Reede, november 14, 2025

SOOME UUDISED

Soomest on leitud uus sääseliik, mis levitab ohtlikku ajupõletikku põhjustavat viirust

NordenBladet — Uus liik on mujal tuntud kui Lääne-Niiluse viiruse levitaja. Teadlase sõnul on haiguse esinemine Soomes väga ebatõenäoline. Pori rannikualalt on leitud Soomes seni avastamata sääseliik, teatas Helsingi ülikool.

Leitud liik Culex modetus on 44. Soomest leitud sääseliik. See leid on liigi jaoks Euroopas kõige põhjapoolsem, vahendab MTV.

Helsingi ülikooli viroloogiaosakonna teadur Lorna Culverwell tegi avastuse osana eelmisel suvel kogutud putukavõrkudest.

Leiti ainult üks selle liigi esindaja, kuid minu arvates on ebatõenäoline, et see on selle liigi ainus esindaja Soomes, ütleb Culverwell pressiteates.

Teadlase sõnul on võimalike haigustekitajate mõistmiseks oluline värske teave sääseliikide levimuse kohta.

Nüüdseks avastatud sääsk levitab Lääne-Niiluse viirust lindude ja inimeste või lindude ja hobuste vahel. Viirus kuulub flaviviiruse perekonda. Seda varianti esineb suurtel aladel Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning mujal Vahemere ümbruses.

Hinnanguliselt 80 protsendil juhtudest ei põhjusta viirus inimestel olulisi sümptomeid. Viiruse põhjustatud entsefaliidi sümptomiteks on palavik, nahalööve, peavalu, väsimus, lihasvalu, iiveldus ja lümfisõlmede turse. Umbes 1 inimesel 150-st nakatunust võivad tekkida ka närvisüsteemi sümptomid.

Teadlane rahustab soomlasi.
Soomlased ei peaks selle sääseleiu pärast muretsema, sest Soomes ei ole nakatumise juhtumeid inimestel ega hobustel olnud. See avastus tuletab meile aga meelde, kui oluline on teada, millised sääseliigid siin elavad. Kui teame, milliseid haigusi võivad sääsed mujal maailmas levitada, saame paremini uurida, kui tõenäoline on nakatumine tulevikus, ütleb Culverwell pressiteates.

Culverwell juhib tähelepanu, et kliima soojenemine muudab tõenäoliselt sääseliikide arvu ning varem lõuna pool leitud liigid võivad levida Soome. Uurimistöö kaardistab võimalikud terviseriskid inimestele ja loomadele.

Avafoto: Unsplash

Soomes on ulatuslikud häired rongiliikluses, paljud väljumised hilinevad või on ära jäetud

NordenBladet — Täna neljapäeval, 29. juunil on Soome lõunaosas ulatuslikud häired rongiliikluses. Rongid ei sõida graafiku järgi. Fintraficu raudteeliikluskeskus teatas neljapäeva hommikul, et ulatuslik rongiliikluse häire tõi kaasa mitmeid hilinemisi.

Soome lõunaosa liikluskorraldussüsteemis avastatud rike on takistanud rongide suunamist, signaalide juhtimist ja rööbaste keeramist. Kõiki raudteelõike mõjutanud rike on põhjustanud viivitusi kõigil liinidel.

Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL-i kodulehelt selgub, et hommikul kella kümnest saadik jäid ära mitmed hommikused rongide väljumised. A-, E-, I-, K-, P-, R- ja U-rongidel on hilinemised võimalikud hinnanguliselt kella 14-ni.

 

Venemaa teatas lennuõppusest Läänemerel

NordenBladet — Venemaa alustab oma hävitajate taktikalisi treeninglende Läänemere kohal, teatas riigi kaitseministeerium. Ministeeriumi teatel on õppuse peamine eesmärk testida valmisolekut lahingu- ja erioperatsioonideks.
Õppused viiakse läbi hävitajatega Suhoi Su-27. Õppuste käigus tulistatakse ka kujuteldavaid vastaseid, vahendab Iltalehti.

Sotsiaalmeedia kanalis Telegram avaldatud info ei avalda täpsemalt, kui kaua õppus kestab.

Kaitseministeerium rõhutab oma pressiteates, et tema hävitajad valvavad õppuste ajal ka Venemaale kuuluva Kaliningradi õhuruumi ja on „ööpäevaringselt lahinguvalmiduses”.

Venemaa ja NATO riikide hävitajad on viimastel kuudel korduvalt üksteisele järgnenud näiteks Läänemerel ja Mustal merel. Eestis tegutsevad Briti õhuväelased teatasid pühapäeval, et on viimase 21 päeva jooksul saatnud hävitajaid Venemaa hävitajatele järele 21 korral.

 

Soome: Kuopio kesklinnas rünnati päise päeva ajal noort naist – naine suri

NordenBladet — Naise vägivaldne surm eilse esmaspäeva, 26. juuni õhtul otse Kuopio kesklinnas vapustab kohalikke elanikke. Vägivallategu pandi toime pärast kella kuut õhtul raekoja juures muruplatsil. Häirekeskusele teatati juhtunust pärast kella 18.15. 30-aastane naine suri saadud vigastustesse hiljem samal õhtul. Politsei uurib juhtumit kui tapmist, vahendab Iltalehti.

Sellised juhtumid panevad alati mõtlema, kas tõesti pole muud lahendust kui vägivaldne lõpp, arvab teisipäeval otse sündmuskoha lähedal asuvas taksopeatuses klienti oodanud taksojuht.

Teine Iltalehti teisipäeval intervjueeritud mees räägib, et läks esmaspäeva õhtul sündmuskoha kõrval asuvasse kioskisse kohvi jooma. Tema saabudes oli politsei ala ja ristmiku juba lintide ja sõidukitega piiranud.

Sinna olid kogunenud teised pealtnägijad. Taksod ja bussid ei saanud mehe sõnul sisse piiratud ristmikult läbi sõita. Mees jätkas teekonda mööda sündmuskoha lähedal asuvat tänavat. „Politsei otsis seal midagi,” ütleb mees.

Arvatava kurjategija ega teo toimepanemise viisi kohta pole politsei veel midagi rohkem öelnud. Politsei teatel on inimesi kinni võetud, kuid kriminaalkomissar Janne Heikkinen ei täpsusta kinnivõtmiste arvu. Heikkineni sõnul ei kahtlusta politsei, et juhtumiga oleks seotud alaealised.

Kioskis kohvi joonud mees räägib, et kohati on igapäevaelu olnud rahutu Kuopio keskväljaku raekoja-poolses otsas ning sündmuskoha kõrval Tulliportinkatu ja Haapaniemimenkatu ristmiku ümbruses.

Isegi päeval on selline segadus. Vahel on mõelnud, kas keskuses peaks rohkem turvatöötajaid olema, räägib mees.

Kuigi esmaspäevane sündmus on šokeeriv, ei muuda see mehe ettekujutust Kuopio turvalisusest. Jah, Kuopio on endiselt turvaline linn. Täiesti kõrvalised isikud langevad siin harva kuriteo ohvriks, mõtiskleb mees.

Piirkonna muutumist rahutumaks on märgatud ka taksopeatuse juures. „Õnneks jõuavad turvatöötajad ja vajadusel ka politsei kiiresti kohale, ütleb taksojuht. Kuopio keskus on aga tema hinnangul endiselt turvaline. Siin käib ka palju lapsi. Kui nendega vaid midagi ei juhtuks, lisab ta.

Avafoto: Kuopio (NordenBladet)

ELi uus sanktsioonipakett keelab Vene haagiste kasutamise Euroopa Liidus

NordenBladet — Euroopa Liidu 11. sanktsioonipakett keelab EL-is Vene numbrimärgiga haagiste ja poolhaagiste kasutamise. Keeld hakkab kehtima 24. juuni 2023 südaööl, misjärel saadab toll haagised tagasi Venemaale. Uus sanktsioonipakett tõhustab ka sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamist, keelates üha rohkemate toodete transiidi EList läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse.

Viimane sanktsioonipakett sekkub veelgi tugevamalt kaubandusliku maanteetranspordi tegevusse. Edaspidi ei saa Venemaa numbrimärgiga haagised ja poolhaagised EL-is sõita, isegi kui veok on registreeritud väljaspool Venemaad. Vene numbrimärkidega vedukautode sisenemine EL-i keelustati juba aasta tagasi aprillis.

Keeldu hakkame kohaldama kohe pärast selle jõustumist ning saadame Venemaale tagasi kõik Venemaa numbrimärgiga veoauto haagised ja poolhaagised. Meie hinnangul toimub hetkel umbes 40 protsenti idapiiri ületavatest kaubavedudest Venemaal registreeritud haagiste või poolhaagistega, ütleb Soome tolli kontrolliosakonna juhataja Sami Rakshit.
Keeld jõustub ööl vastu homset laupäeva, 24. juunit 2023 kell 0:00.

Praegu EL-is asuvate ja Venemaal registreeritud veoautode haagiste ja poolhaagiste puhul jõustub keeld 30. juunil 2023. aastal.

Sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõkestamine on EL-i uue sanktsioonipaketi keskmes – transiidikeeldusid laiendatakse

EL-i poolt Venemaale kehtestatud uued sanktsioonid laiendavad transiidikeeldu EL-ist läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse. Transiidikeelu laiendamine hoiab ära sanktsioonide alla kuuluvate kaupade sisenemise Venemaale kas otse või läbi kolmanda riigi.

Transiidikeeld hõlmab kõiki kõrgtehnoloogilisi tooteid vastavalt sanktsioonide määrusele (VII lisa). Täiendus hõlmab ka transiidikeelu määruses (lisad XI ja XX) loetletud lennundus- ja kosmosetehnoloogia tooteid ning lennukikütuseid. Varem kehtis transiidikeeld juba nn topeltkasutusega toodete ning tulirelvade ja tarvikute kohta.

Transiidikeelu laienemine suurendab tolli sanktsioonide kontrolli võimalusi sekkuda sanktsioonidest kõrvalehoidmisse. Oleme avastanud võimalikke katseid sanktsioonidest kõrvale hiilida ning teinud koostööd teiste EL-i välispiiri riikide tollidega, et sanktsioonikontrolli veelgi tõhusamaks muuta. Sanktsioonide tõhusust suurendavad ka uued sanktsioonidega hõlmatud kaubagrupid, märgib Rakshit.

Uued sanktsioonid keelavad üle 1,9-liitrise mootoriga sõiduautode, matkaautode ja maastikuautode ekspordi Venemaale väärtuspiiranguta. Seni on olnud võimalik eksportida autosid väärtusega alla 50 000 euro. Sanktsioonide alla lisati ka hübriid- ja elektriautod.

Ekspordisanktsioonid laienevad tulevikus ka näiteks erinevatele masinatele, mõõte- ja seireseadmetele, kaameratele ja optikaseadmetele, aga ka raskeveokite rehvidele. Tolli esialgsel hinnangul on uute ekspordisanktsioonide alla kuuluvaid kaupu Soomest seni Venemaale eksporditud keskmiselt 1,5 miljoni euro eest kuus.

Sanktsioonide paketiga laiendati ka meretranspordiga seotud sanktsioone, näiteks laadimise ning sadamasse saabumise ja sealt lahkumise osas.