NordenBladet — Soomes on meeste keskmine mediaansissetulek kerkimas koos lisatasudega ja ilma tulumaksu maha arvestamata 3500 euroni ja naistel 3000 euroni. Võrdluseks, Eestis on inimeste keskmine mediaansissetulek 800 euro ringis ehk neli korda madalam.
Soome Yle on avaldanud tabeli, kust saab vaadata, kui palju teenivad inimesed ühes või teises ametis. Näiteks meesarstid teenivad Soomes keskmiselt 6725-7500 eurot ja naisarstid 6196-6687 eurot kuus.
Kõige rohkem teenivadki Soomes meesarstid, järgnevad juhid, pangatöötajad ja kõrgemad ametnikud. Naistest teenivad kõige rohkem juhid, kellele järgnevad arstid ja kõrgemad ametnikud.
Meestest teenivad kõige vähem metsanduse ja maamajanduse abitöötajad, keskmiselt 1695 eurot kuus. Meeskoristajad teenivad ligi 2000 eurot kuus. Naisabitöötajad teenivad meestest veidi enam, 1747 eurot kuus. Naiskoristajad teenivad ligi 1900 eurot kuus ja tekstiilitööstuse töötajad ligi 2000 eurot kuus.
NordenBladet — Nii Eesti kui Soome edu taga on õigusriik, vabad valimised, inimõigused ja turumajandus, ütles Soome justiitsminister Antti Häkkänen Tallinnas toimunud õigusriigi tähtpäeval. Häkkäneni sõnul on 1990ndatel aastatel sotsialismist vabanenud Eesti parim näide Euroopa lähiajaloos uute väärtustega kaasnevast edust.
Ühiskonna areng õigusriigi, turumajanduse, inimeste põhiõiguste ja vabade valimiste kaudu on tõstnud Eesti edu harjale. Õigusriiklus on ka Soome jaoks see alus, millele oli maa rajatud juba enne iseseisvust. President Svinhufvudi pärandiks oli Soome riiklik vabadus, seadusel tuginev õigusriik ja vabadel valimistel põhinev rahvariik ilma põhiväärtustest taganemata. Me tähistasime Soome iseseisvuse 100. aastapäeva möödunud aastal – nüüd tähistame koos teie iseseisvust, ütles Häkkänen oma tervituses.
Häkkäneni sõnul on õigusriik, turumajandus ja demokraatlikud väärtused langenud mitmel pool maailmas surve alla. Hiina, Venemaa, Türgi ja Euroopa Liidu siseprobleemid tekitavad üha suuremaid pingeid ühiskonnakorralduse põhiväärtustele, rääkis Häkkänen.
Ida-Euroopa jõudis alles hiljuti isikuvabaduste, demokraatia, õigusriigi ja turumajanduse mõjusfääri. Seetõttu on hämmastav, et just Poolas seatakse kahtluse alla õigusriigi areng. Soomes ja Eestis teatakse omast käest, milline on elu ilma lääne põhiväärtusteta. Meil on seetõttu põhjust koos toetada Euroopa Komisjoni õigusriigi kaitsmisel igal võimalikul moel, ütles Häkkänen.
Häkkänen kiitis ühtlasi Soome ja Eesti justiitsministeeriumide vahelist pikaajalist tihedat koostööd. Eesti ja Soome vanglate vahele on loodud otseühendused ja infovahetus on tihe. Lisaks on Eesti ja Soome prokuratuuridel eriti hea koostöö, samuti teevad igapäevast tihedat koostööd Eesti ja Soome kohtud.
Üha suurem osa kohtuasjadest on piiriülesed. Eesti ja Soome kohtud vajavad jätkuvalt õigus- ja ametialast abi. Koostöö toimub tunnistajate eemalt ülekuulamisest ja istungitest kuni kohtuotsusteni välja, kiitis Häkkänen.
Kui majandussidemed on tihedad ja käime tööl ning elame teineteise juures, siis on õiguskindluse seisukohalt oluline, et ka õigusalast koostööd tehtaks kahe maa vahel.
NordenBladet — Soome päevaleht Helsingin Sanomat avas Eesti 100. aastapäeva puhul Tallinnas nädalaks ajaks toimetuse. Kokku teeb Tallinnast tööd viis ajakirjanikku, nende seas ka ajalehe Tallinna kirjasaatja Kaja Kunnas, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome ajakirjanikud teevad tööd Postimehe Tallinna toimetuse ruumides ning kajastavad mitmekülgselt elu-olu Eestis.
Eesti 100 sünnipäevanädal kulmineerub vabariigi aastapäeval laupäeval, mil ilmub ka Helsingin Sanomate Eesti-teemaline erileht.
Soome ajakirjanikud lubavad selle nädala jooksul kajastada teemasid, mis Soomes on leidnud vähem kajastamist. Kirjutatakse nii Eesti tänapäevastel teemadel kui ajaloost.
Eesti sünnipäevanädal jääb täpselt soomlaste talvepuhkuse ajale, mistõttu on Soomest põhjust Eestisse vaatama tulla. Näiteks neljapäeval pannakse Eestis paljudele ausammastele sini-must-valged sallid ja mütsid, muu hulgas Viru hotelli ees olevale Hämariku-nimelisele alasti naise kujule.
Laupäeval iseseisvuspäeva hommikul heisatakse kella 7.30 ajal pidulikult Toompeal Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp. Samalaadsed üritused on mujal, näiteks Tartus Toomemäel. Tallinna loomaaeda pääseb iseseisvuspäeval sisse ühe euroga.
NordenBladet — Esmaspäeva õhtul jagati Kopenhaagenis Põhjamaade restoranidele Michelini tärne ja Soome sai juurde uue Michelini-klassi restorani. See on Grön – Helsingis tegutsev taimetoidurestoran. Nüüd on Soomes kokku viis Michelini tärniga auhinnatud restorani.
Helsingis Albertinkatul tegutsev Grön on tuntud oma hooajalise menüü ja taimetoidu poolest. Toorained on põhjamaised, Grönis kasutatakse palju metsikuid taimi ja ökotooteid.
Grön alustas 2015. aasta novembris ja selle omanikud on peakokad Toni Kostian ja Lauri Kähkönen. Möödunud 2017. aastal sai restoran Soome gastronoomiaseltsilt aasta restorani auhinna. Samuti pääses restoran Põhjamaade paremaid söögikohti tutvustavasse White Guide nimekirja.
Varem on Soomes saanud Michelini tärni restoranid Ask, Demo, Olo ning Ora. Möödunud suvel suletud restoranil Chef & Sommelier oli samuti Michelini tärn.
Soome kõigi aegade esimese Michelini tärni sai 1987. aastal restoran Palace Gourmet. Aastatel 1998-2013 tegutsenud restoran Chez Dominique oli Soomes ainus, millele oli omistatud kaks Michelini tärni.
Michelin andis esimese restoranikataloogi välja aastal 1900. Tärne hakati restoranidele andma 1930ndatel aastatel.
Michelini esindajad kontrollivad toidu tooraine kvaliteeti, valmistusviisi ja maitsete kokkusobivust, samuti toidu iseloomu, hinna ja kvaliteedi suhet ning taseme ühtlust.
Eestis pole ühtegi Michelini tärniga pärjatud restorani.
NordenBladet – Kui oled töötaja, ettevõtja või õppur, leiad nendelt siit NordenBladet´i lehtedelt sinu elusituatsioonile vastavat teavet Soome elamislubade kohta.
Töötaja või ettevõtja
Kui oled mõne Põhjamaa riigi, EL-i riigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik ja tuled Soome tööle, ei vaja sa elamisluba. Kui oled mõne teise riigi kodanik, vajad elamisluba töötamiseks. Kui oled juba mõnel muul alusel Soomes, võib sul olla töötamisõigus isegi juhul, kui sa ei ole taotlenud elamisluba töötamiseks. Sõltumata sellest, millise riigi kodanik oled, võid teatud juhtudel töötada Soomes elamisloata.
Soomes võib ettevõtte luua igaüks, kellel on alaline elukoht mõnes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis. Kui oled mõne Põhjamaa kodanik, võid Soomes vabalt tegeleda ettevõtlusega või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Sul tuleb vaid registreeruda magistraadis (maistraatti).
Kui oled mõne EL-i või EMP riigi või Šveitsi kodanik, võid Soomes vabalt tegeleda ettevõtlusega või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Sa ei vaja elamisluba.
Kui sa ei ole ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik, vajad Soomes ettevõtlusega tegelemiseks ettevõtja elamisluba (elinkeinonharjoittajan oleskelulupa).
Töötaja või ettevõtja elamisloa pikendamine:
Taotle elamisloa pikendamist veebis teenusekeskkonna Enter Finland või Immigratsiooniameti teeninduspunkti kaudu. Tee avaldus enne kui su eelmine elamisluba lõppeb.
Sotsiaalne kaitse:
Kui tuled Soome tööle EL-i territooriumilt või mõnest EMP riigist või Šveitsist, hakkad üldjuhul kuuluma osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla ka siis, kui sul on lühiajaline tööleping.
Kui tuled Soome tööle mujalt kui EL-i või EMP territooriumilt või Šveitsist, mõjutavad sinu sotsiaalset kaitset järgmised asjaolud:
a) töösuhte kestus
b) kust riigist Soome elama asud
Suur osa Kela toetustest on sellised, et sul tekib neile õigus vaid juhul, kui asud alaliselt Soome elama. Lisaks peavad olema täidetud muud toetuse saamise eeldused sarnaselt teiste Soomes elavate isikutega. Kui sa ei asu alaliselt Soome elama, on sul teatud olukordades siiski võimalus kuuluda töötamise ajal osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla. Tingimuseks on, et sul on piisav tööaeg ja töötasu. Kui oled Soomes tööl, tasub sul astuda soome töötukassa liikmeks. Kui oled töötukassa liige, võid saada palgapõhist töötushüvitist, siis kui töötuks jääd.
Töötaja ja ettevõtja tervishoid:
Kui oled tulnud Soome tööle, on sul sageli õigus kasutada Soome avalikke tervishoiuteenuseid. See sõltub sinu töölepingu kestvusest ja iseloomust ning sellest, kust riigist oled Soome tulnud. Võid taotleda, et Kela selgitaks välja, kas sul on õigus saada avalikke tervishoiuteenuseid. Tööandjatel on Soomes kohustus kanda töötajate ennetava tervishoiu kulud. Ettevõtja võib soovi korral organiseerida iseendale töötervishoiuteenused. Ettevõtjal ei ole seega kohustust organiseerida iseendale töötervishoiuteenuseid. Küll aga on ettevõtja kohustatud organiseerima töötervishoiuteenused tema teenistuses olevatele töötajatele. Töötervishoiu teenuseid on võimalik organiseerida kohaliku tervisekeskuse või näiteks erakliiniku kaudu.
Soome õppima asumine – Vahetus(üli)õpilased Võid tulla Soome vahetus(üli)õpilaseks. Õpid Soomes tavaliselt poolt aastat või aasta. Vahetus(üli)õpilaseks saab minna erinevate programmide kaudu. Vahetus(üli)õpilaste kohti pakuvad näiteks Erasmus, Nordplus, FIRST ja Fulbright. Võid ka iseseisvalt minna vahetus(üli)õpilaseks.
Kui soovid tulla vahetus(üli)õpilasena Soome, pöördu oma õppeasutuse rahvusvaheliste suhete osakonda või näiteks õppebüroosse.
Kui tuled Soome õppima, siis veendu, et sul on olemas kõik alljärgnev:
– elamisluba
– kindlustus
– raha
– õppekoht
– korter
Kui oled mõne Põhjamaa riigi, EL-i riigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik ja tuled Soome õppima, ei vaja sa elamisluba. Kui oled mõne teise riigi kodanik, vajad õppuri elamisluba. Kui sinu õpingud Soomes kestavad maksimaalselt kolm kuud, ei vaja sa selleks elamisluba. Võid siiski vajada viisat. Kui õpid välismaal ja soovid tulla Soome praktikale, pead taotlema elamisluba praktika alusel.
Õppuri elamisluba on alati tähtajaline. Saad elamisloa nii pikaks ajaks nagu sinu õpingud kestavad. Kui sinu õpingud kestavad kauem kui aasta, saad elamisloa tavaliselt aastaks. Sinu elamisluba kuulub pikendamisele, kui põhjused, mille alusel said eelmise elamisloa, on endiselt olemas. Sa pead endiselt olema õppeasutuse nimekirjas, sinu põhitegevuseks peab olema õppimine ja sa pead läbima piisavas mahus õppeaineid. Kui sinu poolt sooritatud õpingute maht on liiga väike, siis on võimalik, et sinu elamisluba ei pikendata.
Kui oled lõpetanud Soome õppeasutuse, võid saada ajutise elamisloa töö otsimiseks. Seda elamisluba väljastatakse ainult õppuri elamisloa pikendamise vormis. Sul tuleb taotleda elamisluba enne kui su õppuri elamisluba lõppeb. Elamisloa töö otsimiseks võid saada maksimaalselt üheks aastaks. Kui saad töökoha, võid kohe töötamist alustada. Pead siiski taotlema uut elamisluba töötamiseks – enne seda, kui lõppeb sinu töö otsimiseks väljastatud elamisluba.
Kui oled õppur, võid taotleda spetsiaalselt õppuritele mõeldud üürikorterit. Õpilaskorterite üür on tavaliselt teistest korteritest soodsam. Õpilaskortereid üürivad õpilaskorterite sihtasutused, ülikoolide üliõpilaskonnad, korporatsioonid ja mõned muud sihtasutused. Mõnel õppeasutusel on olemas ka oma ühiselamud. Küsi oma õppeasutusest, kust saad õpilaskorterit taotleda. Korterit on sul võimalus taotleda kohe, kui oled saanud õppekoha. Suuremates linnades võib korteri saamine võtta aega mitmeid nädalaid või kuid.
Kui oled EL-i riigi, EMP riigi, Šveitsi või Põhjamaade riigi kodanik, on sul õigus õpingute ajal piiranguteta töötada ning selleks ei ole sul luba vaja. Töötamine võib anda sulle õiguse Soome sotsiaalsele kaitsele.
Kui oled mõne muu riigi kodanik, on sul õigus õppuri elamisloaga töötada piiratud ulatuses, kui töö on:
– õppeprogrammis sisalduv tööpraktika või lõputöö tegemine või
– osa-ajaline töö, semestri jooksul maksimaalselt keskmiselt 25 tundi nädalas,
– täistööajaga töö ajal, kui õppeasutuses õpet ei organiseerita, üldjuhul suve- ja jõuluvaheajal.
