Teisipäev, aprill 23, 2024

SOOME UUDISED

Soome: Asjatundja soovitab nüüd börsielektrit ja hoiatab pikkade tähtajaliste lepingute eest – miks see nii on?

NordenBladet — Elektri hinda mõjutavad paljud tegurid, kuid hind ei saa jääda igavesti pilvedesse. Praegu ei tasu pikki elektrilepinguid sõlmida, vaid eelistada hoopis börsielektrit, leiab Soome asjatundja. Vaasa ülikooli rahanduse professor Timo Rothovius jälgib elektrituru liikumisi igapäevaselt ja seda valdavalt ametialastel põhjustel, vahendab Yle.

Rothoviuse enda rahakotti on elektrihinna kõikumised vähe mõjutanud, sest ta elab kaugküttega kortermajas.

Mul on ka börsielekter, aga see minu käitumist eriti ei mõjuta. Põhimõtteliselt üritan kokku hoida, aga rahaliselt pole vahet, kui elektrikütet pole, märgib professor.

Elektri hinna kujunemist mõjutavad paljud tegurid ja on raske prognoosida, millal kõver allapoole pöördub. Siiski võib eeldada, et see juhtub õige pea.

Seetõttu ei kirjutaks ma mingil juhul alla pikale elektrilepingule. Mida lühem, seda parem, soovitab professor

Rothovius kutsub nüüd üles leppima hoopis börsielektriga, kui mõistliku hinnaga lepingut pole võimalik sõlmida. Suure tõenäosusega on elekter kahe aasta pärast selgelt odavam kui tänavu.

Börsielektri hinna drastiline kõikumine hirmutab paljusid inimesi, kuid Rothovius tuletab meelde, et päris paljudel on võimalus oma käitumisega elektriarvet vähemalt mingil määral mõjutada.

Tarbija, kes suudab oma tarbimist jagada, näiteks kui elektrikerist saab öösiti kütta, saab päris soodsalt hakkama. Seda on juba märgatud. Päevane tarbimine on selgelt vähenenud, kuid öine tarbimine mitte.

Soome börsielektri hindu näete hinnaspikrist SIIT

Avafoto: NordenBladet

 

 

Soome: Helsingi piirkonnas otsitakse tervisekeskuse arste enam kui 10 000 euro suuruse kuupalga eest

NordenBladet — Helsingis ja Uusimaal on tekkinud tervishoiusüsteemis kaheastmeline tööturg. Kui arst töötab põhikohaga mõnes Helsingi tervisekeskuses, siis on tema palk alates aasta algusest keskmiselt 6400 eurot.

Palk sõltub osaliselt ülesannetest, mis on erinevad. Värskeid andmeid on raske saada seoses palgasüsteemi Sarastia probleemidega, vahendab Helsingin Sanomat.

Palgad on aga hoopis teisest puust, kui arst töötab tervisekeskuses mõne vahendusfirma kaudu. Hesingi piirkonnas on nõnda otsitud turult arste enam kui 10 000 euro suuruse kuupalgaga. Porvoo tervisekeskuses pakutakse palka 12 500 eurot ja veel 1500 eurot lisatasu.

Muudes tööjõupuudusega valdkondades sellist erinevust pole, aga ka näiteks haiglaõdesid ostetakse turult palju kõrgema hinnaga. Seni on selline nähtus olnud tavaline väiksemates kohtades, aga nüüd on see jõudnud Helsingi piirkonda.

Mõnes kohas nagu Kannelmäki ja Ruoholahti on arstide värbamine täielikult sisse ostetud.
Samas ei ole kõik arstid huvitatud maksimaalsest palgast, loeb ka püsiv kollektiiv. Küll aga peavad ka avalikud asutused ajaga kaasas käima. Kõigile ei suudeta maksta 13 000 eurot, aga tuleb välja selgitada põhjendatud tase.

 

 

Soome: Ees ootaab suur kinnisvaramaksu tõus – mida see tähendab?

NordenBladet — Soome kinnisvaramaksu ähvardab järgmisel aastal ajalooliselt suur tõus. Selle põhjuseks on ehitusmaksumuse indeksi aastane muutus, mis tõusis juunis ligi kümne protsendini. Kinnisvaraomanikke ja -arendajad esindava asutuse Rakli ry hinnangul tõstab indeksimuudatus järgmise aasta kinnisvaramaksu 7–9 protsenti, vahendab MTV.

Kinnisvaraomanikke ja -arendajaid esindav Rakli nõuab valitsuselt kiireid otsuseid, et tõusu ära hoida. Kasvavate energiakulude ja kallinevate hindade käes vaevlejatele tähendab kinnisvaramaksu järsk tõus märkimisväärset lisakoormust.

Rakli direktor Miika Kotaniemi ütles MTV hommikusaates antud intervjuus, et plaanitav maksutõus tähendab näiteks kortermaja osaku omanikule aastas mõnekümne euro suurust lisakulu.

Eramajas võib arve suureneda kümneid eurosid või isegi saja euro võrra aastas.
Peamine vahend on poliitikute poole pöördumine. Kahjuks ei saa inimene väga lihtsalt kolida väiksemasse korterisse või otsustada vähem makse maksta. Sel juhul ei toimi see samamoodi kui energia säästmine, märkis Kotaniemi.

Nii Kinnisvaraliit kui ka Rakli on pöördunud otsustajate poole, et need tõusud uuesti läbi vaataksid.

Hommikusaates käinud Kinnisvaraliidu peaökonomist Jukka Kero märkis, et maksutõusud langevad aega, mil esmalt oli koroonakriis ja sellele järgnes sõda.

Samal ajal on tunduvalt tõusnud kinnisvara ülalpidamiskulud ning energia ja kaugkütte hind. Lisaks tõstab inflatsioon üldist kulutaset.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Selgusid 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu auhinnad

NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.

Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.

Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.

 

Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.

 

Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.

 

Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.

 

Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.

Lisainfo: https://www.norden.org/en/nordic-council-prizes 

 

 

Nemad on kõige tagaotsitumad Soome kurjategijad Euroopas

NordenBladet — Kaks Soomes tagaotsitavat meest on pääsenud Euroopa politseiameti Europoli enim tagaotsitavate kurjategijate nimekirja. Kokku on Europoli tagaotsituimate kurjategijate nimekirja pääsenud 90 inimest. Kaks neist on Soome politsei poolt tagaotsitavad.

Mõlemad on olnud aastaid jooksus.

Üks neist on Soome kodanik, 37-aastane Jan Johannes Salminen (avafotol vasaskul).

Salmineni kahtlustatakse maksupettuses, raamatupidamiskuritegudes ja rahapesus. Tagaotsimisteate kohaselt pole mees ilmunud kohtusse, et kriminaalsüüdistustele vastata.
Salminen räägib soome ja inglise keelt. Mees on 178 sentimeetrit pikk ja roheliste silmadega. Ta on enim tagaotsitute nimekirjas alates 2019. aastast. Mehe tagaotsimisteadet täiendati eelmise aasta novembris.

MTV uudised on varem teatanud, et Turus elanud Salminen õppis kehalise kasvatuse juhendajaks ja oli õpingute ajal Malagas praktikant.

Ilta-Sanomat on varem teatanud, et mees on olnud Hispaanias Costa del Solis tuttav nägu. Fuengirola ajaleht on teatanud, et mees oli seotud näiteks alkohoolsete jookide maaletoomise ja transpordiäriga.

Soome politsei poolt tagaotsitav Aram Kohnepushi on end võimude eest varjanud mitu aastat, vähemalt 2017. aastast. Tema tagaotsimisteadet uuendati eelmise aasta jaanuaris.
Kohnepushi on Iraani kodanik ja teda kahtlustatakse pettuses ja võltsimises. Kriminaaluurimine tema suhtes veel kestab. Meest kahtlustatakse enam kui 600 000 euro suuruse kahju tekitamises.

MTV uudised on varem teatanud, et mees jäi pärast politsei ülekuulamisi Soomest kadunuks. Tal õnnestus Soomes elada üle 20 aasta.

Kohnepushi on 34-aastane, 174 sentimeetrit pikk ja pruunide silmadega. Lisaks soome keelele räägib mees kurdi keelt.

Fotod: Europol