NordenBladet —Soome muutub rahvusvahelisemaks ja selle üheks tunnuseks on perede ühendamine, mis tähendab, et Soomes elavate inimeste pereliikmed tuuakse järgi. Enamus vastavaid elamisloa taotlusi rahuldatakse. Möödunud aastal kerkis Soomes esimest korda perede ühendamisega seotud elamisloa taotluste arv üle 10 000 piiri ja üle 80 protsendi neist taotlustest rahuldati. Viimase kümne aastaga on perede ühendamiste arv kahekordistunud, vahendab Turun Sanomat.
Elamislubade suurem arv on seletatav Soome rahvusvahelistumisega, mistõttu elukaaslased valitakse üha enam välismaalt. Möödunud aastal suurenes perede ühendamine ka varjupaiga taotlejate hulgas, kuna iraaklased hakkasid saama varjupaiga taotlustele vastuseid. Need, kes said Soomes varjupaiga, tohivad kaasa tuua oma pere liikmed.
Selliseid, varjupaiga taotlejatega seotud perede ühendamisi oli möödunud aastal Soomes 2700. Nende arv jäi siiski alla migratsiooniameti prognoositud 3000-3500.
Perede ühendamise tingimusi karmistati paar aastat tagasi nii, et Soome elavad pere liikmed peavad täitma toimetuleku nõudeid. Varem puudutas see nõue vaid nn uusi peresid ehk näiteks abielusid, mis sõlmiti pärast seda, kui uued tulijad saabusid Soome.
Nüüd nõutakse toimetuleku nõuete täitmist ka juba Soome elama asunud varjupaiga taotlejatelt või Soomes ajutise elamisloa saanud inimestelt. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapse puhul on „orienteeruv” vajalik sissetulek 2600 eurot kuus. Sellise sissetulekupiiri nõude täitmine võib üle jõu käia ka paljudele soomlastele.
Soomes varjupaiga saanud inimestega seotud perede ühendamiste taotluste hulk kasvas möödunud aastal 58 protsendi võrra. See näitab, et nõuete karmistamine erilist mõju ei avaldanud.
NordenBladet —Soome valitsus on otsustanud müüa börsi kaudu maha osa riigile kuuluva Põhjamaade juhtiva viinatootja Altia Oy aktsiatest. Üks ettevõtte kuulsaimatest toodetest on Koskenkorva viin. Aktsiad noteeritakse Helsingi börsil, teatas Soome valitsus.
Praegu kuulub Altia täielikult Soome riigile ja ettevõte on edukalt rahvusvahelises konkurentsis hakkama saanud. Osaluse viimine börsile on vajalik ettevõtte kasvamiseks ja arenemiseks nii Soomes kui välismaal.
Aktsiate noteerimine börsil võimaldab ettevõttel kaasata lisaraha ja annab võimaluse suuremal hulgal inimestel osaleda ettevõtte arengus. Samuti suureneb seeläbi ettevõtte läbipaistvus ja tuntus.
Pärast aktsiate müüki jääb Soome riigile vähemalt kolmandik ettevõttest. Soome riigi jaoks on oluline, et ettevõtte aktsiaid soetaksid kodumaised investorid.
Ettevõtte aktsiate noteerimise eest vastutav majandusminister Mika Lintilä ütles, et Soomes toimub erastamine pärast paarikümne aasta pikkust pausi ja seeläbi avaneb inimestel võimalus taas osaleda kodumaise tootja eduloos.
Altia põhilised eelised turul on kodumaine oder, puhas Rajamäki põhjavesi ja kodumaine tootmine. Üks ettevõtte oluline osa on tehas Koskenkorval, ettevõttel on lai põllumajandustootjatest partnerite võrgustik ja kodumaine koostöövõrgustik.
Soome riik teatas juba 2017. aasta oktoobris, et kaalub viinatootja aktsiate müüki.
Altia on Põhjamaades veini ja kange alkoholi tootmises turuliider. Ettevõte tegutseb Põhjamaades, Eestis ja Lätis ning ettevõttel on tootmine Cognacis Prantsusmaal ja toodangut eksporditakse ligi 30 riiki.
NordenBladet —Helsingi ringkonnakohus tegi pretsedenditu otsuse – vabastas sõjaväest keeldunud 23-aastase noormehe vanglakaristusest, mis on ette nähtud sõjaväest keeldumise eest. Kuigi sõjaväest keeldujaid on vähe, on Soome jaoks sellisel kohtuotsusel siiski kaugeleulatuvad tagajärjed, kuna valitsus peab nüüd seadust muutma hakkama, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohus tugines oma otsuses asjaolule, et kuivõrd sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, siis peaks võrdse kohtlemise alusel samasugune õigus olema ka kõigil teistel.
Kaebuse esitanud noormees väitis, et on sõja vastane ja pooldab vägivallatuid meetodeid konfliktide lahendamiseks. Tema väitel on ebaõiglane, et sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, aga teised mitte.
Esimese astme kohus oli mõistnud noormehe süüdi ja määranud talle karistuseks 173 päeva vanglat. Ringkonnakohtu otsus pole veel jõustunud, seda on võimalik edasi kaevata ülemkohtusse.
Seaduse järgi on Soomes sõjaväest keeldumise korral ette nähtud vanglakaristus. Alates 2011. aastast kasutatakse karistusena koduaresti.
Sõjaväest keeldujat toetab Soome võrdõigusvolinik Kirsi Pimiä, kelle arvates on tegemist märgilise otsusega. Tema väitel on Soomes juba alates 2007. aastast olnud juttu, et seadus tuleks viia kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega, aga seni pole seda tehtud.
Otsus ei puuduta enam neid, kes on sõjaväest keeldumise eest juba karistuse kätte saanud.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ei tahtnud selles asjas seisukohta võtta, kuna otsus pole veel jõustunud. Samuti ei soovinud asja kommenteerida justiitsminister Antti Häkkänen.
Üldine sõjaväekohustus puudutab Soomes kõiki 18-60-aastaseid mehi. Sõjaväekohuslastel tuleb teha läbi kas armee- või tsiviilteenistus. Sõjaväekohustusest olid seni alates 1987. aastast eriseadusega vabastatud ainult jehoovatunnistajad. Seadusemuudatus tulenes ÜRO resolutsioonist, mille kohaselt sõjaväest keeldujad olid meelsusvangid ja enamus keeldujatest olid tol ajal jehoovatunnistajad. Soome naised võivad armeeteenistuse läbi teha vabatahtlikult.
NordenBladet — Soome üllatusnaine Krista Pärmäkoski ütles pärast kolmanda medali võitu, et tuli PyeongChangi olümpiale ühe medali järele, aga endalegi üllatuseks sai neid kolm – kõik individuaalaladel.
Kokku sai Soome olümpialt kuus medalit, millest Pärmäkoski võitis kolm. Ülejäänud kolm olid Soome hokinaiskonna pronks, Iivo Niskaneni murdmaasuusatamise kuld ja vigursuusataja Enni Rukajärvi pronks.
Medaliarvestuses on Soome oma 6 medaliga 18. kohal. Esikohale tuli Norra kokku 39 medaliga. Norras elab seejuures vähem inimesi kui Soomes. Medaliarvestuses teine koht läks Saksamaale (kokku 31 medalit) ja kolmas koht Kanadale (29 medalit).
________________________
Krista Pärmäkoski (neiupõlvenimega Lähteenmäki; sündinud 12. detsembril 1990 Ikaalinenis) on soome murdmaasuusataja. Ta esindab spordiklubi Ikaalisten Urheilijat ja tema treener on Matti Haavisto. Maailmameistrivõistlustel on Pärmäkoski võitnud suusavahetusegasõidus hõbemedali, sprinditeates hõbeda ja pronksi ning teatesõidus kolm pronksmedalit. Olümpiamängudel on ta võitnud hõbemedali teatesõidus ning pronksmedali suusavahetusega sõidus ja 10 km vabatehnikas.
Esimest korda võistles ta rahvusvahelisel tasandil 2007. aasta veebruaris Euroopa noorte talve olümpiafestivalil Jacas, kus ta saavutas viiekilomeetri klassitehnikas neljanda koha. Samal aastal võitis Pärmäkoski Põhjamaade noorte meistrivõistlustel Örnsköldsvikis viiekilomeetrisel vabatehnikadistantsil kulla. Järgmisel talvel võitis ta Põhjamaade noorte meistrivõistlustel kaks hõbedat ja ühe pronksmedali. 2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Itaalias Malles Venostas oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome 4×3,3 km teatesõidus pronksmedalile. Lisaks oli ta 10 km vabatehnikas kaheksas.
Pärmäkoski osales esimesel maailma karikavõistluste etapil 29. novembril 2008 Kuusamos, kui sai sprindis 29. koha. 2009. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Praz de Lys – Sommand’is sai Pärmäkoski viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli lubadust (160 g/l) kõrgem. Pärast võitluskeelu lõppu võitis ta 10 km suusavahetusega sõidus hõbemedali, 5 km vabadistantsil oli ta neljas ja teatesõidus viies.
2009 osales Pärmäkoski maailmameistrivõistlustel Liberecis, kus sai 10 km vabastiilis 37. koha. Aastal 2010 tuli ta juunioride maailmameistriks klassikalises stiilis 5 km distantsil ja sai teatesõidus hõbemedali. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris sai ta 10 km vabastiilis 53. ja 30 km ühisstardist klassikasõidus 26. koha.
Esimest korda jõudis Pärmäkoski MK-etapil esikümnesse 2010. aasta detsembris Davosis, kui sai 10 km klassikas kaheksanda koha. 2010.–2011. aasta Tour de Ski etapil Oberhofis sai ta 10 km klassikas viitstardis teise koha. Tuuri lõppkoht oli tal kaheksas. 2011. aasta jaanuaris sai ta MK-etapil Otepääl viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli taas lubatust kõrgem. Pärast seda andis Rahvusvaheline Suusaföderatsioon talle erandi, et tema hemoglobiini ülempiiri suurendatakse 165 g/l-ni. 2011. aasta juunioride maailmameistrivõistustel Otepääl võitis ta 10 km klassikas kulla ja edestas teise koha saanut minutiga.
Pärmäkoski võitis esimese medali täiskasvanute klassis 2011. aasta põhja maailmameistrivõistlustel Oslos, kui ta võitis koos Aino-Kaisa Saarineniga sprinditeates hõbemedali. Ta suusatas viimast vahetust ja edestas lõpumeetritel pronksi saanud Astrid Jacobseni. 4×5 km teatesõidus oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome pronksile. Lisaks oli ta 10 km klassikas viies, 30 km vabatehnikas Soome parimana 11., vabasprindis 16. ja suusavahetusega sõidus 31.
2011.–2012. aasta Tour de Skil oli ta üldjärjestuses neljas. Samal talvel võitis ta Soome meistrivõistlustel esikoha 3,3 km klassikas ja 10 km jälitussõidus. 2011.–2012. aasta MK-sarjas oli ta lõplikus paremusjärjestuses seitsmes. 2012.–2013. aasta Tour de Ski etapil Toblachis oli ta 3 km klassikas teine ja etapil Val di Fiemmes 10 km klassikas kolmas. Tuuri lõppkoht oli neljas. 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes võitis ta sprinditeates koos Riikka Sarasoja-Liljaga pronksi. Suusavahetusega sõidus oli ta kaheksas, vabasprindis neljateistkümnes ja 10 km vabatehnikas viieteistkümnes. MK-sarjas saavutas üldjärjestuses kümnenda koha.
2012.–2013. aasta Tour de Skil oli Pärmäkoski neljas. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis oli ta hõbeda võitnud Soome naiskonna ankrunaine, 10 km klassikas kümnes ja 30 km vabatehnikas 18. MK-sarja üldjärjestuses oli ta kaheksas.
Esimese võidu maailma karikavõistlustel saavutas ta hooajal 2015–2016 raames toimunud Ski Tour Canada viimasel etapil 12. märtsil 2016 Canmore’is 10 km jälitussõidus klassikas.
2016. aasta Lillehammer Touril saavutas ta kokkuvõttes kolmanda koha. See oli tema esimene poodiumikoht mõne suusatuuri üldarvestuses. Ta võitis viimase etapina kavas olnud 10 km jälitussõidu klassikas.
2016.–2017. aasta Tour de Skil tuli ta teiseks.
2017. aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis ta esimese tiitlivõistluste individuaalmedali, kui tuli suusavahetusegasõidus hõbedale. Teatesõidus võitis ta pronksmedali. 30 km vabatehnikas oli ta kuues ja 15 km klassikas seitsmes.
8. märtsil 2017 jõudis ta esimest korda poodiumile sprindivõistluses, kui sai Drammenis toimunud klassikasprindivõistlusel teise koha.
Hooajal 2016–2017 saavutas ta maailma karikasarja üldarvestuses teise koha. Tavadistantside arvestuses oli kolmas ja sprindikarika üldarvetuses kuues.
NordenBladet — Kümned soomlased on langenud viimaste aastate jooksul telefonipettuste ohvriks. Keskkriminaalpolitsei info kohaselt saab pettus alguse telefonikõnest, kus inglise keelt kõnelev inimene esitleb end kui välismaa ettevõtte esindaja.
Mitmed soome eraisikud on kaotanud pettuste tagajärjel kümneid tuhandeid eurosid. Politsei on aastatel 2013-2018 registreerinud vähemalt 70 sellist välismaalastega seotud investeerimispettust. Soomlased on kokku ilma jäänud ligi 5 miljonist eurost, vahendab Helsingin Sanomat.
Investeerimispettused toimuvad järgmiselt.
Kõigepealt on soomlane saanud inglisekeelse kõne isikult, kes on esitlenud end kui välismaa firma esindaja. Kõne ajal on küsitud vastaja varalist seisu ja investeerimiskogemust.
Seejärel on petis pakkunud hea tootlusega investeerimisvõimalust välismaa ettevõttesse. Tootluse suuruseks on pakutud 20 protsenti aastas.
Soomlane on maksnud investeeritava summa välismaa pangakontole, mis on enamasti Aasias, näiteks Hongkongis. Seetõttu kutsub politsei neid pettusi Hongkongi-pettusteks.
Paari nädala pärast on petis küsinud lisaraha kas siis täiendavaks investeeringuks või maksuks varade vabastamise eest.
Keskkriminaalpolitsei uurija Mikko Laaksonen soovitab inimestel kasutada sellistel puhkudel kainet mõistust. Kui pakutakse selliseid tootlusi, siis tasub enne mitu korda järgi mõelda. Samuti pole mõtet kohe raha teele saata.
Politsei soovitab otsida võimaliku investeeringu kohta taustainfot internetist. Kui ettevõte on seotud pettustega, siis on selle kohta märge vastavates registrites.
Selliseid pettusi on toimunud ka mujal Euroopas. Petised on seal olnud osaliselt samad, kes Soomes. Euroopas on petiste kätte langenud kümneid miljoneid eurosid.
Nüüd uuritakse asja nii Soomes kui mujal Euroopas. Pettuste ohvritel soovitatakse aga ühendust võtta politseiga. Kuriteoteate võib vormistada nii internetis kui lähimas politseijaoskonnas.
