NordenBladet — Kaks inimest kukkusid täna neljapäeval, 29. juunil Läänemerel üle reisilaeva Stena Spirit parda, teatasid mitmed Rootsi meediakanalid. Parvlaev oli teel Poolast Gdyniast Rootsi Karlskronasse. Rootsi raadio andmetel kukkus 7-aastane laps Stena Spiriti pardalt merre, misjärel hüppas kuuldavasti lapse ema oma lapsele vette järgi.
Rootsi meedia teatel leiti nii ema kui ka laps pärast kella 18.30 Soome aja järgi. Seni puudub teave nende seisundi kohta, kuid väidetavalt on nad helikopteriga haiglasse toimetatud.
Expressen märgib, et päästekopter leidis ema 59 minutit pärast häire saamist. Merepäästeameti teatel leiti tema poeg merest alles seitse minutit hiljem.
Mõlemad leiti suhteliselt teineteise lähedalt, kuid mitte piisavalt lähedalt, et neid oleks võinud samas kohas tuvastada. Naine leiti esmalt Veeteede ameti helikopteri ja laps hetk hiljem laeva abil, ütles Lina Toresson JRCC-st.
Praegu on ebaselge, milliselt kõrguselt merre kukkumine toimus. Ema ja poeg on väidetavalt Poola kodanikud.
Meedia andmetel juhtus õnnetus Ölandist umbes 70 kilomeetrit lõuna pool. Sündmuskohale saadeti suur hulk päästetöötajaid. Häire juhtumi kohta anti Soome aja järgi neljapäeva pärastlõunal, nii et arvatavasti pidid ema ja laps umbes tund aega vees olema.
Peagi on meil kohapeal viis helikopterit ja kasutusse läheb kõik, mis Läänemerel on. Peatasime ühe NATO õppuse ja abiks on USA rannavalve lennukid. Kõik, mis hõljub või lendab, see aitab, ütles päästejuht Anders Lännholm Soome aja järgi kella 18 paiku õhtul SVT-le.
Rootsi väljaande Expressen andmetel osales päästetöödel ka neli NATO laeva, mis juhtusid sündmuse ajal osalema lähipiirkonnas korraldatud õppusel.
NordenBladet — Edela-Soomes elav mees oli võlgu suhteliselt tagasihoidliku summa 4970,38 eurot. Ta on aga töötu ja haiguslehel, saades väikest haigusraha. Madala sissetuleku tõttu pole ta suutnud võlga tasuda. Eelmise, 2022. aasta sügisel arestis täitur mehe maksutagastustest 395,59 eurot. Täitur pole aga kaitstud osa tõttu saanud mehe haigusraha ära võtta, vahendab Iltalehti.
Kuna võlga tagasi ei makstud, otsustas täitur müüa võlgnikule kuulunud vara sundkorras. Kõnealune kinnistu asub maapiirkonnas. Kinnistu on ligi hektari suurune ja sisaldab muuhulgas 1979. aastal valminud eramut.
Täitur hindas oma otsuses vara väärtuseks 20 000 eurot.
Kinnistu omanik kaebas arestimise otsuse edasi Edela-Soome kohtusse. Ta nõudis otsuse tühistamist.
Mees on kaebuses üllatunud, et täitur on tema vara väärtuseks hinnanud vaid 20 000 eurot. Kinnistul asub muuhulgas 200-ruutmeetrine täistellistest eramu.
Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et täiteasutus müüs tema kinnisvara „allahinnatult”. Samuti nentis ta, et tema võlg on kinnisvara väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt väike.
Kinnistu on tema kodu. Kui ta selle kaotab, põhjustab see talle vaimse, füüsilise ja rahalise krahhi.
Kaebaja väitel puudub tal töötuse ja haiguse tõttu võimalus uut kodu soetada.
Samuti nõudis mees asju ajanud täituri vahetamist teise vastu. Praegune „ähvardab ja ründab!”. Ta avaldas soovi igakuise tagasimakse summas kokku leppida täituriga, kellega saab asju ajada.
Täitur nõudis kaebuse põhjendamatuse tõttu selle rahuldamata jätmist. Täitemenetlus on läbi viidud vastavalt täitemenetluse eeskirjadele. Alaline elukoht on alles viimane sundmüügi objekt.
Täitur tõi välja, et ta ei saa vara arestimisel arvestada võlgniku tervisliku seisundiga, välja arvatud juhul, kui tegemist on varaga, mille arestimist saab haiguse tõttu välistada. Kinnisvara ei ole selline vara.
20 000 eurot on umbkaudne kinnisvara väärtuse hinnang. Hind täpsustatakse pärast täituri varaga tutvumist ja müügi edenedes.
Täitur tõi välja, et ta on seotud miinimumhinna regulatsiooniga. Ta ei tohi müüa kinnisvara hinnaga, mis on selgelt madalam paikkonnas kehtivast hinnast.
Kohus jättis kaebaja nõude täituri vahetamiseks rahuldamata. Selline nõue tuleks kohtu asemel esitada täiteasutuse keskasutusele.
Kohus jättis rahuldamata ka kaebaja nõude kuulata kohtuistungil tunnistajana üle üks haiglaõde.
Kohus nentis, et täitemenetluse puhul puudub regulatsioon, millest lähtuvalt tuleks võlgniku terviseseisundiga seotud tegureid arvesse võtta alalise elukoha müügi puhul. Näiteks kodutehnika ja transpordivahendid, mida inimene vajab, saab eraldada täitemenetlusest, kuid antud juhul seda ei olnud.
Kohus nõustus, et kaebaja võlgnevus on vara väärtusega võrreldes üsna väike. Kinnistu müügiga aga saab täitenõuded täies ulatuses hüvitada.
Kohus jättis taotluse vara arestimise tühistamiseks rahuldamata. Kohus otsustas, et detsembris tehtud arestimine on kooskõlas täitemenetluse eeskirjades sätestatuga.
Kohtu maikuu otsus ei jõustunud, kuna mees kaebas otsuse edasi Turu ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei andnud kaebajale menetlusluba. Esimese astme kohtu otsuse õigsuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahelda ning puudub ka muu mõjuv põhjus.
NordenBladet — Uues valitsusprogrammis mainitud kinnisvara maksutõus võib tabada valusalt kinnisvara omanikke. Peaminister Petteri Orpo valitsus plaanib sekkuda kinnisvara maksustamisse, vahendab Uusi Suomi.
Valitsus kavatseb programmi kohaselt ellu viia kinnisvaramaksu reformi, millega „korrigeeritakse kinnisvaramaksu väärtuse ja turuväärtuse erinevust. Reform viiakse ellu pika üleminekuperioodiga. Kinnisvaramaksu muudatused on kinnisvara omanikele mõõdukad”.
Edastatud pressiteate kohaselt on Soome koduomanike liit kavandatavast muudatusest „jahmunud”.
– Praegu on see alumine piir 0,93 protsenti. Valitsusprogramm pakub uueks alampiiriks 1,3 protsenti. Tõusu elluviimisel tõuseks maa maksumäär kinnisvara maksustamisel ligi 40 protsenti, ütleb koduomanike liidu tegevdirektor Marju Silander liidu pressiteates.
Liidu hinnangul suurendaks maksumäärade muutmine kõigil eluasemekulusid.
Muus osas hindab koduomanike liit valitsusprogrammi oma pressiteate kohaselt ettevaatlikult positiivseks.
Muu hulgas olid märked elektri siirdehindade vähendamise, kinnisvara- ja võõrandamismaksu reformi, eluasemeregulatsioonide leevendamise ja energiatõhususe renoveerimise soodustuste kohta.
NordenBladet — Soome kavatseb karmistada venelaste reisipiiranguid. Presidendist ja valitsuse liikmetest koosnev välis- ja julgeolekupoliitika komisjon (TP-UTVA) arutas 27. juuni kohtumisel Venemaa kodanike reisipiiranguid.
TP-UTVA hinnangul tuleks kuritarvituste ärahoidmiseks laiendada ja karmistada Venemaa kodanike reisipiiranguid Soome ja Soome kaudu ülejäänud Schengeni alasse. TP-UTVA hinnangul ohustab venelaste reisimine jätkuvalt Soome rahvusvahelisi suhteid, vahendab Yle.
Soome välisministeeriumi osakonnajuhataja Jussi Tanner ütles, et karmistamise kohta pole veel kindlaid juhiseid. Küll aga plaanitakse piiranguid kehtestada Venemaa kinnisvaraomanikele.
Plaanid on, et edaspidi peaksid kinnisvaraomanikud näitama, et kinnistu hooldustööd nõuavad omaniku kohalolekut, ütleb Tanner.
Soomes kehtib praegu valitsuse eelmine põhimõtteline otsus septembrist 2022. Kehtiva poliitika kohaselt on Soomes eluaset või kinnisvara omavatel inimestel lubatud vajalike hooldustööde tegemiseks riiki sõita.
Lisaks on plaanis piirata Soome õppeasutustesse sisseastumiskatsetele tulekut, et see oleks lubatud ainult kraadiõppesse. See piirang kehtiks näiteks rahvakoolide kohta.
Kolmandaks on plaanis piirata ärireise. Tanneri sõnul on detailid veel lahtised, kuid piirangute puhul võidakse lubada ainult Soome ärireisid. Seda seetõttu, et see on tegelikult ainus ärireis, mida saame jälgida, ütles Tanner.
Poliitilised reisipiirangud Venemaa kodanikele sõltuvad valitsuse põhimõttelisest otsusest. Põhimõttelise otsuse teeb valitsus.
Tanneri hinnangul vaadatakse 2022. aasta sügise põhimõtteline otsus TP-UTVA arutelu põhjal üle esimesel võimalusel. Ma eeldaksin, et otsus tehakse nädala või kahe jooksul, ütles Tanner.
Valitsuse põhimõtteline otsus toob välja poliitilised suunised. Ametivõimud otsustavad, kuidas suuniseid rakendatakse.
Tanneri sõnul ei mõjutanud nädalavahetusel Venemaal toimunud Wagneri ülestõus venelaste Soome reisimise piiramise poliitikat. Muutus oleks nagunii tulnud. Olukorda Venemaal on tähelepanelikult jälgitud ja arenguid jälgitakse ka edaspidi.
NordenBladet — Myanmarist pärit San Nan lahkus aasta tagasi Singapuri haiglast. Nüüd töötab kogenud haiglaõde Kitees hooldusabilisena. Kui kõik läheb plaanipäraselt, omandab ta sel aastal Soomes hooldusabilise eriala. Mul polnud õrna aimugi, mis riik Soome on. Sain YouTube’ist teada, et Soome on maailma kõige õnnelikum riik. Tahtsin teada, miks, räägib naine.
Myanmari naine on hea näide sellest, kuidas Soome lahendab oma haiglaõdede puudust: meelitades Aasia riikidest juba kvalifitseeritud õendustöötajaid ja koolitades neid praktikalepinguga hooldusõdedeks.
Yle uuris Soome hoolekandepiirkondadelt, kui palju nad praegu välismaalt värbamisse investeerivad. Vastuste põhjal saabub lähiaastatel hoolekandepiirkondadesse vähemalt tuhat hooldustöötajat. Sellel oleks juba suur mõju õendusabi olukorrale Soomes.
Kui mõnes hoolekandepiirkonnas on värbamine alles planeerimisel, siis teistes on see juba hoogsalt käimas.
Näiteks Põhja-Karjala hoolekandepiirkond on personaliteenistusega Silkkitie kokku leppinud 90 haiglaõe värbamises igal aastal.
Eesmärk on, et tulevikus tuleks hoolekandepiirkonda ühtlane voog välismaa haiglaõdesid, ütleb Põhja-Karjala hoolekandepiirkonna personalidirektor Pirjo Manninen.
Mannineni sõnul on Põhja-Karjala hoolekandepiirkonnas praegu puudus 400 hooldustöötajast. Järgmise 10 aasta jooksul läheb pensionile 39 protsenti hooldajatest ja 24,5 protsenti haiglaõdedest.
Samal ajal rahvastik vananeb. Valdkonna atraktiivsus on vähenenud ja isegi kui noored kandideerivad õeks, siis sellest ei piisa. Meil on lihtsalt vaja rohkem tööjõudu, ütleb Manninen.
Välismaalt õdede värbamine kõlab kiire lahendusena Soome õdede puudusele. Sellega on aga mitmeid probleeme.
Suur hulk hoolekandepiirkondi on tööjõu hankimise allhanke korras andnud rahvusvahelisele värbamisele spetsialiseerunud ettevõtetele.
Yle uuringu põhjal maksavad hoolekandepiirkonnad personalifirmale ühe filipiinlasest õe värbamise eest 5000–10 000 eurot. Igal aastal tuhande õe värbamine läheks hoolekandepiirkondadele seega maksma miljoneid eurosid.
Summa on murdosa hoolekandepiirkondade sadadesse miljonitesse ulatuvatest aastaeelarvetest. Teisest küljest on see järjekordne kuluartikkel ja hoolekandepiirkonnad on juba praegu rahalistes raskustes.
Miks hoolekandepiirkonnad ise värbamisega ei tegele?
Meil ei ole sisulisi teadmisi rahvusvahelisest värbamisest samamoodi nagu teenusepakkujatel, kellel on valmis võrgustikud. Kui seda tehakse kohapeal, maksaks see palju rohkem, põhjendab personalidirektor Manninen.
Raha ei ole ainus välismaalt värbamise kulu.
Väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda pärit õdede haridus Soomes ei kehti. Praktikas omandavad nad pereõe kvalifikatsiooni töö juures õppides. See seob niigi personalipuuduses olevate hoolekandepiirkondade töötajad juhendamistööga.
Rahvusvaheline värbamine on tohutu äri, mis hõlmab selliseid kuritarvitamisi nagu inimkaubandus ja väljapressimine.
Värbamisahelad võivad olla pikad ja probleemid päritoluriigis ei pruugi Soome tööandja kõrvu jõuda.
Samuti värvatakse õdesid piirkondadest, kus õdede puudus on oluliselt suurem kui Soomes. Satakunta hoolekandepiirkond on hiljuti värvanud 49 õde Sambiast, kus õdedest on suur puudus.
Võrdluseks: Soomes on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel umbes 210 õde 10 000 elaniku kohta, Sambias on vastav näitaja umbes 17.
WHO peab „keelatud nimekirja” riikidest, kust sotsiaalkindlustuse valdkonna töötajaid ei tohiks värvata. Sambia lisati hiljuti nimekirja. Ka Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi enda soovituses on öeldud, et tööjõudu ei tohiks värvata sellistest riikidest nagu Sambia.
Satakunta hoolekandepiirkond põhjendab sambialaste värbamist sellega, et kuigi Sambias on õdesid liiga vähe, jääb suur osa neist pärast kooli lõpetamist riigi tervishoiusektori rahapuuduse tõttu töötuks.
Osa Soome saabunud ja saabuvatest inimestest on olnud töötud või töötanud vabatahtlikuna tervishoiuvaldkonna ametikohtadel, ütleb Satakunta hoolekandepiirkonna personalijuht Kaisa Harjunpää.
Sambiast aga Harjunpää sõnul enam ei värvata.
Rahvusvahelise värbamise eetika ning juhiste ja soovituste järgimine on Satakunta hoolekandepiirkonna jaoks ülioluline. On selge, et Sambias sarnast projekti praegu ette ei võetaks.
Ja kas suure vaevaga värvatud õed jäävad Soome küladesse ja linnadesse või üldse Soome elama?
Muu hulgas on uue valitsuse eesmärk muuta alalise elamisloa ja kodakondsuse saamine praegusest keerulisemaks. Sellised asjad võivad olla olulised õendustöötajatele, kes mõtlevad, millistesse riikidesse tööle pürgida.
Paljudes riikides on vajadus õdede järele. Tõenäoliselt mõtlevad töötajad ka sellele, kuhu on lihtne kolida, ütleb Myanmarist pärit naine.
Lisaks võib soome keele õppimine ja õe kvalifikatsiooni omandamine kesta aastaid. Protsessi aeglus võib meelehärmi tekitada kogenud õdedele, kes alustavad oma karjääri Soomes õdede abilisena.
Näiteks on San Nan aastakümneid töötanud õena Myanmaris ja Singapuris. Soomes ei tohi ta esialgu isegi eakatele nende ravimeid jagada. See aga naist ei häiri. Esiteks on hea keelt ja tervishoiusüsteemi tundma õppida, ütleb ta.
Olen rahulik, mõtlen positiivselt. Plaan on lõpuks õeks saada, räägib ta.
Muidugi on Soomel ka oma head küljed. Myanmari naise jaoks on eriti oluline Soome suhteliselt stressivaba elustiil. Inimestel on siin palju vaba aega. Kitee on rahulik koht, minu jaoks imeline, märgib ta.
