NordenBladet — Esmaspäeval, 3. juulil alustab ajateenistust umbes 11 600 värvatut. Enamik värvatuid, umbes 9000, teenib maaväe armeeüksustes, 1500 mereväes ja 760 õhuväes. Piirivalve võtab vastu 340 värvatut. Teenistust alustab üle 700 naise. „Tegemist on esimese kutsega, kes alustab teenistust ajal, mil Soome on kaitseliidu NATO liige,” ütles peastaabi väljaõppejuht kolonel Kari Pietiläinen.

Pietiläineni sõnul on uue saabuva kutse väljaõppes näha aktiivset rahvusvahelist väljaõppetegevust. Ajateenijad kohtuvad õppustel sageli meie liitlastega, mainib ta.
Pietiläinen nendib, et lisaks NATO-ga liitumisele arvestatakse ka julgeolekukeskkonna muutustega oskuste ja väljaõppe arendamisel. Väljaõppe põhitõed on endised ja koolitus vastab hästi nõuetele – suuri muudatusi pole vaja.

Eesmärk on võtta võimalikult kiiresti kasutusele sõjalise teadusliku uurimistöö info. Siin on kesksel kohal nii Riigikaitse kõrgkooli ja Kaitseväe uurimisinstituudi kui ka kaitsevaldkonna uurimiskeskuste roll. Ukraina sõjast saadud õppetunnid viiakse ellu väljaõppe ja õppuste sisu arendamisega, kirjeldab ta.
Ajateenistus koosneb etappidest

Ajateenistus koosneb erinevatest väljaõppe etappidest ja nende raames toimuvatest kursustest. Kõik ajateenijad alustavad ajateenistust samadel alustel. Ajateenistus kestab olenevalt väljaõppest 165, 255 või 347 päeva. Umbes 49 protsenti ajateenijatest teenib 347 päeva, umbes 14 protsenti 255 päeva ja 37 protsenti 165 päeva. Ohvitserideks, allohvitserideks ja meeskonna kõige nõudlikumateks eriülesanneteks koolitatavad teenivad 347 päeva. Meeskonna erioskusi nõudvate ülesannete täitmiseks koolitatavate ja ilma relvadeta teenistuse läbijate teenistusaeg on 255 päeva. Meeskonnaülesannete täitmiseks koolitatavate teenistusaeg on 165 päeva.

Teenistus algab kõigi jaoks ühise algaja etapiga, mis kestab kuus nädalat. Selle aja jooksul õpetatakse värvatutele kõigile ühiseid sõdurioskusi. Pärast algaja perioodi jätkub teenistus väljaõppeharu, eriväljaõppe ja rühmaväljaõppe etapiga.

NordenBladet — Soome toll on uurinud rahvusvahelist salakaubavedu, kus suures koguses liha on toodud Soome ilma külmveota ja ilma juriidiliste dokumentideta. Operatsiooniga on muuhulgas mindud mööda maksudest ja toiduohutuse kontrollist. Juhtum selgus 2022. aasta kevadel Helsingi läänesadamas toimunud tollikontrolli käigus.

Uurimisel on selgunud, et kahtlustatav üritas autoga Lätist Eesti kaudu Soome tuua umbes 500 kg värsket veise- ja lambaliha. Toiduamet on teatanud, et kõnealune lihakogus on nii suur, et seda ei saa lugeda erakasutuseks impordituks, vaid imporditi kaubanduslikul eesmärgil. Kahtlustatav ei ole registreerinud oma tegevust, mis on toiduseaduse kohaselt nõutav toiduainete kaubanduslikuks impordiks.

Soome veeti liha ilma külmveo ja salmonella sertifikaatideta ning toimingul täheldatud puudused on seadnud liha lõpptarbijad haigestumise ohtu ning võimaldanud salmonella levikut tarbijate seas. Kahtlustatav on öelnud, et on varemgi Soome toonud värsket või külmutatud liha.

Tarbijaohutuse seisukohalt on juhtum tõsine. Tegevus on tekitanud kahju nii kodanike tervisele ja turvalisusele kui ka seaduskuulekatele toiduainetööstuse ettevõtjatele. Kahtlustatav on saanud rahalist kasu, näiteks jättes taotlemata toiduainetööstuse registreerimiskohustusega nõutavat külmveo luba, ütleb uurimise juht Juha Havumäki.

Reeglina liiguvad tooted EL-i riikide vahel vabalt. Olenevalt riigist võivad toidule kehtida erinevad impordinõuded, et tagada toote ohutus ning vältida looma- ja taimehaiguste levikut. Loomsete toiduainete impordi üle teostab Soomes järelevalvet Toiduamet. Toll abistab teisi asutusi vastavalt eraldi kokkulepitule.

Asja on uuritud salakaubaveo ja tervisekuriteona. Eeluurimine on lõpusirgel ning asi antakse süüdistuse esitamiseks Lõuna-Soome prokuratuuri.

NordenBladet — Täna neljapäeval, 29. juunil on Soome lõunaosas ulatuslikud häired rongiliikluses. Rongid ei sõida graafiku järgi. Fintraficu raudteeliikluskeskus teatas neljapäeva hommikul, et ulatuslik rongiliikluse häire tõi kaasa mitmeid hilinemisi.

Soome lõunaosa liikluskorraldussüsteemis avastatud rike on takistanud rongide suunamist, signaalide juhtimist ja rööbaste keeramist. Kõiki raudteelõike mõjutanud rike on põhjustanud viivitusi kõigil liinidel.

Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL-i kodulehelt selgub, et hommikul kella kümnest saadik jäid ära mitmed hommikused rongide väljumised. A-, E-, I-, K-, P-, R- ja U-rongidel on hilinemised võimalikud hinnanguliselt kella 14-ni.