Esmaspäev, detsember 22, 2025

SOOME UUDISED

Soome rannikul asub maailma vanim sõjalaevade kalmistu, millest on vähe teada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome rannikul Kotka saarestikus toimusid 200 aastat tagasi suured merelahingud, mis jätsid oma jälje mere põhja. Laevade kalmistu tegelikust suurusest puudub praegu veel ülevaade. Kõigepealt avastati mere põhjas olevatest sõjalaeva vrakkidest 10-15 meetrit pikk ligi 200 aastat tagasi merelahingus uppunud laev. See on vaid üks paljudest, mille on viimaste aastate jooksul avastanud sukelduja Thomas Stenberg, vahendab Yle.

Üks vrakkidest on näiteks Sankt Nikolai, leitud laevadest suurim. Kokku on leitud mitukümmend vrakki. Tegemist on maailmas ainulaadse sõjalaevade surnuaiaga.

Laevad uppusid Rootsi ja Venemaa vahel 1789 ja 1790. aastal toimunud sõjas. Tegemist oli Põhjamaade suurimate merelahingutega. Lahingutes osales kokku ligi 30 000 meest ja sadu erinevaid laevu. Tuhanded venelased hukkusid.

Kuigi seda piirkonda on põhjalikult uuritud juba varem, 1960-1980. aastatel, on sellest vähe infot jõudnud avalikkuse ette. Tol ajal tõsteti merest üles tuhandeid esemeid.

Laevakered asuvad mere põhjas 20-40 meetri sügavusel. Praegu valmistub 15-liikmeline sukeldujate grupp vrakkidele sukeldumiseks.

Läänemeri on vrakkide koha pealt hea, sest vesi on külm. Vähesoolases vees on lagunemisprotsess aeglasem. Kõige suurem uppunud laevadest on Venemaa uhkus – Sankt Nikolai. Laev oli uppumise hetkel täiesti uus ja koos laevaga läks põhja ligi 400 meremeest.

Rootsi laevad olid ehitatud Karlskrona ja Suomenlinna tehastes, Vene laevad Kronstadtis. Laevad esindasid tolle aja tipptehnoloogiat.

Lahingus võtsid laevad rivvi ja asusid tulistama. Esimese merelahingu võitis Venemaa ja teise Rootsi. Venemaa kaotas lahingutes ligi 50 alust, sealhulgas kõik suuremad laevad.

Sankt Nikolai uppus suurtükitule all 9. juulil 1790. aastal. Koos laevaga uppus ligi 400 meremeest. Sankt Nikolai vrakk leiti 1940ndate aastate lõpupoole. 1960ndatel aastatel tõsteti laevalt ilma järelvalveta välja mitmeid esemeid. Üksvahe plaanis laeva üles tõsta üks Saksa firma, aga tõstmine ebaõnnestus ja vrakk sai tugevasti kahjustada. Sankt Nikolai vrakk asub 15 meetri sügavusel.

Vrakkide juurde võib iga soovija vabalt sukelduda ja neid pildistada, aga neid ei tohi puutuda.

Soome võtab esimesena maailmas kasutusele digitaalse juhiloa

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome võtab esimesena maailmas eeloleval suvel kasutusele mobiilse juhiloa ehk digitaalse autojuhiloa. Kasutajatele tasuta rakendus võetakse kasutusele suve lõpupoole, ütles juhilubade väljaandmisega tegeleva liiklusturvalisusameti Trafi osakonnajuhataja Simo Karppinen. Trafi eesmärk on hakata välja andma ka ainult digitaalseid juhilube, vahendab Yle.

Mobiilne juhiluba annab kasutajale märku juhiloa aegumisest ning pakub teavet auto registrinumbri kohta. Digitaalset juhiluba on juba testitud ja seda on edukalt kasutatud näiteks isiku tuvastamiseks postipakkide väljavõtmisel.

Mobiilne juhiluba ei asenda lähimas tulevikus veel tavalist juhiluba. Politsei info kohaselt võib mobiilne juhiluba saada ametliku staatuse vaid läbi seadusemuudatuse.

Avafoto: Helsingi, Soome (NordenBladet)

Soomes heisatakse Balti riikide juubelite puhul riigilipud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes heisatakse lipud Balti riikide 100. aastapäeva auks. 16. veebruaril on Leedu 100. aastapäev, 24. veebruaril Eesti 100. aastapäev ja 18. novembril Läti 100. aastapäev.

Leedu ja Eesti aastapäeval heisatakse Soomes lipud kell 8 hommikul ja langetatakse päikseloojangul. Novembris heisatakse Läti 100. aastapäeva puhul lipud kell 8 ja langetatakse kell 16, edastas siseministeerium.

Eesti, Läti ja Leedu heiskasid lipud ka Soome 100. aastapäeva puhul 6. detsembril 2017. aastal.

 

Eluasemete hinnad on pööranud Rootsis langusse, ja sama võib juhtuda Soomes

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsis on kinnisvara hinnad alates sügisest kiiresti langenud. Sama võib juhtuda Soomes, sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub.

Stockholmi elanik, 30-aastane kirjastuse graafik Lisa Bengtsson otsis omale pikalt uut kodu. Niigi kõrgete Rootsi kinnisvara hindade kohta öeldi, et need jäävadki tõusma. Lõpuks kasutas naine oma kõhutunnet, ehk nagu rootslased ütlevad magkänslan, ja soetas 206 000 euro eest pisikese, 24-ruutmeetrise korteri 1945. aastal ehitatud elamus Stockholmi edelaosas asuvas Hägersteni linnaosas, vahendab Helsingin Sanomat.

Bengtsson tunnistab, et kui ta korterit otsis, olid hinnad tipus ja see tekitas stressi. Räägiti, et hinnad jäävadki tõusma. Sügisest aga hakkasid hinnad järsku kukkuma. Aasta lõpus kukkus kinnisvaraturg 9 protsenti, Stockholmis veelgi enam. Veel suvel müüdi analoogset 24-ruutmeetrist korterit 24 500 eurot kallimalt.

Sügisel suurenes ka müüjate ebakindlus. Kortereid müüakse kiiresti, ilma ostja-poolse kindla hinnapakkumiseta. Müüjad on paanikas ja tahavad raha kohe kätte saada.

Hinnalanguse käivitasid Rootsis valitsuse sammud. Kuni seniajani oli tavaks, et korteriostjad ei maksnud üldse laenu põhiosa, tasuti vaid intressi. 2016. aastal kehtestas sotside valitsus, et maksma tuleb hakata ka põhiosa. Tegemist polnud väga suure mõjutamisega, sest laenutähtajad on Rootsis jätkuvalt 50 aasta pikkused. Sellele vaatamata muutus olukord turul kiiresti.

Kinnisvaraturg on väga emotsionaalne. Juba väikeste kõikumistega võib eufooriast saada muretsemine ja muretsemisest saab kiiresti paanika. See võib juhtuda siis, kui hinnad on kerkinud kiiresti liiga kõrgeks.

Soome kinnisvara-analüütik Juhana Brotherus räägib, et Rootsis tõusid korterite hinnad liiga kiiresti. Nüüd on tegemist korrektsiooniga.

Hinnalangus Rootsis jätkub. Näiteks Swedbank ennustab, et kinnisvara hinnad langevad käesoleval, 2018. aastal 5 protsenti.

Brotheruse väitel tasub olla ettevaatlik ka Soomes. Sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub. Rootsi on Saksamaa järel Soome tähtsuselt teine eksporditurg. Soomet mõjutab see, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb.

Lisaks tegutsevad nii Rootsis kui Soomes samad pangad: Nordea, Handelsbanken, Danske, Ålandsbanken. Kui pangad saavad kahju Rootsis, siis hakkavad laenukraanid sulguma ka Soomes. See mõjutab kinnisvara hinda.

Kolmas ettevaatuse põhjus on see, et Põhjamaade pangad hangivad eluasemelaenudeks raha rahvusvaheliselt turult. Investorid vaatavad Põhjamaid kui üht tervikut. Kui investorid on mures Rootsi pärast, siis hakatakse tõstma intresse ka Soomes.

Samas pole mõtet Soomes üle muretseda. Tõenäoliselt on Rootsis tegemist vaid hinnakorrektsiooniga, mis ei mõjuta majandust tervikuna. Rootsil on oma keskpank, kes võib vajadusel sekkuda. Lisaks tasub silmas pidada, et Soomes on kinnisvara hinnad tõusnud palju vähem kui Rootsis. Survet korrektsiooniks Soomes ei ole.

Soomet ja Rootsit eristab ka üüriturg. Soomes see töötab, Rootsis mitte. Brotheruse väitel on teine ütlemine see, et Soomel tasub kopeerida Rootsilt kõike muud peale kinnisvaraturu.

Rootsis on väga vähe selliseid kortereid, mida välja üüritakse. Neis on üürid kindlalt fikseeritud. Vaatamata headele kavatsustele on Rootsis välja kujunenud sisuliselt olematu üüriturg, mis sunnib inimesi ostma iga hinna eest oma korterit.

Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles kinnisvaraturu kohta, et suurt langust ei tohiks tulla, kuna Euroopas ja maailmas on praegu head ajad. Ingvesi väitel on Rootsis aetud mitukümmend aastat kehva kinnisvarapoliitikat. Korteritest on olnud puudus aastakümneid, aga ehitustegevus on alanud alles viimastel aastatel. Lisaks mõjutab kinnisvaturgu üürituru puudumine, mistõttu on paljude inimeste jaoks ainus võimalus omale korter osta – see omakorda kergitab hindu. Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse Göteborgi, Malmösse ja Stockholmi ning seal valitseb korteritest suur puudus. Noored pered on sunnitud omale eluaseme hankimiseks võtma üha suuremaid ja suuremaid laene, mistõttu kodumajapidamiste võlgnevus on Rootsis suurem kui kunagi varem. See on loomulikult risk Rootsi majandusele.

Avafoto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)

Soome kõrgem halduskohus: Eesti numbrimärgiga auto võib Soomes sõita maksuvabalt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes elav Eesti ettevõtte tegevjuht võib sõita oma Eesti numbrimärgiga tööautoga Soomes ilma maksu maksmata, otsustas Soome kõrgem halduskohus, lükates sellega ümber tolli ja madalama astme kohtu varasemad otsused.

Maksuvabalt saavad autot kasutada ka need soomlased, kes sõidavad Soomes ajutiselt oma Eesti tööautoga, vahendab Iltalehti.

Enne seda oli Soomes elav Eesti ettevõtte osanik ja tegevjuht taotlenud tollilt luba Eesti numbrimärkidega tööauto ajutiseks maksuvabaks kasutamiseks Soomes.

Toll lükkas taotluse tagasi, sest tolli väitel ei saa ettevõtte omanikku pidada ettevõttega töösuhtes olevaks ning seega ei täidetud automaksuseaduse paragrahvi 34 c puhul sätestatud töösuhtesõiduki maksuvaba kasutamise eeldusi.

Ettevõtte tegevjuht kaebas tolli otsuse halduskohtusse, kuid ka seal oldi tolliga ühel seisukohal ja taotlus lükati tagasi.

Soome kõrgem halduskohus nägi asja aga teisiti. Kõrgem halduskohus põhjendas otsust Euroopa Liidu regulatsiooniga, kus tööautode ajutist kasutamist laiendatakse ka ettevõtte osanikele, juhatuse liikmetele ja tegevjuhtidele. Seetõttu leidis kohus, et osanikku ja tegevjuhti ei saa Soome seaduse puhul käsitleda erinevalt tavalistest töötajatest ja praktikantidest.

1...454455456...601Page 455 of 601