NordenBladet — Soome Töö- ja majandusministeerium ning konjunktuurikeskuse VATT koostöös saadakse värsket teavet ajutist kaitset saavate ukrainlaste tööturu olukorra kohta. VATT Datahuone antud teave on kõigile avatud.
Tänavuse, 2023. aasta aprilli lõpuks oli Soomes ajutist kaitset taotlenud ligikaudu 53 000 Venemaa agressioonisõja eest põgenenud ukrainlast. Ukrainast põgenenud inimesel on õigus Soome tööle asuda kohe, kui ta on taotlenud ajutist kaitset.
Töö- ja majandusministeerium on alustanud koostööd VATT Datahuonega, et saada värsket teavet ajutist kaitset saavate ukrainlaste töölevõtmise kohta. Info saadakse igakuiselt tuluregistrist. Infot saab tagasiulatuvalt alates 2022. aasta märtsist.
Tuluregistri andmetel oli 2023. aasta aprillis ajutist kaitset saanud ukrainlastest palgasaajaid 6000. Palgasaajate seas oli suurim individuaalne ametigrupp kodu-, hotelli- ja kontorikoristajad. Paljud tööealised ukrainlased õpivad või omandavad muid integratsiooni ja tööhõivet soodustavaid teenuseid. Osa noorematest tööealistest õpib Soomes.
VATT Datahuone toodetav teave on kõigile avatud ja seda uuendatakse kord kuus. Teave on saadaval muu hulgas vanuse, soo, valdkonna ja elukutse järgi.
NordenBladet — Soome maksuamet hoiatab, et maksuameti nimel levib mitmeid erinevaid maksutagastust lubavaid petusõnumeid. Maksuasjadega seotud kelmusteated on maksumaksjaid piinanud juba pikemat aega ning juulis laekuvad maksutagastused on petturid veelgi aktiivsemaks muutnud, vahendab Iltalehti.
Petuteateid saadetakse nii e-posti kui tekstisõnumiga. Seal palutakse klõpsata lingil, misjärel küsitakse kliendilt panga- ja isikuandmeid.
Maksuameti turvalisuse ja riskijuhtimise direktor Samuli Bergström juhendab maksuameti bülletäänis, et petusõnumites olevatele linkidele ei tohi vajutada ning kirjad tuleb koheselt kustutada.
Mõned uued petusõnumid näevad välja üsna ehtsad, seega peavad kliendid nüüd olema ettevaatlikud ja tähelepanelikud. Oluline on meeles pidada, et meie saadetud sõnumid ei sisalda kunagi linke, ütleb Bergström.
Lisaks sõnumitele on petturid loonud internetis ehtsa välimusega veebilehti, mis ilmuvad Google’i otsingumootoris. Google’i otsingu asemel juhendab Bergström maksuameti kliente Omaverosse minema, sisestades teenuse aadressi otse brauseri aadressiväljale.
Suvised maksutagastused makstakse välja 3. juulil. Kui kliendi maksuotsus on valminud, saadab Maksuamet kliendile maksuotsuse, kus on näidatud võimalike tagastatavate või juurdemaksete summa.
Maksuotsus ilmub Omaverosse ning lisaks saadetakse kliendile e-kirjaga meeldetuletus, kui tal on aktiveeritud elektrooniline suhtlus ametiasutustega ehk Suomi.fi sõnumid. Kui ei, siis saadetakse maksuotsus ka paberil kirjaga koju.
Mida teha, kui said petukirja?
Kustutage sõnum kohe ja ärge avage selles olevaid linke.
Kui tegite vea ja edastasite krediitkaardi andmed, sulgege kaart viivitamatult, helistades oma panka või pöördudes kaardi väljaandja poole.
Kui sisestasite kogemata oma internetipanga koodid, võtke ühendust oma panga teenindusnumbriga ja sulgege koodid.
Kui tegite eksikombel kahtlase makse, võtke kohe ühendust oma pangaga.
Kui edastasite kogemata oma krediitkaardi andmed või internetipanga koodid, võisite sattuda pettuse ohvriks. Kui olete esmalt oma pangaga ühendust võtnud, teatage kuriteost politseile. Samuti tuleks teatada pettuse katsetest.
NordenBladet — Soome valitsusläbirääkimistel on üks enim arutatud teemasid olnud immigratsioon. Valitsusläbirääkimised lõppesid 15. juuni õhtul ja Iltalehti nägi veel avaldamata dokumente. Petteri Orpo valitsus kavatseb tööpõhise elamisloa senisest jõulisemalt siduda töötamisega, nii et Soomest tuleb lahkuda, kui inimese töösuhe lõpeb ja isik ei ole kolme kuu jooksul uude ametisse asunud.
Seadusesse kirjutatakse, et tööandja peab sanktsiooni ähvardusel teavitama Soome migratsiooniametit tööpõhise elamisloaga Soomes viibiva isiku töösuhte lõppemisest.
Samuti kavatseb valitsus „oluliselt” karmistada töötajate väärkohtlemise eest määratud karistusi ning lisaks tugevdada järelevalvet.
Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.
Programmi eelnõus öeldakse, et „tööpõhine immigratsioon on Soome majanduskasvu ja teenuste kindlustamise seisukohalt väga oluline”.
Tööpõhine elamisluba Soomes põhineb töötamise õigusel ja kohustusel. Kontrolli suurendatakse ja kuritarvitusi hoitakse ära. Tööpõhine immigratsioon peab tugevdama riigi eelarvet, seisab valitsusprogrammis.
Valitsus otsustas, et töötaja elamisloa sissetuleku piirmäära tõstetakse nii, et see oleks sektori TES-lepingu miinimum, kuid vähemalt 1600 eurot kuus.
Valitsus täpsustab kiirgraafikus elamislubade sissetulekute piirmäärade tõstmist, arvestades mõjusid tööjõu kättesaadavusele ja riigi eelarvele, seisab programmis.
Valitsus kavatseb säilitada senise kättesaadavuse arvestamise vormi ja „keskenduda eelkõige nende tööotsijate töölevõtmisele, kes on juba Soomes töötud”.
Lisaks täiendab valitsus tööjõudu eelkõige EL-i ja EMP piirkondadest. Kolmandatest riikidest pärit tööalase immigratsiooni fookuses on kõrgharidus ja töötajad valdkondades, kus valitseb tööjõupuudus, seisab valitsusprogrammi eelnõus.
Valitsus kavatseb kasutusele võtta sihtriigi mudeli „tööpõhise immigratsiooni suunamiseks”. Eesmärk on suunata värbamine riikide eraldi gruppidele. Sihtriikideks on India, Filipiinid, Brasiilia ja Vietnam, seisab programmis.
Valitsus ütleb ka, et ta tagab õppepõhise immigratsiooni kontrolli. Õppepõhised elamisload on liikumas selleni, et Soome sissetulekutoetusele lootmine toob kaasa elamisloa tühistamise.
Samuti on valitsusel kavas reformida integratsioonisüsteemi, et „lõimumist soodustada”. Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.
Seda rakendatakse muu hulgas järgmiste vahenditega:
Sisserändajate sissetulekutoetuse ja tööturutoetuse asendamine integratsioonitoetusega, mis sisaldab stiimulit ja kohustust integreeruda.
Hoolitsetakse selle eest, et toimetulekutoetust saavate eelkooliealiste laste vanemad oleksid tööturule suunatud.
NordenBladet — Väljaande Helsingin Sanomat info kohaselt muudab ametisse asuv valitsus töötajate õigusi, näiteks seoses haiguspuhkusega. Edaspidi on haiguslehe esimene päev nn omavastutuse päev ehk tööandjal ei ole kohustust selle päeva eest töötajale töötasu maksta.
Praegu kohustab seadus tööandjat maksma töötajale töötasu ka nende päevade eest, mil töötaja ei saa haiguse tõttu töötada. Paljud tööandjad lepivad esimeste päevade töölt puudumise puhul töötaja-poolse teavitamisega, st tervishoiutöötaja tõendit pole vaja. See on töökoha ja sektori lõikes erinev.
Esimese päeva reegel oleks suunatud lühiajalistele haiguspuhkusele, mille põhjuseks on töötervishoiu statistika kohaselt kõige sagedamini hingamisteede haigused. Reegel ei kehti üle viie päeva kestva haiguse tõttu puudumisele. Samuti, kui töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või kutsehaigus, siis omavastutuse päeva ei arvestata.
Valitsusprogrammis on muudatustele tööelu seadusandluses viidatud kui töötõkete kõrvaldamisele. Muude muudatuste hulgas on ka tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja töölepingute ülesütlemise aluste leevendamine. Edaspidi piisab töötaja koondamiseks mõjuvast põhjusest ning tähtajalise töölepingu saab sõlmida ilma erilise põhjuseta üheks aastaks.
Muudatused on tulemas ka koondamisläbirääkimiste miinimumaegade ja koondamistest teavitamise aja osas. Mõlemad muutuvad märgatavalt lühemaks.
