Helsingi mees asutas kaks aastat tagasi koristusfirma – nüüd plaanib palgata tuhat uut töötajat

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Helsingi mees Sebastian Heinrichs (32) asutas kõigest kaks aastat tagasi koristusfirma. Nüüd tahab palgata tuhat uut töötajat ja tung on nii suur, et saab rahuldada vaid neli taotlust sajast.

Kolmes riigis tegutsev ettevõte Freska on nii kuum, et saab ligi tuhat tööletuleku taotlust ühes kuus. Töökoha saab vaid neli taotlejat sajast, vahendab Helsingin Sanomat.

Veebruarikuus võttis firma tööle 25 uut töötajat. Seda on vähe, sest aasta jooksul on kavas Põhjamaades värvata tuhat uut töötajat.

Sebastian räägib, et kui paar aastat tagasi koos kaaslastega firma asutas, siis tegi ühe päeva nädalas lastijana sadamas tööd, et elamiseks raha saada ja ülejäänud kuus päeva pühendas uuele firmale. Nüüd tegutseb firma Soomes, Rootsis ja Norras ning sel on 600 töötajat.

Firma tahab laieneda, aga pudelikael on uued töötajad – nimelt ei suudeta leida piisavalt häid inimesi. Erakordne on ka see, et firma on leidnud omale lühikese ajaga investoreid nii Norrast, Soomest kui Saksast tosinkonna miljoni euro ulatuses. Firmal rahapuudust pole ja nüüd on vaja leida töötajad.

Investoritele on firma muljet avaldanud oma heade näitajate, töökultuuri ja tehnoloogiaga. Nimelt tuli firma vanale alale uue lähenemisega. Tehnoloogiat kasutatakse töökorralduses ja rutiinsete töövõtete automatiseerimisel, seda nii klienditeeninduses kui klienditagasisides.

Soomes tahab firma kohe värvata 300 koristajat. Heinrichs loodab, et lisaks neile õnnestub leida paarkümmend programmeerijat.

Kõige rohkem vajatakse koristajaid Norras. Ligi 90 protsenti Norra kodukoristusest toimub mustalt ja seda pole erinevalt Soomest võimalik maksudest maha arvata. Soomes seevastu maksab riik poole koristusest kinni läbi maksuvabastuse.

Teeninduse ala ametiühingu andmetel makstakse Soomes kontorikoristajatele 10,33 eurot tunnis ja kodukoristajatele 10,85 eurot tunnis. Heinrichsi sõnul maksab nende firma üle turuhinna, aga täpset tunnipalka ta ei avalda. Enamus koristajatest on tööl lepinguga, aga osa on ettevõtjatena.

Freska erineb teistest koristusfirmadest sellega, et pakub töötajatele tasuta keelekursusi ja meeldivat tööõhkkonda. Näiteks eelmisel kolmapäeval kutsuti kõik firma töötajad õhtut veetma firma kontorisse Annankatul ja seal korraldati vastuvõtt.

Peaaegu kõik Freska töötajad on sisserännanud. Tööle asumisel on vajalik varasem kogemus ja keeleoskus. Helsingi piirkonnas pisab inglise keelest.

Uued töötajad leitakse interneti teel või olemasolevate töötajate kaudu. Hea vihje eest saavad töötajad preemiat. Ettevõttes on ametis kümmekond inimest, kelle põhitöö ongi leida uusi töötajaid. Interneti kaudu saabunud taotlustest rahuldatakse vaid neli sajast. Töölesoovijaid intervjueeritakse ja testitakse muu hulgas klienditeeninduse valdkonnas. Kliendid jälgivad samuti hoolikalt töö kvaliteeti ja kehvade tulemuste puhul töölesoovija katseajast kaugemale ei jõua.

 

Helsingis avati enesetappude ennetuskeskus

NordenBladet — Helsingis avati märtsi algul enesetappude ennetuskeskus, kuhu igaüks saab pöörduda abi paluma – tasuta ja ilma saatekirjata. Keskus asub Helsingis Lääne-Pasilas ja sinna pöörduja saab kõigepealt rääkida ära oma loo. Keskuse töötaja kuulab kõigepealt inimese ära, vahendab Helsingin Sanomat.

Mitte keegi pole Helsingis ega teises tegutsemiskohas Kuopios ukse peal kontrollimas, kas abi palujal on „piisavalt suur häda”. Mingi kontakt tuleb siiski aega kokku leppides anda – muid andmeid aga algul ei küsita.

Esimesel korral kuulatakse inimene ära. Siis edasi hakatakse mõtlema, mis oleks võinud olla teisiti. Ja mida võiks tulevikus teha selleks, et keerulisi olukordi ära hoida.

Keskuse juht Marena Kukkonen ütleb, et enesetapu-jutte tuleb alati võtta tõsiselt. Neil, kes korra üritanud on suur risk teha seda uuesti. Enesetapukatse räägib aga sellest, et inimene on olnud sellises olukorras, et ei näe muud väljapääsu.

Kukkoneni sõnul on lahendused alati olemas, aga inimene ei pea neid otsima üksi. Tavaliselt on tegemist aastate jooksul kogunenud koormaga. Mõni alustab oma lugu enesetapukatsega pärast abielulahutust, teine varasest lapsepõlvest. Taustal võivad olla probleemid vaimse tervise ja mõnuainetega, aga enamasti on probleemid keerukamad.

Tavaliselt ei piisa ainult ravist, vaid vaja on oma eluviisi muuta. Keskust pidav Soome Vaimse Tervise Selts teeb kriisitööd ka muul moel ja keskuse töötajad on kõik kogenud sotsiaal- ja terviseala asjatundjad.

Soomes on enesetappude arv vähenenud võrreldes 1990ndate aastate tippajaga, aga see on jätkuvalt elanike arvu arvestades üks Euroopa kõrgemaid. Enesetappudega peaks tegelema sama tõsiselt nagu liiklussurmadega.

Enesetappudega tegelemist takistab tava neist mitte rääkida. Kõigepealt on vaja lahti saada vaikimise kultuurist. Alustuseks piisab sellest, kui inimestega rääkida ja neilt küsida. Uuringud näitavad, et küsimine enesetappude hulka ei suurenda.

Enesetappude ennetuskeskuse esindused asuvad Helsingis Pasilas Sos-kriisikeskuse ruumides (Maistraatinportti 4 A) ja Kuopios (Suokatu 27).

Enesetappu üritanud saavad broneerida aja Helsingis e-posti aadressil (iek@mielenterveysseura.fi) või helistades 0800 98 030 (äripäevadel 9–17, muul ajal automaatvastaja). Kuopios võib helistada numbrile (017) 262 7733 (E-N kell 8–10).

 

Avafoto: Marena Kukkonen (YouTube)

Vähene liikumine on Soomes suurim vähirisk

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Palju räägitakse sellest, et ohtlik on süüa grillvorste, kuna need sisaldavad vähkitekitavaid aineid. Grillvorste aga ei sööda iga päev. Küll on üks asi, mis mõjutab vähki haigestumist iga päev ja see on vähene liikumine.

Soome vähiregistri statistikajuht Janne Pitkäniemi räägib, et kartsinogeenid on vähki soodustavad ained, mis tekitavad inimeste rakkudes muudatusi. Kartsinogeen võib olla mõni kemikaal või näiteks tubakasuitsus sisalduvad molekulid, vahendab Yle.

Kartsinogeene on palju ja ainult mõned neist soodustavad kasvajate arengut. Aga kartsinogeenid ei põhjusta alati vähki.

Kõige levinumad kartsinogeenid on inimese elus alkohol ja tubakas. Tubaka põhjustatud kasvaja tekkeks kulub keskmiselt 10-20 aastat. Suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vähendamine või sellest loobumine aitab vähendada vähiriski.

Ent millest vähem räägitakse vähiriski puhul, on ülekaal. Samas on vähene liikumine ja sellega seotud ülekaalulisus suur riskifaktor rinna-, soolestiku ja eesnäärme vähi puhul.

Inimene peab oma tervise eest hoolt kandma ning jälgima, et kehakaal liialt ei tõuseks ega langeks. Samas on inimestel raske järgida nõuandeid, mille kohaselt tuleks vähem süüa ja rohkem liikuda. Selleks tuleb muuta oma elustiili.

Tervislik elamine tuleks muuta inimeste jaoks lihtsamaks. Seda saab teha näiteks maksusoodustuste kaudu. Ebatervislik toit pole ainult vähi riskifaktor – see põhjustab ka südame- ja veresoonkonna haigusi.

MIS ON Põhjamaade heaolumudel?

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Põhjamaade heaolumudel on Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi) majanduse ja ühiskondliku korralduse mudel.

Heaoluriigi teooria
Heaoluriigi teooria kohaselt garanteerib riik kodanikele poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi, ühendades turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi eesmärgiks on kaasatuse ja solidaarsuse suurendamine.

Gøsta Esping-Andersen jaotab heaoluriigid kolmeks: konservatiivne, liberaalne, sotsiaal-demokraatlik. Heaoluriigide jagumine tüüpideks on tehtud vastavalt riigi teenuste avalikule pakkumistele (decommodification), ühiskonna klassijaotusele ning avaliku ja erasektori osakaalule. Decommodification, on autori järgi olukord, kus teenus on antud nagu õiguse, mida inimene saab tarbida ilma turu toetumiseta. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ajaloolised tingimused on protestantlik traditsioon kombinatsioonis individualismi ja solidaarsusega, tööliste ja talurahva koostöö, vasakparteide domineerimine, keskklassi hiline kujunemine. Põhjamaise mudeli eelisteks on universaalsus, laialdane populaarsus, kõrge toetuste tase, kõrge tööhõive, sotsiaalsete vastuolude vähendamine. Puudusteks aga äärmiselt kompleksne rakendada, kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud, riigi ja valitsuse domineerimine, konkurentsi- ja eelarveraskused.

Soome näide
Soome heaolumudel on sotsiaaldemokraatlik. 1960. aastatel algas Soomes suur sotsiaalreform. Paranes avalike teenuste maht ja kvaliteet. Rõhutati, et tervisele, tööle ja toimetulekule on õigus igal inimesel, sõltumata tema sünnipärast või sotsiaalsest päritolust. Selles ühiskondlikus kontekstis nähti haridust heaoluriigi sotsiaalse turvamehhanismi osana. Ühelt poolt peeti haridust majandusliku ja vaimse heaolu saavutamise vahendiks, teisalt aga inimõiguseks, mis tuli tagada kõikide sotsiaalsete klasside lastele. Hariduslikku võrdsust peeti soome rahvusliku tervenemise keskseks teguriks. Enam ei küsitud, kui palju uuendused maksma lähevad, vaid kui palju riigil nende elluviimiseks raha on. Soomes määras heaoluriigi sisu sotsiaaldemokraatlik ideoloogia.

Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis on rahvas rohkem nõus kõrgete maksudega kui üldse teistes riikides. Kuid hüvede süsteem satub raskustesse iga kord, kui tööpuudus suureneb. Nii juhtuski Soomes. Süsteemi eesmärgiks on tagada kõigile võrdsed sotsiaalsed õigused kapitalistliku majanduse tingimustes, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu turu ebakõlasid. Seejuures on kindlustussummad seotud sissetulekutega, kuid olenemata sissetulekute suurusest kuuluvad kõik inimesed siiski ühtse süsteemi alla. Sissetulekute ümberjaotamine ei toimu mitte ainult üle ühe inimese elutsükli, vaid ka hõivatutelt töötutele. Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.

Sotsiaal-domokraatlik mudel keskendub võrdsuse väärtustele ja individuaalsusele. Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis kulutused sotsiaalsele turvalisusele on suured. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inemesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte. Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Asi pole niivõrd selles, et mõned hoolekande poolt antavad hüved tekitavad sõltuvuskäitumist, kui selles, et inimesed lihtslat kasutavad pakutavaid võimalusi kavalalt ära. Näiteks tööpuuduse vastu võitlemiseks mõeldud toetused võivad siis, kui neid kasutatakse töötamisest loobumise kattevarjuna, tegelikult töötute hulka suurendada.

Majandusteadlane Assar Lindbeck väidab, et dilemma seisneb selles, et Soome heaoluriigi mudeli nurgakivideks on laialdased avalikud teenused ja mõõdukad sissetulekute erinevused. Sissetulekute erinevusi tasandavad progressiivne maksustamine ja sissetulekute põhjal saadavad toetused. Süsteem toimib vaid siis, kui kõik osalevad maksumaksmises. Tööturusüsteem eeldab laia ühisvastutust. Liidud suudavad efektiivselt oma liikmete õiguste eest seista vaid siis, kui piisavalt paljud maksavad liikmemaksu.

Allikas: Wikipedia

Põhjamaade tuletöökaardi koolitus – kust ja mis hinnaga saab tuletöötunnistust (tulityökortti)?

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Koolitusel arendatakse, uuendatakse ja värskendatakse tuletöödega tegelevate töötajate tuletööde alaseid oskusi. Tuletööde ohutuskursuse arvestatult sooritanud töötaja peab tähtsaks tuletööõnnetuste ennetamist, teab vastutust, tunneb tuletöid keskselt reguleerivat seadusandlust, määrusi ja eeskirju. Ta mõistab tuletööde eelneva planeerimise ja tuletööloa tähtsust ning oskab teha tuletöid ohutult.

Tuletöö on töö, mille tegemisel tekib sädemeid või selleks kasutatakse leeki või muud kuumust ning tekib tulekahjuoht. Kursus viiakse läbi eesti keeles.

Sihtrühm:
Tuletöödega tegelevad töölised, laevaehitajad, elektrikud, keevitajad jt.

Igale kursuse edukalt läbinule väljastatakse plastikust tuletöötunnistus (tulityökortti), mis kehtib 5 aastat ja on kehtiv Põhjamaades (Soomes, Rootsis, Norras, Taanis) ja Eestis. Kõik koolituse läbinud isikud registreeritakse Soome Päästeala Keskorganisatsioonis (SPEK-is).

NB! Vastavalt Eesti tuleohutuse seadusele Põhjamaa tuletöökaarti aktsepteeritakse Eestis tuletöötunnistusena.

Kursuse sisu:
1. Mis on tuletöö. Tuletöökohad.
2. Tuletöökeskonna ohud ja nende ennetamine.
3. Seadustest tulenevad kohustused ja vastutus.
4. Töövahendid ja -meetodid. Gaasiballoonide käsitlemine ja kasutamine.
5. Tegevus õnnetuse puhul.
6. Tuletööluba.

Koolitaja:
Tanel Liiker (Tallinnas, Tartus ja Pärnus)
Soome Tööturvalisuskeskuse tunnustatud koolitaja, tööohutusspetsialist.
Omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Lektor alates 2011.

Tavo Pikkmets (Vantaas) omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.

Koolituse hind sisaldab õppematerjale ja toitlustust.

——

Tondi Koolituskeskus

Tondi Koolituskeskus pakub erinevaid Soomes ja Põhjamaades tunnustatud tööhutuse koolitusi nii Eestis, Lätis kui ka Soomes. Tondi Koolituskeskuses pakutavad tööturvalisuskoolitused on sageli eelduseks Soome ettevõttesse tööle kandideerimisel.

Milliseid tööohutuskoolitusi pakume?

Soome tööohutus/ tööturvalisuskaart (roheline kaart)
Põhjamaade tuletöökaart (sinine kaart)
Soome elektritööohutuskaart
Soome teetöölise ohutukaart
Rootsi tellingupaigaldaja kaart
Soome sotsiaal- ja tervishoiutöötaja tööohutuskaart
Soome tööle seminar – Soome ehitusteenuste maksutamine ja osutamise reeglid

Miks valida just Tondi Koolituskeskus?

Tasuta parkimine Tallinna kesklinnas (Pärnu maantee 142)
Pädevad ja hea huumorisoonega lektorid
Tasuta lõuna
Tilaajavastuu.fi ja Veronumero.fi ametlikud esindajad Baltimaades
Suurimad koolitajad Eestis, koolitused toimuvad Eestis, Soomes ja Lätis (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Vantaal ja Riias)
Koolitusi viime läbi eesti, vene ja soome keeles
Võimalik tellida koolitusi kliendile sobivasse kohta

Koolitusteni!
Teie Tondi Koolituskeskus

Firma nimi: Kustutaja OÜ
Aadress: Pärnu mnt 142 Tallinn 11317
Koduleht: http://www.koolitamine.ee
Telefon: +372 56 44 054
E-post: info@koolitamine.ee

Vaata ka:
Tulekahju korral tegutsemise plaan