NordenBladet — Kui Eestis on sotsid üle aastate suurimas madalseisus, siis Soomes kerkis sotside toetus üle aastate kõrgeimale tasemele. Mitu aastat Soome poliitikat valitsenud Koonderakond langes teiseks.
Eesti ja Soome vahe on selles, et kui Eestis on sotsid valitsuses ja neid süüdistatakse sajas surmapatus, siis Soomes on sotsid suurim opositsioonierakond.
Sotside toetus tõusis veebruaris Yle tellitud gallupi järgi 21 protsendini, millega läksid sotsid edetabelit juhtima. Teiseks kukkus Koonderakond 20-protsendilise toetusega. Kolmas on peaministri erakond Keskerakond 17 protsendiga ja neljas rohelised 14,5 protsendiga.
Viiendaks tõusis Vasakerakond 8,9 protsendiga ja kuues on põlissoomlased 8,5 protsendiga.
Erinevalt Eestist on Soomes parlamendis ka väiksemad parteid – kristlike demokraatide toetus on 3,3 protsenti, rootslaste parteil 2,9 protsenti ja põlissoomlastest lahku löönud „sinistel” 1,6 protsenti.
Veel aasta tagasi enne kohalikke valimisi oli Koonderakond kõige suurema toetusega. Sotside tõusu taga on arvatavalt nn töötute aktiivsusmudel, mille valitsus kehtestas aasta algul ja mis on saanud palju kriitikat.
Toetus opositsioonile on Soomes hetkel 44,4 protsenti samas kui valitsuserakondadele 38,6 protsenti. Soomes on järgmised parlamendivalimised 2019. aasta aprillis ja praegust peaministrierakonda Keskerakonda ootab arvatavalt suur põrumine.
NordenBladet — Soomes kaubanduses on üha enam märgata poodlemist lihtsustavaid nutikärusid ning kodust täidetavaid poekotte. Poekoti-teenus tähendab seda, et inimene valib interneti teel kauba välja, maksab selle eest ära ja kaup toimetatakse talle kindlal kellaajal koduukse juurde. Sellise teenusega tegeleb Soomes näiteks ettevõte Sannan Ruokakassi. Soomes on sellise teenuse osakaal veel väike, aga mujal juba kümme protsenti.
Niisamuti kasvab poes kasutatavate nutiseadmete, näiteks nutikärude populaarsus. Smartcarti nutikärusid kasutab juba ligi 50 poodi üle Soome ja nende arv kasvab.
Nutikäru kõige enam kasutatud funktsioon on kaart. Selle abil saab poest kerge vaevaga üles leida otsitud toote. Lisaks pakuvad nutikärud inimestele toiduretsepte ja tutvustavad parimaid pakkumisi.
NordenBladet — Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium on loonud töörühma, et arendada edasi veebruaris valminud Helsingi ja Tallinna vahelise raudteetunneli FinEst Link lõppraporti tulemusi.
Tallinna ja Helsingi vaheline raudteetunnel oleks tähtis projekt kogu Soome ja Euroopa ühenduste parandamiseks. Nüüd on tähtis jätkata juba alustatud tööd koos kõigi osapooltega, ütles transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.
Töörühma ülesannete hulka kuulub võimalike jätku-uuringute tegemise vajaduse ja nende rahastamise väljaselgitamine. Töös kasutatakse veebruaris valminud FinEst Link raporti tulemusi ja soovitusi. Lisaks käsitletakse tunneli laiemat majanduslikku mõju, rahastamisküsimusi, transpordi ja logistika ühendusi, samuti ärimudeleid, turismivoogusid ja tehnoloogia arengut.
Töörühmas osalevad Soome ja Eesti transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumite ning Helsingi ja Tallinna linnade esindajad. Lisaks kuulab töörühm ära teised projektiga seotud osapooled.
Edasi teeb töörühm kevade jooksul vajalikud selgitavad uuringud ja jõuab tulemusteni 2018. aasta maikuus.
NordenBladet — Soomes sai äsja valmis Euroopa Liidu tähtsaim maanteeühendus Venemaaga, mis katab kogu Soome lõunarannikut ja ühendab Peterburgi Põhja-Iirimaaga. Soomes kulgeb tee Vaalimaa piiripunktist kuni Turu linnani.
Tee avaldab positiivset mõju Soome majandusele ning kindlustab Soome positsiooni tähtsaima Ida-Lääne sillana. Teed ehitati kokku 62 aastat ja nüüd saab läbi kogu Soome lõunaranniku sõita turvaliselt mööda neljarealist kiirteed.
Maantee pikkus on kokku 350 kilomeetrit ja see on Soome pikim kiirtee. tee ehitamist alustati 1956. aastal.
NordenBladet — Soomlased ei väsi leiutamast: nüüd on valmis saadud puidust tehtud ainega, millest saab valmistada värve ja liime. Soome puidust on leiutatud aine, millest saab valmistada tulevikus ka autokeresid, päiksepaneele ja tuulegeneraatorite labasid. Metsafirma Stora Enso leiutatud ligniinijahu Lineo võimaldab tulevikus toota süsinikkiudu auto- ja lennukitööstusele, vahendab Yle.
Lineo toodi turule aasta algul ja seda valmistatakse Kotkas asuvas Sunila tselluloositehases. Sunila tehas on esimene maailmas, kus toodetakse kuivatatud ligniinijahu keemiatööstusele. Tehase võimsus on 50 000 tonni kuiva ligniini aastas.
Ligniini kasutusvõimalused on piiramatud. Ligniiniga saab asendada näiteks fenoole, millest valmistatakse liime ja värve. Fenoolliimi kasutatakse näiteks vineeri ja puid liimimisel.
Ligniini tootmise puhul on aga suur risk, et see võib plahvatada. Võrreldes tavalise puidutolmuga on risk kahekordne. Ligniini kuivatatakse, sest seda vajatakse äärmiselt puhtalt. Siis on seda võimalik kasutada keemiatööstuse toorainena.
Ligniini tootmise puhul on tähis, et seda töödeldakse hapnikuvabas keskkonnas. Siis on süttimine välistatud. Lisaks on kogu tehas maandatud, et välistada staatilisest elektrist tekkivaid sädemeid. Töötajad kannavad samuti vastavaid rõivaid, mis välistavad staatilise elektri. Plahvatuse korral on tehases ettevaatusabinõud – keemiline kustutussüsteem. See toimib samamoodi nagu pulberkustuti.
Viimane võimalus plahvatuse puhul on plahvatusluuk, kus plahvatuse energia suunatakse teatud kontrollitud suunas.
Ligniini tootmiseks tellis Stora Enso seadmed Soome tootjalt Valmetilt. Ligniini tootmise käivitamine läks Stora Ensole maksma 32 miljonit eurot.
Sunila tehase põhiline toode on valgendatud tselluloos. Seda toodetakse männist ja kuusest, mis on peamiselt kodumaist päritolu. Tselluloosi keetmise kõrvaltoode on keeduleem, millest toodetaksegi ligniini. Ligniin pakitakse 600 kg kottidesse ja toimetatakse klientidele.
Ligniini toorainet on piisavalt, sest 20-30 protsenti puidumassist moodustab ligniin. Ligniini on pikalt uuritud. Esimesed vastavad tooted tulid turule 1970ndatel aastatel USA-s, ent neid ei saatnud suurem edu.
Praegu on maailmas neli tselluloositehast, kus toodetakse ka ligniini. Kaks neist asub USA-s, üks Kanadas ja üks Soomes. Soome Sunila tehas on suurim ligniinitootja maailmas. Samuti on Soome tehas ainus, kus ligniin täiesti kuivaks saadakse, ülejäänud toodavad märgligniini.
Sunila tehas on tegutsenud juba 80 aastat ja selle siseruumid on kujundatud Alvar Aalto. Vahepeal tehas seisis 2009. aastal, ent siis pandi uuesti käima.
Ligniini hakati Sunilas valmistama 2015. aastal. Selleks ehitati tehasele juurde eristusseade, kuivati ja pakkimisosa. Ligniini tootmisega tegeleb tehases kümmekond töötajat. Käesoleva aasta algul toodi turule kuiva ligniini toode, mis kannab nimetust Lineo.
Suurem osa toodetud ligniinist aga põletatakse ja sellest saadakse soojust ja energiat. Tänu ligniini põletamisele on tehase kasvuhoonegaaside emissioon vähenenud poole võrra.
