Taani: Øresundist leitud 1801. aasta merelahingu ohvri sÀilmed jÀÀvad muuseumikogusse

Taani: Øresundist leitud 1801. aasta Reidilahingu ohvri sÀilmed jÀÀvad muuseumikogusse

NordenBladet – Arheoloogid on Øresundi pĂ”hjas asuvast laevavrakist leidnud lĂ”ualuu ja hambad inimeselt, kes hukkus 1801. aastal toimunud Lahingus Kopenhaageni all ehk Reidilahingus (taani keeles Slaget pĂ„ Reden). Tegemist on ĂŒhe kaitsjaga, kes osales Kopenhaageni kaitsmisel Briti laevastiku vastu.

Reidilahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing peeti 2. aprillil 1801 Kopenhaageni all Suurbritannia ja Taani laevastiku vahel. Briti rĂŒnnakut juhtis Horatio Nelson, Taani kaitset Olfert Fischer. Lahing lĂ”ppes Taani-Norra vaherahuga ning kuigi britid pidasid seda selgeks vĂ”iduks, on selle tulemus Taani ajalookĂ€sitluses vaieldav.

MĂ€lestuskĂŒngas Holmeni kalmistul Kopenhaagenis

Ajalooliste andmete jĂ€rgi maeti pĂ€rast lahingut ĂŒle 500 hukkunud sĂ”duri ĂŒhisesse mĂ€lestuskĂŒnkasse Holmeni kalmistul Kopenhaagenis. Uus leid sinna siiski tĂ”enĂ€oliselt ei jĂ”ua. Taani muuseumiseaduse jĂ€rgi kĂ€sitletakse inimjÀÀnuseid muuseumikogude osana samadel alustel nagu muid arheoloogilisi leide, mistĂ”ttu vĂ”ivad sĂ€ilmed jÀÀda arhiivikasti vĂ”i sattuda nĂ€itusele.

Redeni merelahingus kaitsesid umbes 6000 taanlast ja norralast Kopenhaagenit Briti rĂŒnnaku eest. Lahingus hukkus sadu inimesi. Holmeni kalmistu ĂŒhishauda maeti nii lihtsĂ”durid kui ka ohvitserid, mis oli uuema Taani ajaloo kontekstis erandlik lahendus. Need, kelle sĂ€ilmeid toona ei leitud, ĂŒhishauda ei jĂ”udnud.

Muuseumide suhtumine inimjÀÀnuste eksponeerimisse on viimastel aastatel rahvusvaheliselt palju tÀhelepanu saanud. Taanis tehtud uuringu pÔhjal toetab suur osa elanikest inimjÀÀnuste nÀitamist muuseumides, kui see aitab ajalugu ja inimeste elukÀiku paremini mÔista. Sellised leiud vÔivad anda teavet inimese tervise, toitumise ja pÀritolu kohta.

Samas peetakse Redeni merelahingust pĂ€rit sĂ€ilmeid tundlikuks piirjuhtumiks, sest need on vĂ”rreldes muistsete leidudega mĂ€rksa uuemad ja potentsiaalselt vĂ€hem anonĂŒĂŒmsed. Allikate jĂ€rgi jĂ€i liinilaevalt Dannebroge pĂ€rast lahingut teadmata kadunuks vaid 19 inimest, mistĂ”ttu vĂ”ib leitud lĂ”ualuu vĂ”imalikku omanikku olla vĂ”imalik mĂ€rkimisvÀÀrselt kitsamalt mÀÀratleda. See tĂ€hendab, et teoreetiliselt vĂ”ivad olemas olla ka jĂ€reltulijad.

Praeguse hinnangu jÀrgi jÀÀb leid tÔenÀoliselt muuseumikogusse, kuid nÀitusele jÔudmine sÔltub sellest, kas sÀilmel on eriline teaduslik vÔi ajalooline vÀÀrtus.

Vaata ka:
MĂ”ni aasta tagasi tegid Viikingilaevamuuseumi merendusarheoloogid Øresundis veel ĂŒhe erakordse avastuse: maailma suurima koge ehk 15. sajandist pĂ€rit kaubalaeva. Selle tĂ€helepanuvÀÀrse leiu kohta saab vaadata dokumentaalfilmi „GĂ„den i dybet” (eesti keeles MĂ”istatus sĂŒgavuses) Taani DR TV-s (LINK seriaalile).

Avafoto: Reidilahingust pole sĂ€ilinud palju esemeid – kĂŒll aga on sellest mitu maali. Siin on ĂŒks Christian MĂžlstedi (1862–1930) teos, mis kujutas lahingut, mis toimus ammu enne tema sĂŒndi. (Foto: © Christian MĂžlsted/ Avalik omand)

Lars LĂžkke Rasmussen: Iraanile on vaja avaldada tugevat rahvusvahelist survet

Lars LĂžkke Rasmussen: Iraanile on vaja avaldada tugevat rahvusvahelist survet

NordenBladet – Taani vĂ€lisministri kohusetĂ€itja Lars LĂžkke Rasmussen osales eile (02. aprillil) Suurbritannia vĂ€lisministri Yvette Cooperi kokku kutsutud kohtumisel, kus arutati kriitilist olukorda Hormuzi vĂ€inas. Rasmussen rĂ”hutas pĂ€rast kohtumist, et rahvusvaheline kogukond peab Iraanile avaldama ĂŒhist ja tugevat survet.

Globaalne majanduslik oht

Videokohtumisel osales 35 kolleegi ĂŒle maailma, et arutada olukorda pĂ€rast seda, kui Iraan on de facto sulgenud vaba meresĂ”idu piirkonnas. Rasmusseni sĂ”nul on olukord murettekitav nii globaalselt kui ka Taanile kohalikul tasandil.

“Kui olukord peagi ei deeskaleeru, seisame silmitsi pikaajalise globaalse majanduslangusega, mis annab tunda ka Taanis,” mĂ€rkis minister sotsiaalmeedias.

Rasmussen tĂ”i esile, et sulgemise tĂ”ttu on tekkinud reaalne nafta- ja gaasinappus. Praeguse seisuga on piirkonnas lĂ”ksus ligikaudu 20 000 meremeest ja suur hulk tankereid. Taani kui suure mereriigi jaoks on vaba seilamine elutĂ€htis ning riik teeb aktiivset tööd ÜRO JulgeolekunĂ”ukogus, et vĂ”tta vastu resolutsioon vaba meresĂ”idu taastamiseks.

Diplomaatiline koordineerimine

Lahenduse leidmiseks on Rasmussen olnud tihedas kontaktis nii Araabia Ühendemiraatide vĂ€lisministri Abdullah bin Zayed Al Nahyani kui ka Prantsuse kolleegi Jean-NoĂ«l Barrot’ga. Kuigi minister tĂ”des, et ainuĂŒksi JulgeolekunĂ”ukogu otsusest ei piisa, on see siiski vĂ€ltimatu osa lahendusest.

Briti vĂ€lisminister Yvette Cooper kinnitas pĂ€rast kohtumist, et riigid on valmis kasutama “kĂ”iki vĂ”imalikke diplomaatilisi, majanduslikke ja koordineeritud meetmeid”, et avada Hormuzi vĂ€in uuesti liiklusele. Briti peaminister Keir Starmer on samas hoiatanud, et lahenduse leidmine ei saa olema kerge ĂŒlesanne.

Kaja Kallas: EL-i missiooni tuleb laiendada

Euroopa Liidu vĂ€lisasjade ja julgeolekupoliitika kĂ”rge esindaja Kaja Kallas rĂ”hutas samuti olukorra tĂ”sidust. Tema hinnangul on hĂ€davajalik laiendada Euroopa Liidu merevĂ€emissiooni (Aspides), mis loodi algselt 2024. aastal vastusena huthide rĂŒnnakutele Punasel merel.

Kallase peamised seisukohad:

  • Majandusturvalisus: Maailm ei saa endale lubada veel ĂŒhe kriitilise kaubatee kaotamist.

  • Rahvusvaheline Ă”igus: Hormuzi vĂ€in peab teenima kogu maailma huve.

  • Iraani vastutus: Iraanile ei tohi anda voli nĂ”uda teistelt riikidelt laevade lĂ€bisĂ”idu eest “maksu”.

Olukord Hormuzi vĂ€inas pĂŒsib pingeline ning rahvusvaheline kogukond jĂ€tkab konsultatsioone jĂ€rgmiste sammude astumiseks, et vĂ€ltida ulatuslikumat energiakriisi ja majanduslikku kahju.

Avafoto: Taani vÀlisministri kohusetÀitja Lars LÞkke Rasmussen (NordenBladet)

Vaata ka:
Suurbritannia juhib 35 riigi arutelu Hormuzi vÀina taasavamiseks

Rootsi ja Taani vaheline pendelrĂ€nne ĂŒle Øresundi silla nĂ€itab jĂ€tkuvat kasvutrendi

Rootsi ja Taani vaheline pendelrĂ€nne ĂŒle Øresundi silla nĂ€itab jĂ€tkuvat kasvutrendi

NordenBladet – VĂ€rsked andmed Øresundi sillalt kinnitavad, et huvi piiriĂŒlese töötamise vastu on jĂ€tkuvas tĂ”usutrendis. 2026. aasta esimese kolme kuu statistika kohaselt kasutas Rootsi ja Taani vaheliseks pendelrĂ€ndeks autot 5,5 protsenti rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal perioodil. MĂ€rkimisvÀÀrne on asjaolu, et ka 2025. aasta oli omakorda rekordiline.

Praeguseks ĂŒletab silla igapĂ€evaselt juba ĂŒle 6 000 autojuhi. Øresundi silla mĂŒĂŒgi- ja turundusdirektor Berit Vestergaard selgitab, et liikumine toimub peamiselt Rootsist Taani suunal.

“Üha enam rootslasi nĂ€eb Taanis hĂ€id karjÀÀrivĂ”imalusi. Rootsi poolel on töötuse mÀÀr veidi kĂ”rgem, samas kui Taani poolel meelitavad töötajaid vĂ€ga atraktiivsed palgad,” mĂ€rkis Vestergaard.

Silla administratsioon prognoosib, et see kasvutrend jĂ€tkub ka ĂŒlejÀÀnud aasta jooksul, kuna majanduslik integratsioon kahe riigi vahel sĂŒveneb.

Øresundi sild: ÜhenduslĂŒli ja liikluskorraldus

Øresundi sild (taani keeles Øresundsbroen, rootsi keeles Öresundsbron) on inseneriteaduse meistriteos, mis ĂŒhendab Taani pealinna Kopenhaagenit ja Rootsi suurlinna Malmöt. 1. juulil 2000 avatud ĂŒhendus koosneb tegelikult kolmest osast:

  1. Tunnel (4 km): Amageri saarelt algav veealune osa.

  2. Peberholmi tehissaar (4 km): Koht, kus tee tÔuseb tunnelist maapinnale.

  3. Sild (8 km): Kahetasandiline konstruktsioon, kus ĂŒlemisel korrusel sĂ”idavad autod ja alumisel rongid.

Liiklus ja reeglid

Sild on avatud ööpĂ€evaringselt, kuid liiklejad peavad arvestama Skandinaavia ilmastikuoludega. Tugeva tuule korral (ĂŒle 25 m/s) vĂ”idakse sild ajutiselt sulgeda. Liiklusvoog on jaotatud nii, et pendeldajad saavad kasutada automaatseid sĂ”iduradasid, mis muudab piiriĂŒletuse kiireks ja sujuvaks.

Teemaksud ja soodustused

Silla ĂŒletamine on tasuline ning hinnakiri sĂ”ltub sĂ”iduki tĂŒĂŒbist ja makseviisist. 2026. aasta seisuga on peamised kategooriad jĂ€rgmised:

  • Ühekordne pilet: KĂ”ige kallim variant juhuslikule reisijale, mida saab osta kohapeal vĂ”i veebist.

  • ØresundGO: Aastamaksuga leping, mis on mĂ”eldud regulaarsetele reisijatele. See alandab ĂŒhe ĂŒlesĂ”idu hinda mĂ€rkimisvÀÀrselt (sageli ĂŒle 50%).

  • Pendeldajate leping: Spetsiaalselt tööasjus reisijatele mĂ”eldud pakett, kus pĂ€rast teatud arvu sĂ”itusid kuus muutuvad jĂ€rgnevad ĂŒlesĂ”idud veelgi soodsamaks.

Maksmiseks kasutatakse peamiselt numbrimĂ€rgi tuvastust vĂ”i Bizz-seadet, mis vĂ”imaldab peatumatult lĂ€bi maksuvĂ€ravate sĂ”ita. TĂ€nu nendele lahendustele on sild muutnud Kopenhaageni ja Malmö sisuliselt ĂŒheks suureks ĂŒhiseks tööturupiirkonnaks.

Avafoto: Malmö, Rootsi (Unsplash)

Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ĂŒhe kuu jooksul

Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ĂŒhe kuu jooksul

NordenBladet – Eelmisel nĂ€dalal peeti Taanis lennu ajal kinni lennufirma SAS stjuardess, kes oli tarvitanud alkoholi. Tegemist on juba teise sarnase vahejuhtumiga lennufirma personaliga viimase kuu jooksul.

Veebruari lÔpus leidis aset sarnane intsident Stockholmi Arlanda lennujaamas, kus stjuardess andis positiivse alkoholiproovi. Viimane juhtum leidis aset möödunud nÀdalal Taanis toimunud lennu kÀigus, mille jÀrel sekkus politsei.

Lennufirma SAS on kinnitanud, et nad on juhtunust teadlikud, kuid ei soovi konkreetseid ĂŒksikasju personali puudutavate menetluste tĂ”ttu kommenteerida. Juhtumiga tegeleb edasi politsei.

“SAS-is kehtib töö ajal tĂ€ielik nulltolerants alkoholi ja narkootikumide suhtes. Me suhtume juhtunusse vĂ€ga tĂ”siselt,” ĂŒtles SAS-i pressijuht Alexandra Lindgren Kaoukji e-kirjas vĂ€ljaandele Aftonbladet.

Vastavalt lennundusreeglitele on purjus peaga töötamine rÀnk rikkumine, mis seab ohtu lennuohutuse ja toob kaasa kohese töölt kÔrvaldamise ning kriminaalmenetluse.

Ülevaade lennufirmast SAS

SAS (Scandinavian Airlines) on Taani, Norra ja Rootsi ĂŒhine rahvuslik lennufirma, mis asutati 1946. aastal. See on ĂŒks Skandinaavia suurimaid ja tuntumaid lennuettevĂ”tteid, mille peamised lennujaamad asuvad Kopenhaagenis, Stockholmis ja Oslos.

  • VĂ”rgustik: Pakub laiaulatuslikku lennuvĂ”rgustikku Euroopas, PĂ”hja-Ameerikas ja Aasias.

  • Allianss: SAS oli ĂŒks Star Alliance’i asutajaliikmetest, kuid liikus 2024. aastal ĂŒle SkyTeami liitu.

  • Fookus: EttevĂ”te on tuntud oma tĂ€psuse ja kvaliteetse teeninduse poolest, kuid on viimastel aastatel lĂ€binud mahukaid finantsstruktuuri muudatusi, et parandada konkurentsivĂ”imet maailmaturul.

Avafoto: Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ĂŒhe kuu jooksul. Karikatuur (NordenBladet)

PÔhjamaade mudel: Soolise vÔrdÔiguslikkuse globaalne etalon ja selle paradoksid

sooline vÔrdÔiguslikkus skandinaavias

NordenBladet – Skandinaaviamaad – Taani, Norra, Rootsi (ja laiemas kontekstis ka Soome ja Island) – on aastakĂŒmneid olnud maailma soolise vĂ”rdĂ”iguslikkuse majakad. Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastases Global Gender Gap Report edetabelis hĂ”ivavad need riigid jĂ€rjepidevalt esikohad. Kuid selle statistilise edu taga peitub keerukas maastik, kus ajaloolised vĂ”idud kohtuvad kaasaegsete, kohati ĂŒllatavate vĂ€ljakutsetega, mida teadlased nimetavad “PĂ”hjamaade paradoksiks”.

1. Ajalooline vundament: Teerajajad poliitikas

Skandinaavia edu ei ole juhuslik, vaid pikaajalise poliitilise arengu tulemus. Piirkond on olnud maailmas esirinnas naiste kaasamisel poliitilisse otsustusprotsessi.

  • Taani ja Nina Bang (1924): Taanil on mĂ€rgiline koht ajaloos. 1924. aastal sai Nina Bangist Taani haridusminister sotsiaaldemokraatlikus valitsuses. See tegi temast maailma esimese naisministri demokraatlikult valitud ja rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuses. See sĂŒndmus purustas klaaslae ajal, mil paljudes Euroopa riikides polnud naistel veel valimisĂ”igustki.

  • Soome ja hÀÀleĂ”igus (1906): Soome oli esimene riik maailmas, kus naised said tĂ€ielikud poliitilised Ă”igused – nii Ă”iguse hÀÀletada kui ka kandideerida parlamendivalimistel.

  • Norra ja Gro Harlem Brundtland (1981): Norra esimene naispeaminister Brundtland moodustas 1986. aastal valitsuse, kus 18 ministrist 8 olid naised, pĂ€lvides hĂŒĂŒdnime “naiste valitsus”. See normaliseeris naiste osakaalu tipp-poliitikas tasemeni, mis on tĂ€naseks standardiks (40–50%).

2. Haridus: Uus lÔhe on tekkimas

TĂ€napĂ€eva Skandinaavias on haridusmaastik teinud tĂ€ieliku pöörde. Kui sajand tagasi vĂ”itlesid naised ligipÀÀsu eest ĂŒlikoolidele, siis tĂ€na on nad haridussĂŒsteemi edukaim grupp.

  • Naiste ĂŒlekaal kĂ”rghariduses: OECD andmetel on Rootsis, Norras ja Taanis naiste osakaal ĂŒlikoolilĂ”petajate seas ligikaudu 60%. Naised on akadeemiliselt edukamad peaaegu kĂ”ikides astmetes.

  • “Poiste kriis”: Uus murekoht on poiste mahajÀÀmus pĂ”hihariduses, eriti lugemisoskuses. See on tekitanud diskussiooni haridussĂŒsteemi feminiseerumisest ja vajadusest kohandada Ă”ppemetoodikaid poistele sobivamaks.

  • STEM-valdkonna visadus: Vaatamata kĂ”rgele vĂ”rdĂ”iguslikkuse tasemele on inseneeria, IKT ja tehnoloogia endiselt tugevalt meeste pĂ€rusmaa (naiste osakaal ca 25-30%), samas kui tervishoid ja haridus on ĂŒlekaalukalt naiste domineeritud (ca 75-80%).

sooline vÔrdÔiguslikkus Skandinaavias
Skandinaavia on arenenud heaoluĂŒhsikond. PĂ”hjamaid iseloomustab tugev sooline vĂ”rdĂ”iguslikkus: universaalsed lastehoiu- ja perepoliitikad, tasustatud vanemapuhkus (sh isapuhkuse kvoodid) ning laialdane tugi naiste osalemisele tööturul. Samal ajal peetakse normiks, et nii tasustatud töö kui ka hooldus- ja kodutööd on jagatud, mistĂ”ttu on naisi palju juhtimises ja poliitikas ning palgalĂ”he ja takistused karjÀÀris on ĂŒldiselt vĂ€iksemad. Ometi ei ole sĂŒsteem “valmis”: endiselt pĂŒsib ametialane sooline segregatsioon ja palgalĂ”he, ning debatt keskendub sellele, kuidas jĂ”uda veelgi vĂ”rdsema vĂ”imu- ja vastutuse jaotuseni. (KollaaĆŸ: 3 x NordenBladet)

3. Tööturg ja “PĂ”hjamaade paradoks”

See on Skandinaavia mudeli kÔige huvitavam ja vastuolulisem aspekt.

  • KĂ”rge tööhĂ”ive: PĂ”hjamaades on naiste tööhĂ”ive mÀÀr maailma kĂ”rgeimate seas (ulatudes ĂŒle 75%), mis on peaaegu vĂ”rdne meeste omaga. See on saavutatud tĂ€nu taskukohastele lasteaedadele ja paindlikule vanemapuhkuse sĂŒsteemile.

  • Horisontaalne segregatsioon (Paradoks): Uuringud nĂ€itavad, et PĂ”hjamaade tööturg on sooliselt rohkem segregeeritud kui nĂ€iteks USA-s vĂ”i LĂ”una-Euroopas.

    • Miks? Kuna heaoluriik on suur tööandja, töötavad naised massiliselt avalikus sektoris (Ă”petajad, Ă”ed, sotsiaaltöötajad), kus on kindlad sotsiaalsed garantiid ja lapsesĂ”bralikud tööajad. Mehed koonduvad erasektorisse. See segregatsioon on otsene pĂ”hjus pĂŒsivale palgalĂ”hele.

  • Osaajaga töö: Eriti Norras ja Rootsis on levinud, et naised töötavad pĂ€rast laste sĂŒndi osaajaga. Kuigi see on vabatahtlik valik, mĂ”jutab see negatiivselt naiste karjÀÀriredelil tĂ”usmist ja tulevast pensioni.

4. PalgalÔhe: Visa kaduma

Vaatamata progressiivsele mainele, ei ole palgalÔhe kadunud.

  • Statistika: Eurostati ja kohalike statistikaametite andmetel pĂŒsib sooline palgalĂ”he Skandinaavias vahemikus 12–14% (korrigeerimata).

  • PĂ”hjused: Peamine pĂ”hjus ei ole otsene diskrimineerimine (“sama töö eest vĂ€hem raha”), vaid eelmainitud elukutsevalikud. “Naiste tööd” avalikus sektoris on sĂŒsteemselt madalamalt tasustatud kui “meeste tööd” erasektoris (nt finantssektor vĂ”i IT).

5. Perepoliitika: “Isade kvoodid” ja sotsiaalne revolutsioon

Skandinaavia suurim innovatsioon on arusaam, et naiste vÔrdÔiguslikkus tööturul sÔltub meeste vÔrdÔiguslikkusest kodus.

  • Isade kvoot (Fedrekvote): Norra oli esimene riik maailmas, mis kehtestas 1993. aastal isadele mĂ”eldud vanemapuhkuse kvoodi – perioodi, mida ei saa emale ĂŒle kanda. Kui isa seda vĂ€lja ei vĂ”ta, lĂ€heb see aeg kaotsi.

  • Tulemused: TĂ€naseks kasutavad Rootsis ja Norras ligi 90% isadest vanemapuhkust. See on tekitanud uue sotsiaalse normi – Latte-pappa (Rootsi termin noorte isade kohta, keda nĂ€eb keset tööpĂ€eva kohvikutes vankritega). See on vĂ€hendanud tööandjate hirmu noorte naiste palkamise ees, sest ka mehed jÀÀvad lapsega koju. Loe ka: Latte-pappa fenomen: Kuidas PĂ”hjamaad muutsid isaduse loomulikuks eluosaks

6. Juhtimine ja ettevÔtlus: Kvoodid vs. Vabatahtlikkus

  • Norra “radikaalne” samm: 2003. aastal (jĂ”ustus 2008) ĆĄokeeris Norra Ă€rimaailma, nĂ”udes börsiettevĂ”tete nĂ”ukogudes vĂ€hemalt 40% naiste osalust. Vastasel juhul Ă€hvardas ettevĂ”tet sundlikvideerimine. See eesmĂ€rk saavutati kiiresti ja on inspireerinud sarnaseid seadusi ĂŒle Euroopa.

  • Klaaslagi tipus: Vaatamata kvootidele on tegevjuhtide (CEO) seas naiste osakaal Skandinaavia suurfirmades endiselt madal (ca 10-15%). See nĂ€itab, et kvoodid aitavad jĂ€relevalvetasandil, kuid operatiivjuhtimise tippu jĂ”udmine on endiselt keeruline.


Huvitavaid fakte ja “Kas te teadsite, et…?”

  • Rootsi feministlik vĂ€lispoliitika: 2014. aastal kuulutas Rootsi (tollase vĂ€lisministri Margot Wallströmi eestvedamisel) esimese riigina maailmas vĂ€lja “feministliku vĂ€lispoliitika”, seades naiste Ă”igused ja esindatuse oma diplomaatia keskmesse. (Kuigi 2022. aasta uus valitsus loobus sellest terminist, on pĂ”himĂ”tted suuresti sĂ€ilinud).

  • Islandi streik: 1975. aastal toimus Islandil “Naiste vaba pĂ€ev”, mil 90% riigi naistest lĂ”petas töötamise ja kodutööd, et demonstreerida oma asendamatust. See viis viis aastat hiljem maailma esimese demokraatlikult valitud naispresidendi (VigdĂ­s FinnbogadĂłttir) ametisse valimiseni.

  • SĂ”javĂ€ekohustus: Norra (2015) ja Rootsi (2017 taastatud kujul) on ĂŒhed vĂ€hesed riigid maailmas, kus ajateenistus on sooneutraalne ja kohustuslik nii meestele kui naistele.

Skandinaavia riigid tĂ”estavad, et riiklik sekkumine (lasteaiad, isapuhkus, kvoodid) on soolise vĂ”rdĂ”iguslikkuse saavutamisel kriitilise tĂ€htsusega. Siiski nĂ€itab sealne kogemus ka seda, et kultuurilised mustrid ja elukutsevalikud on visad muutuma. TĂ”eline vĂ”rdĂ”iguslikkus ei tĂ€henda enam vaid juriidilisi Ă”igusi – need on ammu tagatud –, vaid vĂ”itlust stereotĂŒĂŒpide ja tööturu struktuurse segregatsiooniga.

Avafoto: NordenBladet