NordenBladet — Taani mängijal Christian Eriksenil jäi eile mängus Soomega veidi enne esimese poolaja lõppu süda seisma ja ta kukkus elutult maha.
29-aastane Eriksen jäi ellu tänu meeskonnakaaslaste kiirele tegutsemisele, kes puhastasid ta hingamisteed ning tegid talle südamemassaaži ja kunstlikku hingamist.
Eriti tõstetakse esile meeskonna kaptenit Simon Kjæri, kes asus kohe Erikseni abistama ning pärast organiseeris mängijatest müüri ümber Erikseni ja lohutas Erikseni abikaasat.
Südamearstide väitel Eriksen enam professionaalset jalgpalli mängida ei saa.
Christian Eriksen, the whole of football⚽⚽ is with you. pic.twitter.com/5UtblUiXOd
— RealKing (@RealKin97511434) June 12, 2021
Süda võib ootamatult seisma jääda meist igaühel. Siin on õpetus, kuidas teha südamemassaaži:
NordenBladet — Sotsiaalmeedias spekuleeritakse, et platsil kokku kukkunud Taani koondise keskmängija Christian Eriksen põdes eelnevalt koroonat ja teda oli vaktsineeritud.
Taani mängija koduklubi Milaano Interi juht Giuseppe Marotta ütles telekanalile Rai Sport, et Eriksen polnud teadaolevalt põdenud koroonat ja ta polnud saanud ka vaktsiini, vahendab Daily Mail.
29-aastane Eriksen, kes on varem mänginud ka Inglise klubis Tottenham, on praegu Taani meedikute hoole all.
NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.
Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.
Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.
Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.
Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.
NordenBladet – Esimesest suurest populatsiooniuuringust selgub, et SARS-CoV-2 reinfektsioon on suhteliselt harv, kuid üle 65-aastastel on risk suurem. Covid-19 läbipõdemine tagas ka kuus kuud hiljem uuesti haigestumise ees ligi 80 protsendilise kaitse. Uuringu autorid rõhutavad aga vaktsineerimise olulisust.
Tartu ülikooli veebileht “Tõenduspõhine info Covid-19 kohta” vahendab ajakirjas The Lancet ilmunud artiklit, kus hinnati SARS-CoV-2 nakatumisega saadud kaitset reinfektsiooni eest umbes neljal miljonil taanlasel tehtud 10,6 miljoni PCR-testi põhjal.
Covidi esimese laine ajal (enne juunit 2020) testiti Taanis 533 381 inimest, kellest 11 727 olid PCR-positiivsed. Neist 525 339 olid jälgitavad ka teise laine ajal (septembrist detsembrini), sealhulgal 11 068 esimese laine PCR positiivset. Teise laine ajal andis viimastest 72 (0,65%) taas positiivse koroonaproovi, samas kui esimese laine 514 271-st PCR negatiivsest oli positiivseid 16 819 (3,27%). Esimese nakatumisega saadud kaitse reinfektsiooni eest oli 80,5%.
Teiseks võrreldi nakatumise määra kõigil neil, kellel oli kinnitatud eelnev nakatumine vähemalt kolm kuud varem ja kellel seda ei olnud, kogu aasta lõikes, arvestamata laineid. Tervikuna leiti sarnane kaitsemäär – 78,8% –, kuid vanuserühmas 65 ja vanemad oli see vaid 47,1%.
Seega tagas SARS-CoV-2-ga nakatumine ka kuus kuud hiljem ligi 80% kaitse reinfektsiooni eest.
Samas on 65-aastaste ja vanemate loomulik immuunsus suhteliselt madal. Autorid rõhutavad vajadust ka haiguse läbipõdenuid või varem nakatunuid vaktsineerida, eriti vanemas vanuserühmas.
NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.
AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.
Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.
Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.
Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.
