NordenBladet — Soome muutub rahvusvahelisemaks ja selle üheks tunnuseks on perede ühendamine, mis tähendab, et Soomes elavate inimeste pereliikmed tuuakse järgi. Enamus vastavaid elamisloa taotlusi rahuldatakse. Möödunud aastal kerkis Soomes esimest korda perede ühendamisega seotud elamisloa taotluste arv üle 10 000 piiri ja üle 80 protsendi neist taotlustest rahuldati. Viimase kümne aastaga on perede ühendamiste arv kahekordistunud, vahendab Turun Sanomat.
Elamislubade suurem arv on seletatav Soome rahvusvahelistumisega, mistõttu elukaaslased valitakse üha enam välismaalt. Möödunud aastal suurenes perede ühendamine ka varjupaiga taotlejate hulgas, kuna iraaklased hakkasid saama varjupaiga taotlustele vastuseid. Need, kes said Soomes varjupaiga, tohivad kaasa tuua oma pere liikmed.
Selliseid, varjupaiga taotlejatega seotud perede ühendamisi oli möödunud aastal Soomes 2700. Nende arv jäi siiski alla migratsiooniameti prognoositud 3000-3500.
Perede ühendamise tingimusi karmistati paar aastat tagasi nii, et Soome elavad pere liikmed peavad täitma toimetuleku nõudeid. Varem puudutas see nõue vaid nn uusi peresid ehk näiteks abielusid, mis sõlmiti pärast seda, kui uued tulijad saabusid Soome.
Nüüd nõutakse toimetuleku nõuete täitmist ka juba Soome elama asunud varjupaiga taotlejatelt või Soomes ajutise elamisloa saanud inimestelt. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapse puhul on „orienteeruv” vajalik sissetulek 2600 eurot kuus. Sellise sissetulekupiiri nõude täitmine võib üle jõu käia ka paljudele soomlastele.
Soomes varjupaiga saanud inimestega seotud perede ühendamiste taotluste hulk kasvas möödunud aastal 58 protsendi võrra. See näitab, et nõuete karmistamine erilist mõju ei avaldanud.