Jää, vaikus ja inuiidi kultuur: Põhjalik teejuht Gröönimaa avastamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Jää, vaikus ja inuiidi kultuur: Põhjalik teejuht Gröönimaa avastamiseks

NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar (vt. Gröönimaa saar), mis ei ole manner, ning üks hõredamalt asustatud piirkondi planeedil. See on autonoomne territoorium Taani Kuningriigis, pakkudes külastajatele haruldast kombinatsiooni puutumatust arktilisest loodusest ja moodsast inuiidi elustiilist.

Kuna Gröönimaa (vt. üldinfo Gröönimaa kohta) on tohutu ja linnade vahel puuduvad teed (vt. Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?), nõuab reis sinna hoolikat planeerimist. Gröönimaa ei ole sihtkoht rannapuhkuseks, vaid seikluseks, mis paneb proovile ja avardab maailmapilti. See on reis maale, kus loodus dikteerib elurütmi ja kus vaikus on füüsiliselt tajutav. Alljärgnevalt toob NordenBladet välja peamised sihtkohad ja tegevused, millele oma reisikavas keskenduda.

1. Ilulissat – Jäämägede pealinn

Ilulissat (tõlkes “jäämäed”) on Gröönimaa populaarseim turismisihtkoht ja asub Disko lahe ääres läänerannikul. See on koht, kus külastaja saab kõige vahetuma kontakti Arktika suursugususega.

  • Ilulissat Icefjord (UNESCO): Linna peamine vaatamisväärsus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv jääfjord. Siia suubub põhjapoolkera kõige tootlikum liustik Sermeq Kujalleq, mis “poegib” iga päev tuhandeid tonne jääd.

  • Sermermiuti matkarada: See on ligipääsetav puitlaudtee, mis viib külastajad iidse asulakoha varemete juurde ja pakub hingematvaid vaateid jääfjordile. Rada on jõukohane enamikule reisijatest.

  • Paadireisid jäämägede vahel: Kohustuslik tegevus on laevasõit Disko lahel, eriti keskööpäikese ajal, kus saab manööverdada hiiglaslike, kohati pilvelõhkujate kõrguste jäämägede vahel.

2. Gröönimaa pealinn Nuuk

Nuuk on segu traditsioonist ja modernsusest. Siin elab ligi kolmandik kogu saare rahvastikust (stat.gl andmetel ca 20 000 inimest) ning see on Gröönimaa kultuuriline ja poliitiline süda, geograafiliselt maailma põhjapoolseim autonoomse territooriumi pealinn.

  • Gröönimaa Rahvusmuuseum: Siin asuvad kuulsad Qilakitsoqi muumiad – erakordselt hästi säilinud 15. sajandist pärit inuiitide surnukehad, mis leiti 1972. aastal. Muuseum annab põhjaliku ülevaate saare 4500-aastasest ajaloost.

  • Katuaq kultuurikeskus: Arhitektuuriliselt silmapaistev hoone, mis on inspireeritud virmaliste lainetusest ja jäämägedest. See on parim koht kohaliku kunsti ja kontsertide nautimiseks.

  • Koloniaalsadam: Nuuki vanim osa, kus asub Hans Egede kuju ja värvilised puitmajad, mis meenutavad Taani koloniaalperioodi algust.

3. Kangerlussuaq – Värav jääkilbile

Enamik rahvusvahelisi lende saabub Kangerlussuaqi. Erinevalt rannikulinnadest asub see sisemaal, pakkudes stabiilsemat kliimat ja unikaalset ligipääsu mandrijääle.

  • Point 660 ja Russelli liustik: Kangerlussuaq on ainus koht Gröönimaal, kus saab sõita mööda teed otse Gröönimaa jääkilbile (Ice Sheet). See on harukordne võimalus astuda pinnale, mis katab 80% saarest ja on kohati kuni 3 km paksune.

  • Elusloodus: Piirkond on tuntud oma suure muskusveiste ( Ovibos moschatus) populatsiooni poolest. Tõenäosus näha neid ürgseid loomi safaril on siin väga suur.

4. Lõuna-Gröönimaa – Viikingite ajalugu ja rohelus

Kui põhi on jäine, siis Lõuna-Gröönimaa (Qaqortoq, Narsarsuaq, Igaliku) õigustab saare nime (“Roheline maa”). Kliima on siin pehmem ja maastik lopsakam.

  • Viikingite varemed: Siin asusid Erik Punase ja teiste vanapõhjala asunike talud. Hvalsey kiriku varemed on kõige paremini säilinud norra viikingite ehitis Gröönimaal.

  • Qaqortoq: Sageli peetakse seda Gröönimaa kauneimaks linnaks tänu oma amfiteatrit meenutavale asukohale ja üle linna laiali paiknevale “Kivi ja Inimene” skulptuuriprojektile, kus kaljudesse on raiutud kunstiteosed.

Tegevus Parim aeg Kirjeldus
Virmalised (Aurora Borealis) September – Aprill Talvekuudel on taevas pime ja selge, pakkudes üht maailma parimat virmaliste vaatemängu.
Keskööpäike Mai – Juuli Päike ei looju horisondi taha, võimaldades 24h päevavalgust matkamiseks ja paadisõitudeks.
Vaalavaatlus Juuni – September Disko laht ja Nuuki fjordid on suvel täis küürvaalasid, kääbusvaalasid ja finvaalasid.
Koerarakendisõit Jaanuar – Aprill Traditsiooniline transpordiviis, mis on Gröönimaa kultuuri lahutamatu osa (lubatud vaid polaarjooneist põhja pool ja idas).

 

Praktiline info reisijale

Oluline teada: Gröönimaa linnade vahel puuduvad autoteed. Kogu transport toimub lennukite, helikopterite või laevadega (nt Sarfaq Ittuk rannikupraam).

  1. Lennuühendused: Eestist reisides on lihtsaim lennata läbi Kopenhaageni (Air Greenland) või Reykjaviki (Icelandair).

  2. Raha: Käibel on Taani kroon (DKK). Kaardimaksed on laialdaselt levinud, kuid sularaha on soovitatav väiksemates asulates.

  3. Internet ja levi: Roamingutariifid võivad olla väga kõrged, kuna Gröönimaa ei kuulu Euroopa Liidu rändlustsooni. Soovitatav on osta kohalik ettemaksu kaart (Tusass).

  4. Riietus: “Kihiline riietumine” on kohustuslik. Isegi suvel võib temperatuur langeda nulli lähedale ning tuul on sageli tugev.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Peaminister Michal: Eesti on valmis panustama Euroopa ühisõppusesse Gröönimaal

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti peaminister Michal

NordenBladet – Peaminister Kristen Michal teatas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis panustama Gröönimaal toimuvasse Euroopa riikide ühisõppusesse Arctic Endurance. Avaldus tehti pingelises geopoliitilises olukorras, kus USA on viidanud võimalusele võtta Taani koosseisu kuuluv saar enda kontrolli alla.

Peamised seisukohad

Peaminister rõhutas Eesti täielikku solidaarsust Taaniga ning tõi välja järgmised võtmepunktid:

  • Valmisolek sõjaliseks panuseks: Eesti kaitsevägi osaleb juba praegu õppuse planeerimises. Peaminister kinnitas, et kui Taanilt peaks tulema ametlik palve osaleda õppusel ka väekontingendiga, on Eesti kindlasti valmis seda tegema.

  • Väärtuspõhine lähenemine: Michal nimetas olukorda väärtusküsimuseks. Eesti ja Euroopa liitlaste ühine seisukoht on, et Gröönimaa tuleviku üle otsustavad vaid Gröönimaa inimesed ja Taani Kuningriik, mitte kolmandad osapooled.

  • NATO ühtsus: Kuigi USA-l võib olla Arktikas põhjendatud julgeolekumuresid seoses Venemaa ja Hiina aktiivsusega, tuleb need lahendada NATO raames ja liitlasruumis. Peaministri sõnul peavad liitlased lahendama eriarvamused diplomaatilisel teel, mitte jõupositsioonilt.

Hetkeolukord ja taust

Kuigi Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on Taani kolleegidega kontaktis, märkis Michal, et praeguse seisuga pole Taani veel täiendavat palvet vägede saatmiseks esitanud, mistõttu on otsene sõjaline sekkumine veel hüpoteetiline.

Samas ei ole Eesti ainus riik, kes on valmis Taanit toetama. Lisaks Eestile on oma sõjaväelaste lähetamisest Gröönimaale teatanud juba ka Rootsi, Norra, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Avafoto: Kristen Michal (Jürgen Randma / Riigikantselei)

Gröönimaa valitsusjuht kinnitas lojaalsust Taanile: soovime jätkata Taani Kuningriigi koosseisus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen teatas teisipäeval Kopenhaagenis toimunud pressikonverentsil, et saar soovib jätkata Taani Kuningriigi koosseisus, lükates sellega selgesõnaliselt tagasi võimaluse liituda Ameerika Ühendriikidega.

Ametlik avaldus tehti vastusena USA presidendi Donald Trumpi hiljutistele ähvardustele ja spekulatsioonidele Taani autonoomse piirkonna võimaliku ülevõtmise osas. Ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga rõhutas Nielsen olukorra tõsidust ja vajadust selgeks seisukohavõtuks.

“Oleme silmitsi geopoliitilise kriisiga ja kui peame siin ja praegu valima Ühendriikide ja Taani vahel, valime Taani,” deklareeris peaminister Nielsen.

Ees seisavad kõrgetasemelised kõnelused Washingtonis

Pingelise olukorra lahendamiseks on alustatud diplomaatilisi samme. Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen teatas teisipäeval, et sõidab koos oma Gröönimaa ametivennaga Washingtoni, et kohtuda kolmapäeval Valges Majas Ameerika Ühendriikide tippjuhtidega.

Kavas on kohtumine USA asepresidendi JD Vance’i ja välisministri Marco Rubioga. Rasmusseni sõnul on visiidi eesmärk viia avalik retoorika konkreetsete läbirääkimiste laua taha.

“Taotlesime kohtumist, et viia kogu arutelu nõupidamisruumi, kus on võimalik teineteisele silma vaadata ja need küsimused läbi rääkida,” selgitas Rasmussen kohtumise tagamaid.

Avafoto: Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen (NordenBladet)

Fääri saared ja Taani alustasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumist

By
Helena-Reet Aari
-
Strong ties in changing times - Nordic Council of Ministers

NordenBladet – Aastavahetusel võtsid Fääri saared ja Taani ametlikult üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise 2026. aastaks.

Eesistumise juhtmõtte „Tugevad sidemed muutuvatel aegadel“ („Strong Ties in Changing Times“) raames keskendutakse koostöö arendamisele ja tugevdamisele kõigi kaheksa Põhjamaa vahel, pöörates eritähelepanu järgmistele prioriteetidele:

  • ühiskondlik julgeolek ja valmisolek

  • Põhjamaade konkurentsivõime

  • Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine Põhjamaade koostöös

Eesistumisprogrammi leiab siit.

Rohkem kui 20 kohtumist Fääridel 2026. aastal

Eesistumise osana võõrustavad Fääri saared 2026. aastal enam kui 20 Põhjamaade Ministrite Nõukogu kohtumist nii ministrite kui ka ametnike tasandil. Ministrite iga-aastane suvekohtumine toimub 15.–16. juunil Fääri saartel, mille päevakorras on muu hulgas ühiskondlik julgeolek ja valmisolek.

Helsingi lepingu ajakohastamine ja võrdne osalemine

2024. aastal otsustas Põhjamaade Nõukogu ühehäälselt kutsuda Põhjamaade valitsusi üles looma komisjoni, mille ülesanne oleks teha ettepanekuid Helsingi lepingu muutmiseks. Kavandatavate muudatuste üks eesmärke on muu hulgas tagada Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine.

Käesoleval kevadel nimetasid Põhjamaade valitsused Åbo Ülikooli õigusteaduse professori Elina Pirjatanniemi analüüsima võimalikke õiguslikke väljakutseid seoses Helsingi lepingu ajakohastamisega. Tema töö valmis aastavahetuseks, mille järel peavad koostööministrid kaaluma, kas asutada vastav komisjon.

Minister: eesmärk on komisjoni loomine ja täisliikmelisuse poole liikumine

Põhjamaade koostöö minister Sirið Stenberg rõhutas:

„Arvestades praeguseid olusid, on tungiv vajadus tugevdada suhteid ja koostööd meie Põhjamaa sõsarrahvastega.

Fääri saared on osalenud Põhjamaade koostöös enam kui 50 aastat ning võtavad aktiivselt osa kõigist ühiskonna- ja sektorivaldkondadest. Aastakümneid on Fääri saared taotlenud liikmesust omaette. Seetõttu on meil suur rõõm võtta koos Taaniga üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine. Püüame luua komisjoni Helsingi lepingu ajakohastamiseks ja saavutada Fääri saartele täisliikmelisus.“

Gröönimaa ajalugu – Paleoeskimod, Skandinaavia asustus, Thule kultuur, Norra-Taani kolonisatsioon ja Taanile kuuluv autonoomne territoorium

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa

NordenBladet – Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat, ingl k. Greenland) ajalugu on lugu äärmuslikust kohanemisest. See ei ole järjepidev jutustus ühe rahva kasvamisest, vaid pigem katkendlik saaga, kus erinevad kultuurid on tuhandete aastate jooksul saabunud, püüdnud taltsutada andestamatut Arktikat ja seejärel kas hääbunud või kohanenud. See on paik, kus kliimamuutused on alati määranud inimsaatuse ammu enne seda, kui termin “kliimasoojenemine” meie sõnavarasse jõudis.

Esimesed sammud jääl (4500 aastat tagasi)

Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod (Independence I ja Saqqaq kultuur). Geeniteadus on hiljuti paljastanud üllatava tõe: need esmaasukad ei olnud tänapäeva inuittide sugulased, vaid pärinesid hoopis Siberi tšuktšide ja korjakkidega samast liinist. Umbes 800. aastaks eKr nad aga kadusid, tõenäoliselt kliima jahenemise tõttu, jättes saare sadadeks aastateks inimtühjaks.

Järgmise lainena saabusid Dorseti kultuuri inimesed. Inuittide legendides on neid kirjeldatud kui Tuniit – hiiglasekasvu, kuid leebeloomulised inimesed, kes suutsid paljakäsi purustada hülge kaela. Dorseti inimesed tõid endaga kaasa lumeonnide (iglude) ehitamise oskuse, mis võimaldas neil talve paremini üle elada, kuid kummalisel kombel puudusid neil vibud ja koerad.

Skandinaavia asustus (985–1450)

10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelaranniku Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saagade järgi avastas saare Gunnbjörn Úlfsson ning esimese püsiasustuse rajas Norras sündinud ent Islandile pagendatud viiking Eiríkr Thorvaldsson (ehk Erik Punane), kes purjetas sinna umbes 982. aastal. Ta kaardistas ranniku ja valis loomakasvatuseks sobivaimad alad. Eiríkr pani maale nimeks Grænland („Roheline maa”), et see meelitaks uusi tulijaid. Tollane kliima oli tõenäoliselt tänasest soojem ning edelaosas leidus rohkem rohumaid, millest osa on hiljem maapinna vajumise tõttu merre kadunud.

Aastal 985 suundus Eiríkr Punase juhtimisel Gröönimaale 25 laeva, kohale jõudis 14. Asustus koondus kahte keskusse: Ida-Asulasse (Eystribyggð; Narsaqi, Qaqortoqi ja Nanortaliki piirkond) ning Lääne-Asulasse (Vestribyggð; Nuuki fjordi ääres). 12.–13. sajandil elas seal hinnanguliselt 3000–5000 inimest. Umbes aastal 1000 võeti vastu ristiusk ning 1125 loodi Garðaris (Igalikos) piiskopkond; saarel oli üle kümne kiriku.

Elatuti eeskätt loomakasvatusest, kuid tähtsal kohal olid ka jahipidamine ning kala- ja vaalapüük. Morsakihvad, nahad ja vaalasaadused olid Euroopas hinnatud ning nende abil hangiti rauda, puitu ja vilja. Kohalikku puitu oli vähe, mistõttu toodi seda nii Euroopast kui ka Põhja-Ameerikast. Skandinaavia kogukond sõltus tihedast kaubavahetusest Lääne-Euroopaga ning mingil määral suheldi ka inuittidega.

15. sajandil asustus hääbus. Viimane kirjalik teade pärineb 1407. aastast (Hvalsey kiriku pulm) ning viimased Ida-Asula arheoloogilised jäljed 15. sajandi lõpust. Kadumise põhjused pole päriselt selged, kuid rolli võisid mängida kliima jahenemine, ikaldused, inuitide liikumine lõuna poole ning üha raskemad laevaühendused Euroopaga.

Thule kultuur: Tänapäeva gröönlaste esivanemad

Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides.

Norra-Taani kolonisatsioon

1721. aastal saabus Taani–Norra kuningriigi (ühine monarh) toetusel Gröönimaale Norra vaimulik Hans Egede, kes lootis sealt leida viikingite järeltulijaid. Skandinaavlasi ta enam ei kohanud, küll aga lõi sidemed inuittidega ning alustas nende seas misjonitööd, püüdes neid „tsiviliseerida“. Hans Egede rajas Godthåbi (tänane Gröönimaa pealinn Nuuk), millest sai kaubanduslinn ning kuhu kujunes püsiasustus. Gröönimaast kujunes Norra koloonia (tol ajal kuulus Norra Taani kuninga võimu alla). 1814. aastal läks Gröönimaa ametlikult Taani kolooniaks. 1953. aastal kaotati kolooniastaatus ning saar liideti põhiseadusega Taani riigiga, samaväärselt Taani maakondadega.

Tänapäev

Gröönimaa on Taanile kuuluv autonoomne territoorium, mille riigipea on Taani kuningas Frederik X. Gröönimaa valitsusjuht Jens-Frederik Nielsen.

Aastal 1979 sai Gröönimaa autonoomse staatuse ja omavalitsuse (Hjemmestyre/Home Rule). Gröönimaa kuulus Taani riigi koosseisus alates 1973. aastast Euroopa Majandusühendusse, kuid pärast autonoomia saavutamist ja 1982. aasta referendumi korraldamist astuti sealt 1985. aastal välja.

Kuulutakse Põhjamaade Nõukogusse ja Arktilisse Nõukogusse.

21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, “isevalitsus” (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on ilmselt muidugi endiselt laialt levinud.

Gröönimaa jaguneb alates 2018. aastast viieks omavalitsuseks (Kujalleq, Avannaata, Qeqertalik, Qeqqata, Sermersooq) ja Gröönimaa rahvuspargi alaks. Omavalitsuste koostööd edendas 2018. aastani omavalitsuste liit KANUKOKA. Pärast ei loodud sellele otsest uut katusorganisatsiooni; omavalitsuste ühist poliitilist koordineerimist tehakse eeskätt Poliitilise koordineerimisgrupi (Den Politiske Koordinationsgruppe, PKG) kaudu, kuhu kuuluvad Naalakkersuisut (valitsus) ja kõigi viie omavalitsuse linnapead.

Avafoto: Gröönimaa (Google Maps/NordenBladet)

12345Page 3 of 5