NordenBladet — Soome uurib, kas Euroopa Liidult on võimalik saada kahepoolset sõjalist abi, ütles teiseks ametiajaks kandideeriv Soome president Sauli Niinistö. Niinistö sõnul on Euroopa Liidu alusleppe ehk Lissaboni lepingu turvalisust puudutav artikkel 42.7 „ilusti sõnastatud”, aga põhiküsimuse on selles, kuidas Euroopa Liidu riigid seda tõlgendavad. Niinistö sõnul tasuks Soomel nüüd seda küsimust puudutada, vahendab Yle.
„Olen seda püüdnud juba mitme aasta jooksul selgitada,” ütles Niinistö, „rääkinud sellest riikide juhtidega, et kuidas nemad sellest aru saavad. Selgeid vastuseid saab harva.”
Niinistö tunnistas, et turvalisust puudutav artikkel on mõjukalt kirja pandud ning nüüd on küsimus, kas see on samal moel ka jõus. Juristina soovib president selles osas selgust.
Niinistö täpsustas, et Lissaboni lepingu turvalisusartikkel ei tee Euroopa Liidust sõjalist liitu. Ehk teisisõnu: see ei puuduta mitte Euroopa Liitu, vaid Euroopa Liidu liikmesriike. Sõjaline toetamine saab toimuda liikmesriikide vahel. Seetõttu ei saa rääkida sõjalisest liidust.
Avafoto: Sauli Niinistö (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kuivõrd lapsed söövad Soomes liiga vähe taimset toitu ja liiga palju punast liha, siis anti lasteaedadele toidusoovitused. Ühtlasi ei tohi last enam lasteaias sööma sundida, vaid tuleb luua sobiv õhkkond.
Lapsed peaks sööma taimi, marju ja puuvilju iga päev koguses, mis moodutab kuus peotäit. See põhimõte on aga visa juurduma. Lapsed söövad sellest praegu vaid poole, ehk kolm peotäit, vahendab Helsingin Sanomat.
Nüüd on hakatud taimetoidu osakaalu suurendamiseks andma lasteaedadele toidusoovitusi. Soovitused on samasugused, mis anti juba paar aastat tagasi lastega peredele.
Alla kooliealiste laste põhiline toit peab olema samamoodi taimed, puuviljad ja marjad. Neid peaks laps sööma kõige enam.
Et panna lapsi rohkem taimset toitu sööma, võib lasteaedades kasutada taimi näiteks mängude juures ning lapsed saavad ise osaleda toidu valmistamisel. Mõnedes lasteaedades on lapsed hakanud ise taimi kasvatama ning näevad, mis neist saab.
Päevase toidusoovituse aluseks ongi kas värsked või küpsetatud taimed, mis moodustavad toidust poole. Üks neljandik võib olla kartul või täisteratooted ja teine neljandik valk: kala, liha või kaunviljad.
Lasteaedadele soovitatakse täisteratooteid, mis sisaldavad hulgaliselt kiudaineid. Laste toidu puhul on oluline rasvade kvaliteet: lastele tuleks pakkuda pehmeid rasvu. Nii näiteks tuleks kasutada toidu valmistamisel õli ja leiva peale määrida taimset margariini. Head on ka kalarasv ning pähklitest ja avokaadost saadavad rasvad.
Kõva rasva sisaldavad piimatooted, mistõttu tuleks lastele pakkuda rasvatut piima või hapupiima. Ka muud piimatooted peaks olema rasvatud või vähese rasvasisaldusega.
Kala peaksid ka koolilapsed sööma senisest enam. Punane liha tuleks asendada linnuliha või taimse valguga.
Laste toidu puhul tuleks vähendada soola kasutamist.
Laste puhul on oluline arvestada laste soovidega ning ei tohiks lapsi sööma sundida, kui nad ei taha. Selle asemel tuleks lastele luua sobiv õhkkond. Nii õpib laps ise tunnetama, millal on kõht täis, nii et ei tekiks ülesöömist. See omab suurt tähendust kaalujälgimisel ka täiskasvanuna.
Kui last sööma sundida, võivad tal tekkida söömishäired ning see soodustab hiljem rasvumist.
Lasteaedade toiduvalikul on Soomes väga suur tähtsus, kuna see kujundab inimeste toiduharjumusi terveks eluks. Soomes on tekkinud lõhe toitumise alal: vaesemad ja madalama haridustasemega pered toituvad ebatervislikumalt. Lasteaedade toidusedeli jälgimine aitab laste toitumist ühtlustada. On tähtis, et lapsed õpiksid juba lasteaias tervislikult toituma.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Immigrandid lubasid maksta Vaasa naisele 10 000 eurot selle eest, et too oleks nõus abielluma. Nüüd on naine kohtu all seoses ebaseadusliku maaletuleku korraldamise ja sellele kaasa aitamisega.
Tegemist oli 1989. aastal sündinud soome naisega, kes aitas abielu kaudu Soome tulla keskealisel kosovo mehel. Kuriteod pandi toime 2014. aastal ning kohus mõistis naisele ebaseadusliku maaletuleku korraldamise eest neljaks kuuks tingimisi vangistuse. Kaks ülejäänut, keskealised kosovo mehed mõisteti 3-6 kuuks tingimisi vangi, vahendab Iltalehti.
Üks süüdi mõistetud meestest võttisa naisega ise ühendust ja pakkus võimalust teenida raha abiellumisega. Mehe eesmärk oli saada soome naisega abiellu oma tuttav, kellele oli vaja Soomes elamisluba.
Naine soostus, kuna talle lubati abiellumise eest tasuks 10 000 eurot. Elamisloa taotluses kinnitasid nii naine kui mees, et abielu on ehtne ja nad soovivad koos Soomes elada.
Naine oli sõidutatud enne abiellumist Kosovosse ja seal anti talle 2000 eurot ettemaksu. Ülejäänud raha pidi tulema pärast abiellumist mehele elamisloa taotlemise käigus.
Naine sai veel 1000 eurot, misjärel kosovo mehed rääkisid, et nad ei maksagi kogu summat. Lisaks keelduti lahutusest, kuigi naisele oli algul seda lubatud.
Naine ütles politsei ülekuulamisel, et poleks end sellise pasaga sidunud, kui oleks teadnud, millega see lõppeb. Kosovo meestes pettunud naine rääkis kogu loo ausalt ära, kuigi mehed seda eitasid.
Kohus tunnustas naise ausat ülestunnistust ja mõistis naisele kergema, aga siiski küllalt tõsise 4-kuulise tingimisi vanglakaristuse. Lisaks pidi naine loovutama kuritegelikul teel teenitud 3000 eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi sadam tõusis möödunud aastal Euroopas ja võimalik, et kogu maailmas kõige suuremaks reisisadamaks. Möödunud aastal reisis Helsingi sadamast Tallinna, Stockholmi, Peterburgi ja Travemündesse kokku 12,3 miljonit reisijat. Reisijate arv kasvas võrreldes varasema aastaga 2,3 protsenti, vahendab MTV.
Reisijate arv kasvas eriti kiiresti Tallinna suunal – 9 miljoni reisijani, kasv aastas 3,2 protsenti. Helsingis käis kokku 266 alusega 478 000 kruiisituristi, kasv aastaga 16,8 protsenti.
Tallinna ja Helsingi vahel on reisijate arv kasvanud tänu sellele, et firmad on toonud liinile senisest enam kiireid laevu. Reisijate arvule aitas kaasa Läänesadamas möödunud aastal avatud Terminal 2.
Helsingi sadam on ühtlasi Soome suurim kaubasadam, mille kaudu liikus möödunud aastal 14,3 miljonit tonni kaupu, kasv aastas 14,2 protsenti. Sellest import oli 7,3 miljonit tonni (kasv 13,2 protsenti) ja eksport 6,9 miljonit tonni (kasv 14,6 protsenti).
Avaofoto: Helsingi (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome möödunud aasta parimaks sportlaseks valiti tänasel Spordigalal Lahti MM-il kulla võitnud 26-aastane murdmaasuusataja Iivo Niskanen. Spordiajakirjanike liidu hääletusel edestas Niskanen tennisist Henri Kontineni ja korvpallur Lauri Markkaneni.
Neljandaks platseerus hääletusel samuti murdmaasuusataja Krista Pärmäkoski ja viiendaks F1 piloot Valtteri Bottas, vahendab Iltalehti.
Niskanen võitis möödunud aastal Lahti MM-il 15 km distantsil kulla ja koos Sami Jauhojärviga meeste paarissprindis pronksi. Niskanen oli ka Soome teatemeeskonnas, kes tuli viiendaks.
Aasta parimaks treeneriks valiti Niskaneni treener Olli Ohtonen.
