NordenBladet —Soome ja Rootsi vahel Ahevanamaast veidi põhja pool Läänemere põhjas lebab kummaline ese, mille läheduses lakkavad töötamast kõik elektroonilised seadmed, isegi telefonid.
Esimesena avastasid selle eseme mere põhjast 2011. aasta juulis Rootsi sukeldujad Peter Lindberg ja Dennis Åsberg. See on ligi 70-meetrise läbimõõduga ja lebab 100 meetri sügavuses. Kujult meenutab ese Tähesõdade filmist tuntud tähelaeva Millennium Falcon, vahendab Iltalehti.
Leid sai nimeks „Läänemere anomaalia”, selle täpset asukohta pole avaldatud. Kui sukeldujad seda lähemalt uurima hakkasid, selgus, et see häirib elektriseadmeid. Eseme läheduses ei tööta elektroonika ega telefonid. Isegi kaamerad lakkasid töötamast. Kõik elektriseadmed lakkasid töötamast 200 meetri kaugusel esemest.
Eseme kõrval on mere põhjas ligi 200 meetri pikkune vagu. Kas ese on hädamaandumise teinud UFO? Lisaks on arvatud, et tegemist on mõne uppunud linna jäänustega. Mingisugune tempel näiteks. Veealune Stonehenge või värav teise dimensiooni.
Sukeldujad on võtnud esemest tükke ja need on kivimid, mitte metall. Graniit ja gneiss. Lisaks ka vulkaanilisi kivimeid. Näiteks leiti üks vulkaanilist päritolu suur must kivi, mis on Läänemere piirkonnas väga haruldane.
Praegu on asja kohta teooria, et moodustis on tekkinud jääaja lõpus. Tegemist võib olla rändrahnuga. Sukelduja Lindberg korraldab nüüd miniallveelaevaga turistidele ekskursioone eseme juurde. Tegemist pole ilmselt ei UFO ega kadunud linnaga.
NordenBladet — Edela-Soome Turu, Pori, Rauma ja Uusikaupunki piirkonda tuleb lähiaastatel juurde 30 000 uut töökohta, mille jaoks töötajate leidmisega võib raskeks minna. Turus asuv Meyeri laevatehas teatas esmaspäeval taas uuest suurest tellimusest mahus 500 miljonit eurot. Valmeti Uusikaupunki autotehas võtab tänavu juurde 1000 uut töötajat.
Edela-Soome majanduslikku arengut uurinud endine peaminister Esko Aho väitab, et tänu laeva- ja autotehastele võib juurde tulla ligi 30 000 uut töökohta. Tegemist on Soome jaoks erakordse nähtusega, mis pole saanud piisavalt tähelepanu.
Selleks, et töötajaid juurde saada, oleks vaja arendada koolitust ja infrastruktuuri. See pole ainult Edela-Soome probleem, vaid terve Soome ühiskonna probleem.
Tänu sellele, et nii laevad kui autod valmivad Saksa ettevõtete tellimusel, tuleb kasuks saksa keele oskus. Turu ülikoolis on ettevõtete jaoks hakatud koolitama insenere.
Turu laevatehases töötab praegu 2000 inimest ja 2023. aastaks peaks töötajate arv kasvama 2500 peale. Laevatehase allhankijate töötajate arv kasvab aga 7000 pealt 20 000 peale.
Autotehase töötajate arv on kasvanud ühe aastaga 2000 töötaja võrra 4500 töötajani.
Ettevõtted vajavad nii insenere kui ka töötajaid lihtsamatesse ametitesse.
NordenBladet — Soomes ja mujal väga populaarseks saanud Kuoma lastesaapad tulevad Lõuna-Savos asuvast väiksest Kuomiokoski külakesest. Seal asub Soome üks vanemaid kingatehaseid, mis 1980ndate aastate lõpus vaakus elu ja surma vahel. Kuni hakati tegema lastesaapaid.
Kuomad on kasutusel pea igas Soome lastega peres. Lasteaedade esikus seisavad põhiliselt just Kuomad reas neis piirkondades, kus talvel on maas lumi, vahendab Helsingin Sanomat.
Praeguseks on Kuomasid toodetud juba ligi 30 aastat. Tegemist on kerge ja sooja, talvistes tingimustes suurepärase jalanõuga, mille pealispind hülgab vett. Neil pole mingeid kinnitusi ega paelu ja lapsed saavad need ise kergesti jalga tõmmata ning jalast ära võtta, selgitab Kuomiokoski Oy juhataja Antti Puttonen toote populaarsust. Väikeses Kuomiokoski külakeses metsade keskel toodetakse ligi 3000 paari saapaid päevas.
Ettevõte ise saab tänavu 90 aastaseks. Tehasele pani aluse Antti isa Juho Puttonen 1928. aastal, mil hakati tootma kingataldu. Edasi hakati tootma susse ja laste saapaid.
Sõdade ajal tehas seisis, ent pärast seda sai tootmine uuesti hoo sisse. 1960ndatel hakati Soome jalanõusid vedama Nõukogu Liitu ja see viis terve Soome kergetööstuse kasvule. Kuomiokoski tootis kingade pooltooteid teistele Soome tehastele. Hästi läks kuni 1980ndate keskpaigani, mil idakaubandus kokku kuivas ja siis päris kokku kukkus. Paljud Soome jalatsitehased läksid pankrotti.
Kuomiokoski tehasel oli valida: kas mõelda kiiresti välja midagi uut või lõpetada tegevus. Ettevõttel oli see eelis, et osati teha nii jalanõusid kui nende detaile. Nii hakati Kuomiokoskil välja töötama laste talvesaapaid. Selleks oli varutud vastupidavat kangast, millest Kuomiokoskil oli valmistatud motokrossi kindaid. Tehti mõned proovitooted kuni sündis Kuoma lastesaabas.
1990ndate algul telliti saapaid mõned tuhanded aastas. Aastakümne lõpus kasvas müük mõnekümne tuhande paarini aastas. Sobiva hinnaga lastesaabastel oli hea minek.
Praegu töötab tehases sadakond inimest, lisaks veel laos paarkümmend inimest. Puttoneni ettevõtjaperes on ametis juba kolmas põlvkond. Möödunud aastal toodeti Kuomiokoski tehases kahes vahetuses ligi 700 000 paari jalatseid. Neist 3/4 olid lastesaapad.
Ligi 15 aastat tagasi hakkas ettevõte müüma toodangut välismaale, algul Venemaale ja Rootsi, siis Norrasse, Baltimaadesse, Ukrainasse, Kasahstani, Valgevenesse ja Usbekimaale. Nüüd kavandatakse müüki Kanadasse.
Lisaks tavalistele talvesaabastele toodetakse ka nööride ja lukkudega saapaid eri värvide ja kujunditega. Kuomiokoski on üks vähestest allesjäänud Soome jalatsitootjatest. Kangast saabaste tootmine tasub Soomes ära, kuna sellega on vähem tööd kui nahast toodetega.
Kuoma tooted valmivad 60 protsendi ulatuses Soomes. Kõige töömahukam asi -pealsete õmblemine tehakse allhankena Baltimaades. Pealsed tuuakse seejärel Soome, kus neile pannakse tallad külge. Taldade segu tuleb välismaalt, aga tallad valatakse Soomes. Seejärel saapad viimistletakse, pakitakse ja viiakse Mäntyharjul asuvasse lattu. Ladu asub Mäntyharjul, kuna Kuomiokoskile on raske suurte autodega juurde pääseda.
Ettevõtte töötajad elavad kõik lähiümbruses. Töötajad on ettevõttele truud ja mõned töötajad on selles ettevõttes juba kolmanda põlvkonna esindajad.
NordenBladet — Soome rahvaarv kasvas 2017. aastal esialgsete andmete põhjal 12 927 inimese võrra 5 516 224 elanikuni. Rahvaarv kasvas 3062 inimese võrra vähem kui 2016. aastal, edastas statistikaamet.
Maakondadest kasvas rahvaarv enim Uusimaal, Pirkanmaal, Põhi (Varsinais)-Soomes, Põhja-Pohjanmaal ja Ahvenamaal. Rahvaarv kukkus kõige rohkem Kymenlaaksos ja Lõuna-Savos.
NordenBladet — Soome kaalub olemasoleva 64 USA päritolu Hornet-tüüpi hävituslennuki asendamiseks soetada 7-10 miljardi euro eest uued lennukid ja selleks riigi teedevõrgu müüki eraomanikele.
Soome teedevõrgu väärtus on ligi 20 miljardit, lennukid maksavad sellest poole.
See tähendab, et lennukite ostuks tuleks erastada pool teedevõrgust. Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on erastamise tarbeks kavandanud teedevõrgu koondamist ühte ettevõttesse. Riik saaks teedevõrgu müügist saadud raha investeerida muudesse kohtadesse.
Riigimaanteed tahetakse nüüd koondada ühe ametkonna – teedeameti (Väylävirasto) alla.
