NordenBladet – Igal aastal 21. juunil tähistab maailma suurim saar Gröönimaa oma rahvuspüha. Kohalikus keeles kannab see päev nime Ullortuneq, mis tõlkes tähendab “kõige pikem päev”. See kuupäev langeb kokku suvise pööripäevaga, mil suurem osa saarest naudib polaarpäeva ja päike ei looju horisondi taha.

See päev ei ole pelgalt kalendripüha, vaid Gröönimaa inuittide identiteedi, kultuurilise uhkuse ja poliitilise autonoomia sümbol.

Ajalooline taust ja poliitiline tähendus

Gröönimaa rahvuspüha kehtestati suhteliselt hiljuti, kuid selle juured ulatuvad poliitilise iseseisvumise püüdlustesse.

• 1983. aasta: Ullortuneq kuulutati ametlikult rahvuspühaks. See oli otsene tagajärg 1979. aastal saavutatud koduvalitsusele (hjemmestyre), mis andis Gröönimaale suurema autonoomia Taani Kuningriigi koosseisus.

• 2009. aasta laienemine: 21. juunil 2009 jõustus Gröönimaa omavalitsuse seadus (selvstyre). See oli märgiline samm, mis tunnustas gröönlasi rahvusvahelise õiguse alusel eraldiseisva rahvana ja andis kohalikule valitsusele kontrolli politsei, kohtusüsteemi ja loodusvarade üle.

Seega tähistab 21. juuni Gröönimaa teekonda kolooniast võrdväärse partnerini ja potentsiaalselt tulevase iseseisva riigini.

Riiklikud sümbolid

Rahvuspühal on kesksel kohal Gröönimaa lipp ja hümn.

• Lipp (Erfalasorput): Gröönimaa lipp, mis tähendab “meie lipp”, võeti kasutusele samuti 21. juunil, aastal 1985. Selle disainis kohalik kunstnik Thue Christiansen. Erinevalt teistest Põhjamaadest ei kasuta Gröönimaa Skandinaavia risti.

  • Sümboolika: Valge ülaosa tähistab jääd ja liustikke, punane alaosa ookeani. Punane poolring valgel taustal sümboliseerib loojuvat päikest horisondil, valge poolring punasel taustal aga jäämägesid ja pakjääd.

• Hümn (Nunarput utoqqarsuanngoravit): Tõlkes “Sina, meie iidne maa”. See on pühalik laul, mida esitatakse kooride poolt kõikjal üle saare.

Traditsioonid ja kombed

Ullortuneq on pidupäev, mida tähistatakse igas asulas, alates pealinnast Nuukist kuni väikseimate küladeni põhjas.

1. Hommikune äratus ja lipu heiskamine

Päev algab tavaliselt hommikul kell 8.00 piduliku lipuheiskamisega, mida saadab sageli kohalik koorilaul. Nuukis ja teistes suuremates linnades tulistatakse aupauke (kahuritest või püssidest), et märkida pidustuste algust.

2. Rahvarõivad (Kalaallisuut)

See on päev, mil gröönlased kannavad uhkusega oma traditsioonilisi rõivaid.

• Naised: Kannavad keerukaid helmestest kraesid, värvilisi pluuse ja hülgenahast pükse ning saapaid (kamik), mis on sageli kaunistatud peene tikandiga.

• Mehed: Kannavad tavaliselt valget anorakki, musti pükse ja samuti hülgenahast saapaid.

3. Kaffemik – avatud uste kohvipidu

Üks olulisemaid sotsiaalseid traditsioone on kaffemik. See tähendab, et pered avavad oma uksed külalistele, naabritele ja sõpradele. Pakutakse kohvi, kooke ja traditsioonilisi toite. See on kogukondliku ühtekuuluvuse sümbol.

4. Traditsiooniline toit

Pidulaual on aukohal kohalikust toorainest valmistatud road, mis rõhutavad sidet loodusega:

• Mattak: Vaalanahk koos rasvakihiga (süüakse toorelt, rikas C-vitamiini poolest).

• Suaasat: Traditsiooniline supp, mis on valmistatud hülge-, vaala-, muskuse- või põhjapõdralihast, lisandiks sageli riis ja sibul.

• Kuivatatud kala ja vaalaliha.

5. Kultuuriprogramm

Päeva jooksul toimuvad avalikud kõned linnapeade ja poliitikute poolt. Lisaks korraldatakse:

• Kajatamine (Qajaq): Kajakisõidu demonstratsioonid, kus näidatakse vanu jahioskusi ja kuulsat “eskimopööret”.

• Trummitants: Inuittide iidne laulu- ja tantsuvorm, mida saadab lame trumm.

• Muusika: Kaasaegsete Gröönimaa bändide ja kooride kontserdid.

Huvitavaid fakte

• Päike ei looju: Kuna püha on suvisel pööripäeval, tähistatakse seda polaarpäeva tingimustes. Põhja-Gröönimaal on päike taevas 24 tundi, mis võimaldab pidustustel kesta varajaste hommikutundideni.

• Ühine tähistamine Taanis: Kuna Taanis elab suur gröönlaste kogukond, tähistatakse Ullortuneq’i suurejooneliselt ka Kopenhaagenis (nt Tivoli aias) ja teistes Taani linnades, kus heisatakse Gröönimaa lipud.

• Rahvuse definitsioon: Gröönimaa rahvuspüha rõhutab, et gröönlased on inuitid, mitte taanlased, kuigi riiklikud sidemed on tihedad.

Avafoto: Gröönlaste suur pidupäev – rahvuspüha Ullortuneq. Foto on illustratiivne. (NordenBladet)