NordenBladet — Soome rahvaarv kasvas 2017. aastal esialgsete andmete põhjal 12 927 inimese võrra 5 516 224 elanikuni. Rahvaarv kasvas 3062 inimese võrra vähem kui 2016. aastal, edastas statistikaamet.
Maakondadest kasvas rahvaarv enim Uusimaal, Pirkanmaal, Põhi (Varsinais)-Soomes, Põhja-Pohjanmaal ja Ahvenamaal. Rahvaarv kukkus kõige rohkem Kymenlaaksos ja Lõuna-Savos.
NordenBladet — Soome kaalub olemasoleva 64 USA päritolu Hornet-tüüpi hävituslennuki asendamiseks soetada 7-10 miljardi euro eest uued lennukid ja selleks riigi teedevõrgu müüki eraomanikele.
Soome teedevõrgu väärtus on ligi 20 miljardit, lennukid maksavad sellest poole.
See tähendab, et lennukite ostuks tuleks erastada pool teedevõrgust. Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on erastamise tarbeks kavandanud teedevõrgu koondamist ühte ettevõttesse. Riik saaks teedevõrgu müügist saadud raha investeerida muudesse kohtadesse.
Riigimaanteed tahetakse nüüd koondada ühe ametkonna – teedeameti (Väylävirasto) alla.
NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela taotleb õppuritelt tagasi üle 45 miljoni euro õppetoetusi, keskmiselt 1300 eurot ühe õpilase kohta. Õppetoetusi küsitakse tagasi ligi 35 000 õpilaselt, mida on veidi enam kui aasta varem. Kokku sai 2016. aastal Soomes õppetoetust ligi 320 500 õpilast.
Õppetoetuse piirmäär sõltub sellest, kui mitme kuu eest on õpilane toetust taotlenud. Kui õpilane taotleb toetust 9 kuu eest, siis tohib tal muid tulusid olla 11 850 eurot aastas. Õpilased peavad ise vaatama, et nad ei ületaks lubatud tulupiiri.
Õppetoetusest võib loobuda või selle tagastada Kela iseteeninduse kaudu.
Avafoto on illustreeriv: NordenBladet
NordenBladet — Espoo firma Medix Biochemica laborites toodetud aine hind on turul neli miljardit eurot kilo eest. See on Soome kalleim eksporditoode. Soome firma siiski miljardeid ei teeni, kuna seda ainet läheb vaja väga vähe. Trypsinogen 2 antiaine maksab 3,95 miljonit eurot gramm ja seda toodetakse aastas mõned grammid. Medix Biochemica käive ulatub 20 miljoni euroni ja kokku toodetakse aastas vaid 900 grammi eri aineid, vahendab Helsingin Sanomat.
Aineid kasutatakse meditsiinis. Näiteks trypsinogen 2 antiaine abil on võimalik kiiresti tuvastada kõhunäärme põletikku kas uriini- või vereproovist.
Ettevõtte tähtsaim vara on rakud, mis on saadud hiirte rakkudest. Kui hiirtesse süstitakse näiteks kilpnäärmehormooni tyroksiini, siis hakkab põrn tootma selle vastu antikehi. Antikehi tootvad rakud ühendatakse luuüdikasvaja rakkudega, mis kasvavad kiiresti. Edasi pole enam hiiri vaja ja rakke kasvatatakse laboritingimustes.
Mõnedes firmades toodetakse antikehi siiani loomade, näiteks kitsede peal, ent laboris saadakse kvaliteetsem toode.
Antiaineid on vaja väga vähe. Näiteks 20 milligrammist piisab 20 000 testi tegemiseks. Ettevõtte ühest kilost aastatoodangust on võimalik valmistada ligi miljard erinevat testi.
Medix Biochemica toodab Joensuu tehases eri valmisteste, näiteks kõhunäärme põletiku kiirtesti ja eri rasedust puudutavaid teste. Lootevee lekkimist tuvastavate testide osas on Soome firma turuliider väljaspool USA-d.
Firma toodangust 90 protsenti on eksport. Põhiline turg on Hiina, mis on kõige kiiremini kasvav meditsiinitoodete turg. Hiina osakaal firma käibest on 25 protsenti.
Firmas töötab sadakond inimest ja on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2016. aastal oli firma käive 16,8 miljonit ja kasum ligi 4 miljonit eurot.
Firmal on ees väga lai tööpõld, sest arendatakse välja vähi- ja südamehaiguste kiirteste, samuti eri põletikuteste. Samuti kasvab nõudlus geenitestide järele.
Tulevikus kasutatakse teste rohkem kodus, kuna eakate hooldus liigub asutustest tagasi kodudesse. See suurendab vajadust lihtsate kiirtestide järele. Firmas on väga suur roll tootearendusel – ligi neljandik töötajaid tegeleb uute toodetega.
NordenBladet — Soomes on Tallinna-tunneli pärast läinud kõvaks rabelemiseks ja tunneliehituse ühele algatajale Peter Vesterbackale loobitakse kaikaid kodaratesse. Nimelt on Soome saatkond Tallinnas saatnud laiali memo, milles Soome tuntud ettevõtjat Vesterbackat maha tehakse. „Ta oskab süüa vaid sooja õhku,” seisab memos, mis on laiali saadetud eri asutustele, vahendab Helsingin Sanomat.
Memo oli laiali saadetud jaanuari lõpus pärast seda, kui Vesterbacka oma projekti Tallinnas tutvustas. See saadeti Soomes parlamendi liikmetele, saatkondadele ja linnapeadele.
Soome suursaadik Tallinnas Kirsti Narinen märgib, et memoga tahetakse Vesterbacka projekti tausta laiemalt lahti seletada. Nii näiteks võivad keskkonnauuringud võtta aega aastaid, aga Vesterbacka jutust võib jääda mulje, et labidas on kavas kohe maasse lüüa.
Vesterbacka ise peab sellist suhtumist ebaausaks, kuna esitlus Tallinnas oli avalik ja seal vastati avameelselt kõikidele küsimustele, samas aga on Soome ametivõimud tema selja taga kirjutanud tema kohta salajase memo, milles temalt endalt pole arvamust küsitud.
