USA presidendiks naasev Donald Trump rääkis teisipäeval, 7. jaanuaril oma Floridas asuvas Mar-a-Lago residentsis rääkinud ajakirjanduse esindajatega.

Trump teatas, et ei välista sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama USA kontrolli alla saamiseks, vahendab Yle.

Ma ei kavatse seda teha. Aga peab võibolla tegutsema. Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Gröönimaad on riikliku julgeoleku eesmärkidel vaja, ütles Trump.

Trump ütles, et kaalub ka majandussanktsioonide kehtestamist Taani vastu, kui ta on Gröönimaa üleandmise vastu. Gröönimaa on Taanile kuuluv territoorium.

Tulevase presidendi kommentaarid on tekitanud segadust. Muuhulgas on sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtnud Rootsi endine peaminister Carl Bildt.

Bildti sõnul kahjustavad Trumpi hiljutised kommentaarid ja tema poja visiit Gröönimaale USA ja Taani suhteid.

Trump juuniori neljatunnine eravisiit Nuuki koos isa üsna enesekindlate kommentaaridega USA soovide kohta Gröönimaa suhtes oli mingil määral poliitiline tuumapommi heitmine partneri Taani vastu, kirjutab Bildt.

Varem on Trump kaalunud ka Kanada liitmist USA-ga. Trump teatas aga pressikonverentsil, et ei kasuta Kanada vastu sõjalist jõudu.

Me usaldame majanduse jõudu, ütles ta.
Ta kordas ka oma kavatsust kehtestada nii Mehhikole kui ka Kanadale tohutud impordimaksud.

NATO riigid peaksid kulutama viis protsenti oma rahvuslikust kogutoodangust sõjalisteks kulutusteks, nõudis ta. Praegu on NATO eesmärk kaks protsenti.

Trump kommenteeris oma kõnes muu hulgas Valge Maja esmaspäevast teadet, mille kohaselt kavatseb ametist lahkuv president Joe Biden keelata uued avamere nafta- ja gaasipuurimised enamikul USA rannikualadest.

Trumpi sõnul ei jää puurimiskeeld tema presidendiks olemise ajal kehtima.

„Ma tühistan selle kohe. Oma esimesel päeval tühistan laialdased nafta- ja gaasipuurimiskeelud avamerel,” ütles Trump.

Trump kinnitas, et tema ajal tuuleenergiat energiatootmises ei suurendata. Selle asemel ütles ta, et avab Alaskal asuva tohutu Arctic National Wildlife Refuge’i kaubanduslikuks kasutamiseks.

Trump teatas ka, et kavatseb presidendina muuta Mehhiko lahe nime Ameerika laheks.

Pressikonverents oli Trumpile teine ​​pärast 5. novembril toimunud presidendivalimiste võitu.

The Trump Jr four hour privat visit to Nuuk , accompanied by rather assertive comments by his father on ambitions for , was something of a political nuclear detonation in the relation to the ally. pic.twitter.com/PZyx2KvORp
— Carl Bildt (@carlbildt) January 7, 2025

Avafoto: USA president Donald Trump (Wikipedia/White House/Daniel Torok)

 

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.