NordenBladet — Rootsi mööbligigant Ikea tahab rajada Helsingisse Koivusaari linnaossa uue kaupluse koos hotelliga otse läänepoolse maantee Länsiväylä kohale.
Ikeal on praegu Soomes viis suurt kaubamaja. Lisaks on ostetud üks krunt Lappeenrantas.
Hiina on leidnud uue kaubatee Venemaa ja Soome kaudu – Soome piirilinna kaubakäive kasvab kiiresti
NordenBladet — Hiina on leidnud uue kaubatee Euroopasse Venemaa ja Soome kaudu, tänu millele areneb piiriäärne Kouvola linn tohutu kiirusega. Hiinast tulevad rongid toovad Kouvolasse uusi töökohti ning kaubavahetus Hiinaga läheb kiiresti ülesmäge, vahendab Yle.
Uus kaubatee on äratanud juba tähelepanu Saksamaal ja Hollandis ning sealsed firmad kasutavad ära avanenud võimalusi. Firma Kouvola Cargo Handling on viimase paari aasta jooksul kahekordistanud töötajate arvu, ent firma arengut pidurdab töötajate puudus.
Eriti suur puudus on oskustega laotöötajatest, kel on varasem pikaajaline kogemus. Ekspedeerimise (kaubavedude korraldamise) valdkonna töötajad koolitab firma peaaegu kõik ise. Kogemustega laotöötajaid ja autojuhte otsitakse taga tikutulega, räägib firma turundusjuht Anu Kujansuu.
Konteinerrongiliiklus Hiinaga avati Kouvolas mõned kuud tagasi. Rongi otseühendus Hiinaga on toonud Kouvolale kõvasti juurde nii müügi- kui ekspedeerimistööd. Lisaks on rohkem tööd transpordifirmadel.
Esimene konteinerrong Hiinast Xi’an-ist saabus Kouvolasse läinud aasta novembrikuus. Ligi 800 meetri pikkune kaubarong Hiina ja Soome vahel sõidab nüüd iga kahe nädala tagant.
Hiina poole läheb Soomest saematerjali, pakendeid, masinaid ja seadmeid. Hiinast tuleb omakorda eri tarbekaupu.
Alates tänavusest aprillikuust hakkab Hiina-rong sõitma iga nädal. Nõudlus kaubaveo järgi on suur, sest Hiina-Euroopa kaubavahetus on paari aastaga pea kahekordistunud. Selline areng toob Kouvolasse palju täiendavaid töökohti.
Ligi 90 tuhande elanikuga Kouvola linnas tegutseb pea 200 logistikaettevõtet, milles on kokku ligi 2000 töötajat. Lähitulevikus tuleb juurde sadu uusi töökohti.
Soome logistikafirmadel on tööd järjest rohkem, aga autojuhtidest on üha suurem puudus.
Kouvola naaberlinnas Kotkas aga plaanitakse rajada HaminaKotka sadamasse Soome suurim biokütuse rafineerimistehas, mille kavandamisega tegeleb Soome metsafirma UPM. Kütusetehas toob lisaks palju töökohti ning suurendab sadama käivet.
Soomes kasvavad perede ühendamised – möödunud aastal oli neid üle 10 000 ja see number kasvab
NordenBladet — Soome muutub rahvusvahelisemaks ja selle üheks tunnuseks on perede ühendamine, mis tähendab, et Soomes elavate inimeste pereliikmed tuuakse järgi. Enamus vastavaid elamisloa taotlusi rahuldatakse. Möödunud aastal kerkis Soomes esimest korda perede ühendamisega seotud elamisloa taotluste arv üle 10 000 piiri ja üle 80 protsendi neist taotlustest rahuldati. Viimase kümne aastaga on perede ühendamiste arv kahekordistunud, vahendab Turun Sanomat.
Elamislubade suurem arv on seletatav Soome rahvusvahelistumisega, mistõttu elukaaslased valitakse üha enam välismaalt. Möödunud aastal suurenes perede ühendamine ka varjupaiga taotlejate hulgas, kuna iraaklased hakkasid saama varjupaiga taotlustele vastuseid. Need, kes said Soomes varjupaiga, tohivad kaasa tuua oma pere liikmed.
Selliseid, varjupaiga taotlejatega seotud perede ühendamisi oli möödunud aastal Soomes 2700. Nende arv jäi siiski alla migratsiooniameti prognoositud 3000-3500.
Perede ühendamise tingimusi karmistati paar aastat tagasi nii, et Soome elavad pere liikmed peavad täitma toimetuleku nõudeid. Varem puudutas see nõue vaid nn uusi peresid ehk näiteks abielusid, mis sõlmiti pärast seda, kui uued tulijad saabusid Soome.
Nüüd nõutakse toimetuleku nõuete täitmist ka juba Soome elama asunud varjupaiga taotlejatelt või Soomes ajutise elamisloa saanud inimestelt. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapse puhul on „orienteeruv” vajalik sissetulek 2600 eurot kuus. Sellise sissetulekupiiri nõude täitmine võib üle jõu käia ka paljudele soomlastele.
Soomes varjupaiga saanud inimestega seotud perede ühendamiste taotluste hulk kasvas möödunud aastal 58 protsendi võrra. See näitab, et nõuete karmistamine erilist mõju ei avaldanud.
Soome valitsus erastab riigi viinatootja Altia, on Põhjamaades veini ja kange alkoholi tootmises turuliider. Aktsiad noteeritakse Helsingi börsil
NordenBladet — Soome valitsus on otsustanud müüa börsi kaudu maha osa riigile kuuluva Põhjamaade juhtiva viinatootja Altia Oy aktsiatest. Üks ettevõtte kuulsaimatest toodetest on Koskenkorva viin. Aktsiad noteeritakse Helsingi börsil, teatas Soome valitsus.
Praegu kuulub Altia täielikult Soome riigile ja ettevõte on edukalt rahvusvahelises konkurentsis hakkama saanud. Osaluse viimine börsile on vajalik ettevõtte kasvamiseks ja arenemiseks nii Soomes kui välismaal.
Aktsiate noteerimine börsil võimaldab ettevõttel kaasata lisaraha ja annab võimaluse suuremal hulgal inimestel osaleda ettevõtte arengus. Samuti suureneb seeläbi ettevõtte läbipaistvus ja tuntus.
Pärast aktsiate müüki jääb Soome riigile vähemalt kolmandik ettevõttest. Soome riigi jaoks on oluline, et ettevõtte aktsiaid soetaksid kodumaised investorid.
Ettevõtte aktsiate noteerimise eest vastutav majandusminister Mika Lintilä ütles, et Soomes toimub erastamine pärast paarikümne aasta pikkust pausi ja seeläbi avaneb inimestel võimalus taas osaleda kodumaise tootja eduloos.
Altia põhilised eelised turul on kodumaine oder, puhas Rajamäki põhjavesi ja kodumaine tootmine. Üks ettevõtte oluline osa on tehas Koskenkorval, ettevõttel on lai põllumajandustootjatest partnerite võrgustik ja kodumaine koostöövõrgustik.
Soome riik teatas juba 2017. aasta oktoobris, et kaalub viinatootja aktsiate müüki.
Altia on Põhjamaades veini ja kange alkoholi tootmises turuliider. Ettevõte tegutseb Põhjamaades, Eestis ja Lätis ning ettevõttel on tootmine Cognacis Prantsusmaal ja toodangut eksporditakse ligi 30 riiki.
Soome kohus vabastas sõjaväest keeldunud noormehe karistusest – nüüd peab valitsus seadust muutma
NordenBladet — Helsingi ringkonnakohus tegi pretsedenditu otsuse – vabastas sõjaväest keeldunud 23-aastase noormehe vanglakaristusest, mis on ette nähtud sõjaväest keeldumise eest. Kuigi sõjaväest keeldujaid on vähe, on Soome jaoks sellisel kohtuotsusel siiski kaugeleulatuvad tagajärjed, kuna valitsus peab nüüd seadust muutma hakkama, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohus tugines oma otsuses asjaolule, et kuivõrd sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, siis peaks võrdse kohtlemise alusel samasugune õigus olema ka kõigil teistel.
Kaebuse esitanud noormees väitis, et on sõja vastane ja pooldab vägivallatuid meetodeid konfliktide lahendamiseks. Tema väitel on ebaõiglane, et sõjaväest on vabastatud jehoovatunnistajad, aga teised mitte.
Esimese astme kohus oli mõistnud noormehe süüdi ja määranud talle karistuseks 173 päeva vanglat. Ringkonnakohtu otsus pole veel jõustunud, seda on võimalik edasi kaevata ülemkohtusse.
Seaduse järgi on Soomes sõjaväest keeldumise korral ette nähtud vanglakaristus. Alates 2011. aastast kasutatakse karistusena koduaresti.
Sõjaväest keeldujat toetab Soome võrdõigusvolinik Kirsi Pimiä, kelle arvates on tegemist märgilise otsusega. Tema väitel on Soomes juba alates 2007. aastast olnud juttu, et seadus tuleks viia kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega, aga seni pole seda tehtud.
Otsus ei puuduta enam neid, kes on sõjaväest keeldumise eest juba karistuse kätte saanud.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ei tahtnud selles asjas seisukohta võtta, kuna otsus pole veel jõustunud. Samuti ei soovinud asja kommenteerida justiitsminister Antti Häkkänen.
Üldine sõjaväekohustus puudutab Soomes kõiki 18-60-aastaseid mehi. Sõjaväekohuslastel tuleb teha läbi kas armee- või tsiviilteenistus. Sõjaväekohustusest olid seni alates 1987. aastast eriseadusega vabastatud ainult jehoovatunnistajad. Seadusemuudatus tulenes ÜRO resolutsioonist, mille kohaselt sõjaväest keeldujad olid meelsusvangid ja enamus keeldujatest olid tol ajal jehoovatunnistajad. Soome naised võivad armeeteenistuse läbi teha vabatahtlikult.