NordenBladet — Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on loonud töörühma, et arendada edasi veebruaris valminud Helsingi ja Tallinna vahelise raudteetunneli FinEst Link lõppraporti tulemusi.
Tallinna ja Helsingi vaheline raudteetunnel oleks tähtis projekt kogu Soome ja Euroopa ühenduste parandamiseks. Nüüd on tähtis jätkata juba alustatud tööd koos kõigi osapooltega, ütles transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.
Töörühma ülesannete hulka kuulub võimalike jätku-uuringute tegemise vajaduse ja nende rahastamise väljaselgitamine. Töös kasutatakse veebruaris valminud FinEst Link raporti tulemusi ja soovitusi. Lisaks käsitletakse tunneli laiemat majanduslikku mõju, rahastamisküsimusi, transpordi ja logistika ühendusi, samuti ärimudeleid, turismivoogusid ja tehnoloogia arengut.
Töörühmas osalevad Soome ja Eesti transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumite ning Helsingi ja Tallinna linnade esindajad. Lisaks kuulab töörühm ära teised projektiga seotud osapooled.
Edasi teeb töörühm kevade jooksul vajalikud selgitavad uuringud ja jõuab tulemusteni 2018. aasta maikuus.
NordenBladet — Soomes sai äsja valmis Euroopa Liidu tähtsaim maanteeühendus Venemaaga, mis katab kogu Soome lõunarannikut ja ühendab Peterburgi Põhja-Iirimaaga. Soomes kulgeb tee Vaalimaa piiripunktist kuni Turu linnani.
Tee avaldab positiivset mõju Soome majandusele ning kindlustab Soome positsiooni tähtsaima Ida-Lääne sillana. Teed ehitati kokku 62 aastat ja nüüd saab läbi kogu Soome lõunaranniku sõita turvaliselt mööda neljarealist kiirteed.
Maantee pikkus on kokku 350 kilomeetrit ja see on Soome pikim kiirtee. tee ehitamist alustati 1956. aastal.
NordenBladet — Soomlased ei väsi leiutamast: nüüd on valmis saadud puidust tehtud ainega, millest saab valmistada värve ja liime. Soome puidust on leiutatud aine, millest saab valmistada tulevikus ka autokeresid, päiksepaneele ja tuulegeneraatorite labasid. Metsafirma Stora Enso leiutatud ligniinijahu Lineo võimaldab tulevikus toota süsinikkiudu auto- ja lennukitööstusele, vahendab Yle.
Lineo toodi turule aasta algul ja seda valmistatakse Kotkas asuvas Sunila tselluloositehases. Sunila tehas on esimene maailmas, kus toodetakse kuivatatud ligniinijahu keemiatööstusele. Tehase võimsus on 50 000 tonni kuiva ligniini aastas.
Ligniini kasutusvõimalused on piiramatud. Ligniiniga saab asendada näiteks fenoole, millest valmistatakse liime ja värve. Fenoolliimi kasutatakse näiteks vineeri ja puid liimimisel.
Ligniini tootmise puhul on aga suur risk, et see võib plahvatada. Võrreldes tavalise puidutolmuga on risk kahekordne. Ligniini kuivatatakse, sest seda vajatakse äärmiselt puhtalt. Siis on seda võimalik kasutada keemiatööstuse toorainena.
Ligniini tootmise puhul on tähis, et seda töödeldakse hapnikuvabas keskkonnas. Siis on süttimine välistatud. Lisaks on kogu tehas maandatud, et välistada staatilisest elektrist tekkivaid sädemeid. Töötajad kannavad samuti vastavaid rõivaid, mis välistavad staatilise elektri. Plahvatuse korral on tehases ettevaatusabinõud – keemiline kustutussüsteem. See toimib samamoodi nagu pulberkustuti.
Viimane võimalus plahvatuse puhul on plahvatusluuk, kus plahvatuse energia suunatakse teatud kontrollitud suunas.
Ligniini tootmiseks tellis Stora Enso seadmed Soome tootjalt Valmetilt. Ligniini tootmise käivitamine läks Stora Ensole maksma 32 miljonit eurot.
Sunila tehase põhiline toode on valgendatud tselluloos. Seda toodetakse männist ja kuusest, mis on peamiselt kodumaist päritolu. Tselluloosi keetmise kõrvaltoode on keeduleem, millest toodetaksegi ligniini. Ligniin pakitakse 600 kg kottidesse ja toimetatakse klientidele.
Ligniini toorainet on piisavalt, sest 20-30 protsenti puidumassist moodustab ligniin. Ligniini on pikalt uuritud. Esimesed vastavad tooted tulid turule 1970ndatel aastatel USA-s, ent neid ei saatnud suurem edu.
Praegu on maailmas neli tselluloositehast, kus toodetakse ka ligniini. Kaks neist asub USA-s, üks Kanadas ja üks Soomes. Soome Sunila tehas on suurim ligniinitootja maailmas. Samuti on Soome tehas ainus, kus ligniin täiesti kuivaks saadakse, ülejäänud toodavad märgligniini.
Sunila tehas on tegutsenud juba 80 aastat ja selle siseruumid on kujundatud Alvar Aalto. Vahepeal tehas seisis 2009. aastal, ent siis pandi uuesti käima.
Ligniini hakati Sunilas valmistama 2015. aastal. Selleks ehitati tehasele juurde eristusseade, kuivati ja pakkimisosa. Ligniini tootmisega tegeleb tehases kümmekond töötajat. Käesoleva aasta algul toodi turule kuiva ligniini toode, mis kannab nimetust Lineo.
Suurem osa toodetud ligniinist aga põletatakse ja sellest saadakse soojust ja energiat. Tänu ligniini põletamisele on tehase kasvuhoonegaaside emissioon vähenenud poole võrra.
NordenBladet — Rootsi mööbligigant Ikea tahab rajada Helsingisse Koivusaari linnaossa uue kaupluse koos hotelliga otse läänepoolse maantee Länsiväylä kohale.
Ikeal on praegu Soomes viis suurt kaubamaja. Lisaks on ostetud üks krunt Lappeenrantas.
NordenBladet —Hiina on leidnud uue kaubatee Euroopasse Venemaa ja Soome kaudu, tänu millele areneb piiriäärne Kouvola linn tohutu kiirusega. Hiinast tulevad rongid toovad Kouvolasse uusi töökohti ning kaubavahetus Hiinaga läheb kiiresti ülesmäge, vahendab Yle.
Uus kaubatee on äratanud juba tähelepanu Saksamaal ja Hollandis ning sealsed firmad kasutavad ära avanenud võimalusi. Firma Kouvola Cargo Handling on viimase paari aasta jooksul kahekordistanud töötajate arvu, ent firma arengut pidurdab töötajate puudus.
Eriti suur puudus on oskustega laotöötajatest, kel on varasem pikaajaline kogemus. Ekspedeerimise (kaubavedude korraldamise) valdkonna töötajad koolitab firma peaaegu kõik ise. Kogemustega laotöötajaid ja autojuhte otsitakse taga tikutulega, räägib firma turundusjuht Anu Kujansuu.
Konteinerrongiliiklus Hiinaga avati Kouvolas mõned kuud tagasi. Rongi otseühendus Hiinaga on toonud Kouvolale kõvasti juurde nii müügi- kui ekspedeerimistööd. Lisaks on rohkem tööd transpordifirmadel.
Esimene konteinerrong Hiinast Xi’an-ist saabus Kouvolasse läinud aasta novembrikuus. Ligi 800 meetri pikkune kaubarong Hiina ja Soome vahel sõidab nüüd iga kahe nädala tagant.
Hiina poole läheb Soomest saematerjali, pakendeid, masinaid ja seadmeid. Hiinast tuleb omakorda eri tarbekaupu.
Alates tänavusest aprillikuust hakkab Hiina-rong sõitma iga nädal. Nõudlus kaubaveo järgi on suur, sest Hiina-Euroopa kaubavahetus on paari aastaga pea kahekordistunud. Selline areng toob Kouvolasse palju täiendavaid töökohti.
Ligi 90 tuhande elanikuga Kouvola linnas tegutseb pea 200 logistikaettevõtet, milles on kokku ligi 2000 töötajat. Lähitulevikus tuleb juurde sadu uusi töökohti.
Soome logistikafirmadel on tööd järjest rohkem, aga autojuhtidest on üha suurem puudus.
Kouvola naaberlinnas Kotkas aga plaanitakse rajada HaminaKotka sadamasse Soome suurim biokütuse rafineerimistehas, mille kavandamisega tegeleb Soome metsafirma UPM. Kütusetehas toob lisaks palju töökohti ning suurendab sadama käivet.
