NordenBladet — Elektriautod tehti varem hästi vaiksed, aga see on liikluses ohtlik, mistõttu pannakse masinad Euroopas alates 2019. aastast häält tegema. Alates tuleva aasta juulist hakkab kehtima Euroopa Liidu määrus, mille kohaselt peab kõigil uutel elektriautodel olema AVAS-süsteem (Acoustic Vehicle Alert System). Põhjus on selles, et Euroopa Liit peab elektriautosid ohuks teistele liiklejatele, vahendab Helsingin Sanomat.

Eriti ohtlikud on elektriautod siis, kui sõidavad aeglaselt ja kuulda pole isegi rehvide müra. Jalakäijad ei oska läheneva autoga arvestada ja võivad jääda auto alla.

Uue määruse kohaselt peavad elektriautod häält tegema kiirusel kuni 20 km/h. Hääle tugevus peab olema vähemalt 50 detsibelli 10 km/h kiirusel ja 56 detsibelli 20 km/h kiirusel.

Tegemist pole uue asjaga ja mõnedel autodel on selline süsteem juba varasemast ajast peal. Tulevast aastast peab aga selline süsteem olema kõigil uutel elektriautodel Euroopa Liidus.

Nüüd nuputatakse, millist häält hakkavad tulevikus tegema elektri-Mercedes, BMW, Jaguar või Maserati. Kas nad teevad samasugust häält kui Renault ZOE?

Allolevast videost saad vaadata, kuidas on pandud häält tegema Renalult ZOE:

NordenBladet — Koos Rail Baltica raudteeprojekti ja Jäämere raudteega ühendab Helsingi-Tallinna tunnel valmides arktilise piirkonna Soome kaudu Euroopa südamega, ütles täna tunneliprojekti kiites Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.

„Tunnel võiks siis olla oluline projekt nii Soome kui terve Euroopa, mitte ainult Helsingi ja Tallinna jaoks,” ütles minister Berner.

Berner osales täna Tallinnas tunneli projekti tutvustaval esitlusel koos Eesti transpordiministri Kadri Simsoni ja Helsingi linnapea Jan Vapaavuoriga.

Berner rõhutas arktilise piirkonna osatähtsuse kasvu nii Põhjamaade kui Euroopa Liidu vaatenurgast vaadatuna. Transpordi- ja kommunikatsiooniühendused on eelduseks arktilise piirkonna arendamisele ja kasvule, tõdes minister.

Kevade jooksul on kavas hinnata tunneliprojekti uuringu tulemusi põhjalikumalt ning arutada muu hulgas võimalikku edasist asjade käiku ja rahastust.

Täna tutvustati Tallinnas Helsingi-Tallinna tunneli FinEst Link projekti eeluuringu tulemusi. Uuringu järgi tooks tunnel nii majanduslikku kui ühiskondlikku kasu nii linnadele kui riikidele ja tervele Euroopale.

FinEst Link projekt on Euroopa Liidu programmi Interreg Central Baltic poolt rahastatud uuring, mida koordineerib Uusimaa liit.

NordenBladet — Soome rannikul Kotka saarestikus toimusid 200 aastat tagasi suured merelahingud, mis jätsid oma jälje mere põhja. Laevade kalmistu tegelikust suurusest puudub praegu veel ülevaade. Kõigepealt avastati mere põhjas olevatest sõjalaeva vrakkidest 10-15 meetrit pikk ligi 200 aastat tagasi merelahingus uppunud laev. See on vaid üks paljudest, mille on viimaste aastate jooksul avastanud sukelduja Thomas Stenberg, vahendab Yle.

Üks vrakkidest on näiteks Sankt Nikolai, leitud laevadest suurim. Kokku on leitud mitukümmend vrakki. Tegemist on maailmas ainulaadse sõjalaevade surnuaiaga.

Laevad uppusid Rootsi ja Venemaa vahel 1789 ja 1790. aastal toimunud sõjas. Tegemist oli Põhjamaade suurimate merelahingutega. Lahingutes osales kokku ligi 30 000 meest ja sadu erinevaid laevu. Tuhanded venelased hukkusid.

Kuigi seda piirkonda on põhjalikult uuritud juba varem, 1960-1980. aastatel, on sellest vähe infot jõudnud avalikkuse ette. Tol ajal tõsteti merest üles tuhandeid esemeid.

Laevakered asuvad mere põhjas 20-40 meetri sügavusel. Praegu valmistub 15-liikmeline sukeldujate grupp vrakkidele sukeldumiseks.

Läänemeri on vrakkide koha pealt hea, sest vesi on külm. Vähesoolases vees on lagunemisprotsess aeglasem. Kõige suurem uppunud laevadest on Venemaa uhkus – Sankt Nikolai. Laev oli uppumise hetkel täiesti uus ja koos laevaga läks põhja ligi 400 meremeest.

Rootsi laevad olid ehitatud Karlskrona ja Suomenlinna tehastes, Vene laevad Kronstadtis. Laevad esindasid tolle aja tipptehnoloogiat.

Lahingus võtsid laevad rivvi ja asusid tulistama. Esimese merelahingu võitis Venemaa ja teise Rootsi. Venemaa kaotas lahingutes ligi 50 alust, sealhulgas kõik suuremad laevad.

Sankt Nikolai uppus suurtükitule all 9. juulil 1790. aastal. Koos laevaga uppus ligi 400 meremeest. Sankt Nikolai vrakk leiti 1940ndate aastate lõpupoole. 1960ndatel aastatel tõsteti laevalt ilma järelvalveta välja mitmeid esemeid. Üksvahe plaanis laeva üles tõsta üks Saksa firma, aga tõstmine ebaõnnestus ja vrakk sai tugevasti kahjustada. Sankt Nikolai vrakk asub 15 meetri sügavusel.

Vrakkide juurde võib iga soovija vabalt sukelduda ja neid pildistada, aga neid ei tohi puutuda.