Teisipäev, detsember 23, 2025

SOOME UUDISED

Murdmaasuusataja Krista Pärmäkoski: tulin olümpiale ühe medali järele, aga sain kolm

NordenBladet — Soome üllatusnaine Krista Pärmäkoski ütles pärast kolmanda medali võitu, et tuli PyeongChangi olümpiale ühe medali järele, aga endalegi üllatuseks sai neid kolm – kõik individuaalaladel.

Kokku sai Soome olümpialt kuus medalit, millest Pärmäkoski võitis kolm. Ülejäänud kolm olid Soome hokinaiskonna pronks, Iivo Niskaneni murdmaasuusatamise kuld ja vigursuusataja Enni Rukajärvi pronks.

Medaliarvestuses on Soome oma 6 medaliga 18. kohal. Esikohale tuli Norra kokku 39 medaliga. Norras elab seejuures vähem inimesi kui Soomes. Medaliarvestuses teine koht läks Saksamaale (kokku 31 medalit) ja kolmas koht Kanadale (29 medalit).

________________________

Krista Pärmäkoski (neiupõlvenimega Lähteenmäki; sündinud 12. detsembril 1990 Ikaalinenis) on soome murdmaasuusataja. Ta esindab spordiklubi Ikaalisten Urheilijat ja tema treener on Matti Haavisto. Maailmameistrivõistlustel on Pärmäkoski võitnud suusavahetusegasõidus hõbemedali, sprinditeates hõbeda ja pronksi ning teatesõidus kolm pronksmedalit. Olümpiamängudel on ta võitnud hõbemedali teatesõidus ning pronksmedali suusavahetusega sõidus ja 10 km vabatehnikas.

Esimest korda võistles ta rahvusvahelisel tasandil 2007. aasta veebruaris Euroopa noorte talve olümpiafestivalil Jacas, kus ta saavutas viiekilomeetri klassitehnikas neljanda koha. Samal aastal võitis Pärmäkoski Põhjamaade noorte meistrivõistlustel Örnsköldsvikis viiekilomeetrisel vabatehnikadistantsil kulla. Järgmisel talvel võitis ta Põhjamaade noorte meistrivõistlustel kaks hõbedat ja ühe pronksmedali. 2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Itaalias Malles Venostas oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome 4×3,3 km teatesõidus pronksmedalile. Lisaks oli ta 10 km vabatehnikas kaheksas.

Pärmäkoski osales esimesel maailma karikavõistluste etapil 29. novembril 2008 Kuusamos, kui sai sprindis 29. koha. 2009. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Praz de Lys – Sommand’is sai Pärmäkoski viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli lubadust (160 g/l) kõrgem. Pärast võitluskeelu lõppu võitis ta 10 km suusavahetusega sõidus hõbemedali, 5 km vabadistantsil oli ta neljas ja teatesõidus viies.

2009 osales Pärmäkoski maailmameistrivõistlustel Liberecis, kus sai 10 km vabastiilis 37. koha. Aastal 2010 tuli ta juunioride maailmameistriks klassikalises stiilis 5 km distantsil ja sai teatesõidus hõbemedali. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris sai ta 10 km vabastiilis 53. ja 30 km ühisstardist klassikasõidus 26. koha.

Esimest korda jõudis Pärmäkoski MK-etapil esikümnesse 2010. aasta detsembris Davosis, kui sai 10 km klassikas kaheksanda koha. 2010.–2011. aasta Tour de Ski etapil Oberhofis sai ta 10 km klassikas viitstardis teise koha. Tuuri lõppkoht oli tal kaheksas. 2011. aasta jaanuaris sai ta MK-etapil Otepääl viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli taas lubatust kõrgem. Pärast seda andis Rahvusvaheline Suusaföderatsioon talle erandi, et tema hemoglobiini ülempiiri suurendatakse 165 g/l-ni. 2011. aasta juunioride maailmameistrivõistustel Otepääl võitis ta 10 km klassikas kulla ja edestas teise koha saanut minutiga.

Pärmäkoski võitis esimese medali täiskasvanute klassis 2011. aasta põhja maailmameistrivõistlustel Oslos, kui ta võitis koos Aino-Kaisa Saarineniga sprinditeates hõbemedali. Ta suusatas viimast vahetust ja edestas lõpumeetritel pronksi saanud Astrid Jacobseni. 4×5 km teatesõidus oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome pronksile. Lisaks oli ta 10 km klassikas viies, 30 km vabatehnikas Soome parimana 11., vabasprindis 16. ja suusavahetusega sõidus 31.

2011.–2012. aasta Tour de Skil oli ta üldjärjestuses neljas. Samal talvel võitis ta Soome meistrivõistlustel esikoha 3,3 km klassikas ja 10 km jälitussõidus. 2011.–2012. aasta MK-sarjas oli ta lõplikus paremusjärjestuses seitsmes. 2012.–2013. aasta Tour de Ski etapil Toblachis oli ta 3 km klassikas teine ja etapil Val di Fiemmes 10 km klassikas kolmas. Tuuri lõppkoht oli neljas. 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes võitis ta sprinditeates koos Riikka Sarasoja-Liljaga pronksi. Suusavahetusega sõidus oli ta kaheksas, vabasprindis neljateistkümnes ja 10 km vabatehnikas viieteistkümnes. MK-sarjas saavutas üldjärjestuses kümnenda koha.

2012.–2013. aasta Tour de Skil oli Pärmäkoski neljas. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis oli ta hõbeda võitnud Soome naiskonna ankrunaine, 10 km klassikas kümnes ja 30 km vabatehnikas 18. MK-sarja üldjärjestuses oli ta kaheksas.

Esimese võidu maailma karikavõistlustel saavutas ta hooajal 2015–2016 raames toimunud Ski Tour Canada viimasel etapil 12. märtsil 2016 Canmore’is 10 km jälitussõidus klassikas.

2016. aasta Lillehammer Touril saavutas ta kokkuvõttes kolmanda koha. See oli tema esimene poodiumikoht mõne suusatuuri üldarvestuses. Ta võitis viimase etapina kavas olnud 10 km jälitussõidu klassikas.

2016.–2017. aasta Tour de Skil tuli ta teiseks.

2017. aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis ta esimese tiitlivõistluste individuaalmedali, kui tuli suusavahetusegasõidus hõbedale. Teatesõidus võitis ta pronksmedali. 30 km vabatehnikas oli ta kuues ja 15 km klassikas seitsmes.

8. märtsil 2017 jõudis ta esimest korda poodiumile sprindivõistluses, kui sai Drammenis toimunud klassikasprindivõistlusel teise koha.

Hooajal 2016–2017 saavutas ta maailma karikasarja üldarvestuses teise koha. Tavadistantside arvestuses oli kolmas ja sprindikarika üldarvetuses kuues.

Kümned soomlased on langenud Hongkongi-pettuse ohvriks – keskmine kahju 70 000 eurot

NordenBladet — Kümned soomlased on langenud viimaste aastate jooksul telefonipettuste ohvriks. Keskkriminaalpolitsei info kohaselt saab pettus alguse telefonikõnest, kus inglise keelt kõnelev inimene esitleb end kui välismaa ettevõtte esindaja.

Mitmed soome eraisikud on kaotanud pettuste tagajärjel kümneid tuhandeid eurosid. Politsei on aastatel 2013-2018 registreerinud vähemalt 70 sellist välismaalastega seotud investeerimispettust. Soomlased on kokku ilma jäänud ligi 5 miljonist eurost, vahendab Helsingin Sanomat.

Investeerimispettused toimuvad järgmiselt.

Kõigepealt on soomlane saanud inglisekeelse kõne isikult, kes on esitlenud end kui välismaa firma esindaja. Kõne ajal on küsitud vastaja varalist seisu ja investeerimiskogemust.

Seejärel on petis pakkunud hea tootlusega investeerimisvõimalust välismaa ettevõttesse. Tootluse suuruseks on pakutud 20 protsenti aastas.

Soomlane on maksnud investeeritava summa välismaa pangakontole, mis on enamasti Aasias, näiteks Hongkongis. Seetõttu kutsub politsei neid pettusi Hongkongi-pettusteks.

Paari nädala pärast on petis küsinud lisaraha kas siis täiendavaks investeeringuks või maksuks varade vabastamise eest.

Keskkriminaalpolitsei uurija Mikko Laaksonen soovitab inimestel kasutada sellistel puhkudel kainet mõistust. Kui pakutakse selliseid tootlusi, siis tasub enne mitu korda järgi mõelda. Samuti pole mõtet kohe raha teele saata.

Politsei soovitab otsida võimaliku investeeringu kohta taustainfot internetist. Kui ettevõte on seotud pettustega, siis on selle kohta märge vastavates registrites.

Selliseid pettusi on toimunud ka mujal Euroopas. Petised on seal olnud osaliselt samad, kes Soomes. Euroopas on petiste kätte langenud kümneid miljoneid eurosid.

Nüüd uuritakse asja nii Soomes kui mujal Euroopas. Pettuste ohvritel soovitatakse aga ühendust võtta politseiga. Kuriteoteate võib vormistada nii internetis kui lähimas politseijaoskonnas.

Soomes on meeste mediaanpalk on kerkimas 3500 euroni ja naistel 3000 euroni + TABEL palju erinevate elualade esindajad teenivad

NordenBladet — Soomes on meeste keskmine mediaansissetulek kerkimas koos lisatasudega ja ilma tulumaksu maha arvestamata 3500 euroni ja naistel 3000 euroni. Võrdluseks, Eestis on inimeste keskmine mediaansissetulek 800 euro ringis ehk neli korda madalam.

Soome Yle on avaldanud tabeli, kust saab vaadata, kui palju teenivad inimesed ühes või teises ametis. Näiteks meesarstid teenivad Soomes keskmiselt 6725-7500 eurot ja naisarstid 6196-6687 eurot kuus.

Kõige rohkem teenivadki Soomes meesarstid, järgnevad juhid, pangatöötajad ja kõrgemad ametnikud. Naistest teenivad kõige rohkem juhid, kellele järgnevad arstid ja kõrgemad ametnikud.

Meestest teenivad kõige vähem metsanduse ja maamajanduse abitöötajad, keskmiselt 1695 eurot kuus. Meeskoristajad teenivad ligi 2000 eurot kuus. Naisabitöötajad teenivad meestest veidi enam, 1747 eurot kuus. Naiskoristajad teenivad ligi 1900 eurot kuus ja tekstiilitööstuse töötajad ligi 2000 eurot kuus.

Soome justiitsminister Antti Häkkänen: Eestil on tähtis roll Ida-Euroopa õigusriigi arengus

NordenBladet — Nii Eesti kui Soome edu taga on õigusriik, vabad valimised, inimõigused ja turumajandus, ütles Soome justiitsminister Antti Häkkänen Tallinnas toimunud õigusriigi tähtpäeval. Häkkäneni sõnul on 1990ndatel aastatel sotsialismist vabanenud Eesti parim näide Euroopa lähiajaloos uute väärtustega kaasnevast edust.

Ühiskonna areng õigusriigi, turumajanduse, inimeste põhiõiguste ja vabade valimiste kaudu on tõstnud Eesti edu harjale. Õigusriiklus on ka Soome jaoks see alus, millele oli maa rajatud juba enne iseseisvust. President Svinhufvudi pärandiks oli Soome riiklik vabadus, seadusel tuginev õigusriik ja vabadel valimistel põhinev rahvariik ilma põhiväärtustest taganemata. Me tähistasime Soome iseseisvuse 100. aastapäeva möödunud aastal – nüüd tähistame koos teie iseseisvust, ütles Häkkänen oma tervituses.

Häkkäneni sõnul on õigusriik, turumajandus ja demokraatlikud väärtused langenud mitmel pool maailmas surve alla. Hiina, Venemaa, Türgi ja Euroopa Liidu siseprobleemid tekitavad üha suuremaid pingeid ühiskonnakorralduse põhiväärtustele, rääkis Häkkänen.

Ida-Euroopa jõudis alles hiljuti isikuvabaduste, demokraatia, õigusriigi ja turumajanduse mõjusfääri. Seetõttu on hämmastav, et just Poolas seatakse kahtluse alla õigusriigi areng. Soomes ja Eestis teatakse omast käest, milline on elu ilma lääne põhiväärtusteta. Meil on seetõttu põhjust koos toetada Euroopa Komisjoni õigusriigi kaitsmisel igal võimalikul moel, ütles Häkkänen.

Häkkänen kiitis ühtlasi Soome ja Eesti justiitsministeeriumide vahelist pikaajalist tihedat koostööd. Eesti ja Soome vanglate vahele on loodud otseühendused ja infovahetus on tihe. Lisaks on Eesti ja Soome prokuratuuridel eriti hea koostöö, samuti teevad igapäevast tihedat koostööd Eesti ja Soome kohtud.

Üha suurem osa kohtuasjadest on piiriülesed. Eesti ja Soome kohtud vajavad jätkuvalt õigus- ja ametialast abi. Koostöö toimub tunnistajate eemalt ülekuulamisest ja istungitest kuni kohtuotsusteni välja, kiitis Häkkänen.

Kui majandussidemed on tihedad ja käime tööl ning elame teineteise juures, siis on õiguskindluse seisukohalt oluline, et ka õigusalast koostööd tehtaks kahe maa vahel.

Helsingin Sanomat avas Eesti 100. sünnipäeva puhul Tallinna toimetuse

NordenBladet — Soome päevaleht Helsingin Sanomat avas Eesti 100. aastapäeva puhul Tallinnas nädalaks ajaks toimetuse. Kokku teeb Tallinnast tööd viis ajakirjanikku, nende seas ka ajalehe Tallinna kirjasaatja Kaja Kunnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome ajakirjanikud teevad tööd Postimehe Tallinna toimetuse ruumides ning kajastavad mitmekülgselt elu-olu Eestis.

Eesti 100 sünnipäevanädal kulmineerub vabariigi aastapäeval laupäeval, mil ilmub ka Helsingin Sanomate Eesti-teemaline erileht.

Soome ajakirjanikud lubavad selle nädala jooksul kajastada teemasid, mis Soomes on leidnud vähem kajastamist. Kirjutatakse nii Eesti tänapäevastel teemadel kui ajaloost.

Eesti sünnipäevanädal jääb täpselt soomlaste talvepuhkuse ajale, mistõttu on Soomest põhjust Eestisse vaatama tulla. Näiteks neljapäeval pannakse Eestis paljudele ausammastele sini-must-valged sallid ja mütsid, muu hulgas Viru hotelli ees olevale Hämariku-nimelisele alasti naise kujule.

Laupäeval iseseisvuspäeva hommikul heisatakse kella 7.30 ajal pidulikult Toompeal Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp. Samalaadsed üritused on mujal, näiteks Tartus Toomemäel. Tallinna loomaaeda pääseb iseseisvuspäeval sisse ühe euroga.