NordenBladet — Politsei testib Soomes tehnoloogiat, mille abil on võimalik inimest tuvastada tema näo abil. Esialgu testib politsei uut tehnoloogiat oma töötajate peal, aga hiljem on seda kavas kasutada kuritegude uurimiseks, vahendab MTV.
Näotuvastustehnoloogiaga on võimalik tuvastada näiteks selliseid kurjategijaid, kes kasutavad eri identiteete. Näotuvastuses saab kasutada eri andmebaase, näiteks ametkondlikku pildipanka.
Soomes hakatakse maikuus kohaldama uut Euroopa Liidu andmekaitsedirektiivi, mille kohaselt on inimese nägu osa biomeetrilistest tunnustest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes on töötutoetuse päevamäär käesoleval, 2018. aastal 32,40 eurot. Võrdluseks, Eestis on vastav määr 5,31 eurot ehk kuus korda madalam. Lihtsustatult võttes on see summa, millega töötu peab hakkama saama.
Erinevalt Eestist, kus töötutoetust makstakse vaid 7 kuud, saavad Soomes töötutoetust ka need, kes on olnud 10 aastat töötud. Paljud töötud ei soovigi seetõttu tööle minna, mistõttu on hakatud pikaajalisi töötuid tööle suunama.
Käesolevast aastast jõustus kord, mille järgi saavad töötutoetuse täismäära vaid need töötud, kes 65 päeva jooksul teevad vähemalt 18 tundi tööd või osalevad 5 päeval töölesaamist soodustavates tegevustes. See nn aktiivsusmudel (aktiivimalli) on aga Soome töötutes tekitanud palju meelehärmi, kuna vastasel korral kärbitakse nende toetust 4,65 protsendi ehk 1,5 euro võrra päevas. Ühes kuus teeb see Kela andmetel ligikaudu 32 eurot.
Aktiivsusmudeli kaotamiseks on Soomes kogutud juba üle 100 000 allkirja, mitu korda rohkem kui nõutavad 50 000 rahvaalgatuse korras seadusemuudatuse algatamiseks.
Aktiivsusmudelit ei nõuta neilt töötutelt, kel on puue või töövõimetus, samuti on sellest vabastatud hooldajad.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Värske Ida-Soome ülikoolis tehtud uurimus näitab, et Soomes külastab leivajärjekordi ehk toiduabi igal nädalal kokku ligi 20 000 inimest, kes on jäänud kõrvale heaoluühiskonna arengust.
Leivajärjekorras käivad majanduslikult kehvas seisus inimesed, kellest paljudele tekitab see häbi. Ligi pooltel neist inimestest on terviseprobleemid, masendus, üksindus ja nälg, vahendab Helsingin Sanomat.
Euroopa Liidu toiduabi jagamisega tegeleva kirikuühenduse andmetel saab Soomes igal aastal toiduabi ligi 100 000 inimest. Vaesus on Soomes muutunud nii tavaliseks, et iga inimese lähikonnas kogeb keegi vaesust.
Tampere ülikooli teadlase Tuomo Laihiala sõnul on osa inimeste olukord vaatamata heaoluühiskonnale nii raske, et neid ei aita isegi tasuta jagatav toiduabi.
Uuringus jälgiti toiduabi saavate inimeste elukvaliteeti ning vaesuse ja häbiga seotud kogemusi.
Uuringus osales ligi 3500 inimest, kes käivad kokku 36 Soome toiduabipunktis.
Suurem osa toiduabi saajatest on töötud ja pensionärid, aga on ka üksikvanemaid, õpilasi ja väiksepalgalisi töötajaid. Sügavam vaesus puudutab Soomes töötuid ja kodutuid, samas kui majanduslikult vaesed on lastega pered ja õpilased. Pikalt kestev vaesus võib inimestel kujundada vaesuse identiteedi ning see omakorda põhjustab uusi probleeme, millega ühiskond peab hakkama tegelema.
Toidusabad Soomes on märk sellest, et osa inimesi on jäänud heaoluühiskonna hammasrataste vahele ning nende roll on oodata toiduabi järjekorras. Paljudel pikaajalistel töötutel ja pensionäridel pole lootustki, et olukord paraneks, kuigi üleüldine olukord ja hõivatus on Soomes paranenud.
Toiduabi saajatest kolmandik tunneb selle pärast häbi, eriti naised, lapsevanemad ja kõrgharidusega inimesed. Häbitunne on seotud oma sotsiaalse grupiga ja sellele seatud ootustega.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rahvaarvu vähenemisega võitlemiseks on Vene piiri ääres asuv 2000 elanikuga Ida-Soome vald hakanud pakkuma lapsevanematele suurt rahalist toetust. Nimelt hakkas Miehikkälä vald sellest aastast maksma lapsevanematele toetust 1000 eurot aastas alates lapse sünnist kuni lapse kümnenda eluaastani, vahendab Yle.
Varasemalt on sama vald proovinud elanike arvu suurendada 3000-eurose lapsetoetusega. Vallavanem Arto Ylönen ütles, et juba väiksem boonus motiveeris elanikke lapsi saama. „Ma ei usu, et meil oleks sündinud 10 uut last igal aastal ilma toetuseta,” ütles ta. „Ma ei näe ühtegi põhjust, miks toetust mitte tõsta, kui sellega suureneb laste arv.”
Hetkel on Miehikkälä elanike arv 2000 ning populatsioon on viimasel kahel kümnendil olnud stabiilses languses. Tagajärjena suletakse üks kolmest valla koolist sellel kevadel. „Ma tahaksin kahe- või kolmekordistada siin sündivate laste arvu 20-30 lapseni aastas,” ütles Ylönen.
Lisaks beebiboonusele pakutakse alates 2016. aastast vallas esimest korda kodu ostvatele inimestele 4000 eurot toetust. Lisaks käidi viimati välja idee kaotada lasteaiatasud.
Valla elanik Nina Eistiö ja tema perekond on toetustest vaimustunud. „See oleks väga suur abi. Me saaksime sadu eurosid igal aastal kõrvale panna,” ütles ta. Hetkel on Eistoöl üks aastane laps, kelle sünnil sai perekond 3000-eurose toetussumma. Naine usub, et uus boonus suurendab laste arvu ja inimeste kolimist maakohta. „Ma loodan, et meile tuleb lapsi juurde,” ütles ta.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome kaitsepolitsei Supo palkab lähiajal 100 uut töötajat seoses suurenenud terroriohuga. Supo poolt jälgitavate islamistide hulk on kasvanud 370-ni, ütles Yle-le Supo juht Antti Pelttari.
Pelttari sõnul on Soome turvalisuse olukord viimase paarikümne aastaga muutunud kiiremini kui kunagi varem ajaloos. Ohuhinnangut tõsteti Soomes viimati läinud aasta augustikuus. Siis tõdeti, et oht on Soomes suurem kui kunagi varem. Soome jõudis selleni hiljem kui ülejäänud Põhjamaad, ent nüüd on ka Soome samas olukorras.
Rootsi kaitsepolitsei Säpo jälgimisel on ligi 3000 inimest, kellest 2000 omab kontakte islamistidega. Soomes jälgitakse kokku 370 inimest.
Jälgitavatel isikutel on kontaktid terroriorganisatsioonidega, pelgast „sümpaatiast” kedagi jälgima ei hakata. Supo hinnangul on Soome naasnud paarkümmend Süürias sõdinud inimest. Lahingutes hukkus 12-16 inimest.
Supo hinnangul jälgitavate isikute arv pidevalt kasvab, nii nagu see on juhtunud Rootsis. Seal on Säpo jälgitavate isikute arv kasvanud kiiresti paarist sajast mitme tuhandeni.
Praegu on Soomes käsil julgeoleku-alase seadusandluse muutmine, mis tõstab Supo töötajate arvu 500-ni. Sellega on Supo rahvusvahelises arvestuses väike tegija. Rootsis on Säpo palgal 1500 inimest ja töötajate arv kasvab igal aastal paarisaja võrra.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
