NordenBladet — Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies, millel Väinämöinen ahistab Ainot.

Tegemist on maailmas laialt levinud #metoo kampaania järelmõjudega, mis on laienenud ka kunstimaailma. Paljud naised on seadnud selliste naiste ahistamist kujutavate taieste avaliku väljapaneku küsimärgi alla. Nii on maailmas juba eemaldatud kunstimuuseumide avalikest väljapanekutest ahistamist kujutavaid taieseid. Helsingi Ateneumi kunstimuuseimi juhataja Susanna Pettersson aga seisab sellele vastu ja leiab, et kampaania ei saa laieneda ajaloolistele teistele, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et Ateneumis midagi tsenseerima ei hakata. Nii saab muuseumi seinale edasi jääda Akseli Gallen-Kallela 1891. aastal maalitud teos Aino-taru, kuigi selle teose eetilisust on aastate jooksul korduvalt küsimärgi alla seatud. Paljud on imestanud, kuidas saab muuseumi seinal rippuda maal, millel Kalevala peategelane Väinämöinen (Eesti lauluisa Vanemuise prototüüp) ahistab paljast naist.

Ateneumi juhataja märgib, et pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. Kunsti eesmärk on tõstatada küsimusi ja anda mõtteainet. Muuseumi eesmärk on olla esitluste, kõnede ja eri tõlgenduste areen.

NordenBladet — Kuivõrd Soome presidendipaar ei soovinud mingeid erilisi turvameetmeid, siis toimus president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio lapse sünnitus täiesti tavalises sünnitusosakonnas ilma turvameetmeteta.

Presidendipaari laps sündis Helsingis Naistenklinikka sünnitusmajas täiesti tavalistes oludes, kus sünnivad ka kõik teised lapsed, vahendab Iltalehti.

Erilisi turvameetmeid ei soovitud, kuna Niinistö ja Haukio ei soovinud teha sünnitusest suurt sündmust. Turvameetmed oleks häirinud sünnitusmajas teisi inimesi. Laps sündis samades ruumides ja samades tingimustes kui sünnivad kõik teised lapsed.

Tavalise sünnituse kasuks otsustati seetõttu, et ei tahetud teha sünnitusest suurt show’d, mis turvameetmetega paratamatult kaasneb.

NordenBladet — Soomes uuest aastast kasutusele võetud töötute nn aktiivsusmudeli puhul on tähtis, et inimene võtaks kiiresti vastu talle pakutud töö, muidu kaotab osa töötutoetusest. Ent lapsega kodus oleval töötul on raske leida kiiresti hoiukohta.

Seaduse järgi peavad omavalitsused leidma lapsele koha lasteaias kahe nädala jooksul. See ei pruugi olla piisav, kui vanemal on vaja kiiresti tööle asuda, vahendab Yle.

Näiteks Oulu linnas on töötu inimese lapsele ette nähtud vaid 20 tundi lasteaia-aega nädalas. Töö leidmise korral on väga raske leida lapsele kohta lasteaias.

Asjasse on sekkunud Soome lastevolinik Tuomas Kurttila, kelle arvates ei tohiks väikeste laste vanematele rakendada nn aktiivsusmudelit.

Soomes käib lasteaias 68 protsenti 1-6-aastastest lastest. See tähendab, et 125 000 väikest last on kodused. Soomes on üle 44 tuhande töötu lapsevanema, kelle lapsed on eelkooliealised.

Soomes on selgunud, et nn aktiivsusmudeli käivitamisel ei kaalutud selle mõju väikeste lastega kodus olevatele vanematele.

NordenBladet — Tänavuse, 2018. aasta jaanuaris oli Soome tarbijate kindlustunde indikaator tasemel 24,2 – see on läbi aegade kõrgeim tase.

Detsembris oli tase statistikaameti andmetel 24,0.

Möödunud aasta jaanuaris oli indikaator tasemel 21,0. Indikaatori pikaajaline keskmine on 12,3.

Tarbijate kindlustunde baromeetri jaoks küsitleti 2-19. jaanuaril 1195 Soome elanikku.