NordenBladet — Soomes heisatakse lipud Balti riikide 100. aastapäeva auks. 16. veebruaril on Leedu 100. aastapäev, 24. veebruaril Eesti 100. aastapäev ja 18. novembril Läti 100. aastapäev.
Leedu ja Eesti aastapäeval heisatakse Soomes lipud kell 8 hommikul ja langetatakse päikseloojangul. Novembris heisatakse Läti 100. aastapäeva puhul lipud kell 8 ja langetatakse kell 16, edastas siseministeerium.
Eesti, Läti ja Leedu heiskasid lipud ka Soome 100. aastapäeva puhul 6. detsembril 2017. aastal.
NordenBladet — Rootsis on kinnisvara hinnad alates sügisest kiiresti langenud. Sama võib juhtuda Soomes, sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub.
Stockholmi elanik, 30-aastane kirjastuse graafik Lisa Bengtsson otsis omale pikalt uut kodu. Niigi kõrgete Rootsi kinnisvara hindade kohta öeldi, et need jäävadki tõusma. Lõpuks kasutas naine oma kõhutunnet, ehk nagu rootslased ütlevad magkänslan, ja soetas 206 000 euro eest pisikese, 24-ruutmeetrise korteri 1945. aastal ehitatud elamus Stockholmi edelaosas asuvas Hägersteni linnaosas, vahendab Helsingin Sanomat.
Bengtsson tunnistab, et kui ta korterit otsis, olid hinnad tipus ja see tekitas stressi. Räägiti, et hinnad jäävadki tõusma. Sügisest aga hakkasid hinnad järsku kukkuma. Aasta lõpus kukkus kinnisvaraturg 9 protsenti, Stockholmis veelgi enam. Veel suvel müüdi analoogset 24-ruutmeetrist korterit 24 500 eurot kallimalt.
Sügisel suurenes ka müüjate ebakindlus. Kortereid müüakse kiiresti, ilma ostja-poolse kindla hinnapakkumiseta. Müüjad on paanikas ja tahavad raha kohe kätte saada.
Hinnalanguse käivitasid Rootsis valitsuse sammud. Kuni seniajani oli tavaks, et korteriostjad ei maksnud üldse laenu põhiosa, tasuti vaid intressi. 2016. aastal kehtestas sotside valitsus, et maksma tuleb hakata ka põhiosa. Tegemist polnud väga suure mõjutamisega, sest laenutähtajad on Rootsis jätkuvalt 50 aasta pikkused. Sellele vaatamata muutus olukord turul kiiresti.
Kinnisvaraturg on väga emotsionaalne. Juba väikeste kõikumistega võib eufooriast saada muretsemine ja muretsemisest saab kiiresti paanika. See võib juhtuda siis, kui hinnad on kerkinud kiiresti liiga kõrgeks.
Soome kinnisvara-analüütik Juhana Brotherus räägib, et Rootsis tõusid korterite hinnad liiga kiiresti. Nüüd on tegemist korrektsiooniga.
Hinnalangus Rootsis jätkub. Näiteks Swedbank ennustab, et kinnisvara hinnad langevad käesoleval, 2018. aastal 5 protsenti.
Brotheruse väitel tasub olla ettevaatlik ka Soomes. Sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub. Rootsi on Saksamaa järel Soome tähtsuselt teine eksporditurg. Soomet mõjutab see, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb.
Lisaks tegutsevad nii Rootsis kui Soomes samad pangad: Nordea, Handelsbanken, Danske, Ålandsbanken. Kui pangad saavad kahju Rootsis, siis hakkavad laenukraanid sulguma ka Soomes. See mõjutab kinnisvara hinda.
Kolmas ettevaatuse põhjus on see, et Põhjamaade pangad hangivad eluasemelaenudeks raha rahvusvaheliselt turult. Investorid vaatavad Põhjamaid kui üht tervikut. Kui investorid on mures Rootsi pärast, siis hakatakse tõstma intresse ka Soomes.
Samas pole mõtet Soomes üle muretseda. Tõenäoliselt on Rootsis tegemist vaid hinnakorrektsiooniga, mis ei mõjuta majandust tervikuna. Rootsil on oma keskpank, kes võib vajadusel sekkuda. Lisaks tasub silmas pidada, et Soomes on kinnisvara hinnad tõusnud palju vähem kui Rootsis. Survet korrektsiooniks Soomes ei ole.
Soomet ja Rootsit eristab ka üüriturg. Soomes see töötab, Rootsis mitte. Brotheruse väitel on teine ütlemine see, et Soomel tasub kopeerida Rootsilt kõike muud peale kinnisvaraturu.
Rootsis on väga vähe selliseid kortereid, mida välja üüritakse. Neis on üürid kindlalt fikseeritud. Vaatamata headele kavatsustele on Rootsis välja kujunenud sisuliselt olematu üüriturg, mis sunnib inimesi ostma iga hinna eest oma korterit.
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles kinnisvaraturu kohta, et suurt langust ei tohiks tulla, kuna Euroopas ja maailmas on praegu head ajad. Ingvesi väitel on Rootsis aetud mitukümmend aastat kehva kinnisvarapoliitikat. Korteritest on olnud puudus aastakümneid, aga ehitustegevus on alanud alles viimastel aastatel. Lisaks mõjutab kinnisvaturgu üürituru puudumine, mistõttu on paljude inimeste jaoks ainus võimalus omale korter osta – see omakorda kergitab hindu. Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse Göteborgi, Malmösse ja Stockholmi ning seal valitseb korteritest suur puudus. Noored pered on sunnitud omale eluaseme hankimiseks võtma üha suuremaid ja suuremaid laene, mistõttu kodumajapidamiste võlgnevus on Rootsis suurem kui kunagi varem. See on loomulikult risk Rootsi majandusele.
Avafoto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)
NordenBladet — Soomes elav Eesti ettevõtte tegevjuht võib sõita oma Eesti numbrimärgiga tööautoga Soomes ilma maksu maksmata, otsustas Soome kõrgem halduskohus, lükates sellega ümber tolli ja madalama astme kohtu varasemad otsused.
Maksuvabalt saavad autot kasutada ka need soomlased, kes sõidavad Soomes ajutiselt oma Eesti tööautoga, vahendab Iltalehti.
Enne seda oli Soomes elav Eesti ettevõtte osanik ja tegevjuht taotlenud tollilt luba Eesti numbrimärkidega tööauto ajutiseks maksuvabaks kasutamiseks Soomes.
Toll lükkas taotluse tagasi, sest tolli väitel ei saa ettevõtte omanikku pidada ettevõttega töösuhtes olevaks ning seega ei täidetud automaksuseaduse paragrahvi 34 c puhul sätestatud töösuhtesõiduki maksuvaba kasutamise eeldusi.
Ettevõtte tegevjuht kaebas tolli otsuse halduskohtusse, kuid ka seal oldi tolliga ühel seisukohal ja taotlus lükati tagasi.
Soome kõrgem halduskohus nägi asja aga teisiti. Kõrgem halduskohus põhjendas otsust Euroopa Liidu regulatsiooniga, kus tööautode ajutist kasutamist laiendatakse ka ettevõtte osanikele, juhatuse liikmetele ja tegevjuhtidele. Seetõttu leidis kohus, et osanikku ja tegevjuhti ei saa Soome seaduse puhul käsitleda erinevalt tavalistest töötajatest ja praktikantidest.
NordenBladet — Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies, millel Väinämöinen ahistab Ainot.
Tegemist on maailmas laialt levinud #metoo kampaania järelmõjudega, mis on laienenud ka kunstimaailma. Paljud naised on seadnud selliste naiste ahistamist kujutavate taieste avaliku väljapaneku küsimärgi alla. Nii on maailmas juba eemaldatud kunstimuuseumide avalikest väljapanekutest ahistamist kujutavaid taieseid. Helsingi Ateneumi kunstimuuseimi juhataja Susanna Pettersson aga seisab sellele vastu ja leiab, et kampaania ei saa laieneda ajaloolistele teistele, vahendab Helsingin Sanomat.
See tähendab, et Ateneumis midagi tsenseerima ei hakata. Nii saab muuseumi seinale edasi jääda Akseli Gallen-Kallela 1891. aastal maalitud teos Aino-taru, kuigi selle teose eetilisust on aastate jooksul korduvalt küsimärgi alla seatud. Paljud on imestanud, kuidas saab muuseumi seinal rippuda maal, millel Kalevala peategelane Väinämöinen (Eesti lauluisa Vanemuise prototüüp) ahistab paljast naist.
Ateneumi juhataja märgib, et pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. Kunsti eesmärk on tõstatada küsimusi ja anda mõtteainet. Muuseumi eesmärk on olla esitluste, kõnede ja eri tõlgenduste areen.
NordenBladet — Kuivõrd Soome presidendipaar ei soovinud mingeid erilisi turvameetmeid, siis toimus president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio lapse sünnitus täiesti tavalises sünnitusosakonnas ilma turvameetmeteta.
Presidendipaari laps sündis Helsingis Naistenklinikka sünnitusmajas täiesti tavalistes oludes, kus sünnivad ka kõik teised lapsed, vahendab Iltalehti.
Erilisi turvameetmeid ei soovitud, kuna Niinistö ja Haukio ei soovinud teha sünnitusest suurt sündmust. Turvameetmed oleks häirinud sünnitusmajas teisi inimesi. Laps sündis samades ruumides ja samades tingimustes kui sünnivad kõik teised lapsed.
Tavalise sünnituse kasuks otsustati seetõttu, et ei tahetud teha sünnitusest suurt show’d, mis turvameetmetega paratamatult kaasneb.
