NordenBladet — Soomes on puhkenud uus ahistamisskandaal – nüüd on selle keskmes tuntud režissöör Aku Louhimies, kes temaga kokku puutunud näitlejate väitel allutab ja alandab teisi.
Soome filmitähed Pamela Tola, Matleena Kuusniemi, Pihla Viitala ja Jessica Grabowsky on rääkinud Yle ajakirjanikele, kuidas režissöör Aku Louhimies kasutab oma töös jõuvõtteid. Näiteks sunniti Pamela Tolat rõdult alla hüppama ilma julgestusköieta. Kui näitleja sellega ei nõustunud, hakati teda pilkama.
Louhimies ise tunnistab, et pole suutnud alati võttepaikadel luua positiivset meeleolu. Samas peab ta lavastaja ja näitleja koostööd kahe kunstniku vaheliseks suhteks, kus lepitakse kokku, mida ja kuidas tehakse. Selle põhjal kujuneb välja vastastikune usaldus, tänu millele on võimalik korda saata ränkadena paistvaid asju.
Louhimies tunnistab samas, et pole kedagi alandanud ega kiusanud.
NordenBladet — Värske uuringu järgi on Soomes kõige väiksem palgavaeste osakaal Euroopa Liidus. Eestis on palgavaeseid kolm korda rohkem. Soomes on palgavaeseid vaid 3,1 protsenti töölkäijatest. Eestis on vastav number kolm korda suurem – 9,6 protsenti. Kõige rohkem on Euroopa Liidus palgavaeseid Rumeenias – tervelt 18,9 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 8,9 protsenti.
Eesti on üks suurema palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus, Eesti olukord on palgavaesuse osas kehvem kui Lätis ja Leedus.
Sarnaselt Soomele on Euroopa Liidus vähem palgavaeseid Tšehhis, Belgias, Iirimaal ja Taanis. Palgavaeseid on lisaks Rumeeniale rohkem Kreekas, Hispaanias, Luksemburgis ja Itaalias.
Luksemburgis on suur palgavaesus, kuna seal töötab palju madalapalgalisi immigrante, peamiselt portugallasi.
Käesolev uuring tehti 2016. aastal, eelmine 2010. aastal Võrreldes eelmise uuringuga on olukord kõige rohkem halvenenud Ungaris ja kõige rohkem paranenud Leedus.
Vaesusohus elavateks inimesteks loetakse neid, kes elavad vaesuspiiril majapidamistes. Vaesuspiiril on sellised majapidamised, kus sissetulek moodustab vähem kui 60 protsenti mediaansissetulekust.
NordenBladet — Soomes on tänavu talvel tuvastatud rohkem RS-viirust kui kunagi varem. Käesoleva aasta algul on tuvastatud mõne kuuga 4800 juhtu, samas kui tavaliselt on 4900 juhtu terve aasta jooksul. Seejuures on olnud väga raskes olukorras mõnenädalased lapsed.
Need numbrid on registreeritud juhtumid, aga väga palju juhtumeid jäävad registreerimata, kuna kõik inimesed ei pöördu haiglasse või arsti juurde, vahendab Helsingin Sanomat.
Tänavune epideemia on märksa suurem kui paari aasta tagune, räägib Helsingi linna epideemiatalituse peaarst Hannele Kotilainen. Helsingis oli kahe kuu jooksul 400 registreeritud haigestumist.
RS-viirus käib kaheaastaste tsüklitena, kus ühel aastal on haigestumus suurem ja teisel aastal väiksem. Alates novembrikuust on Soomes tuvastatud juba ligi 7000 RS-viiruse juhtu.
RS-viirust peetakse väikeste laste haiguseks, aga see ründab ka vanemaid inimesi. Iga viies tänavu haigestunu on üle 75-aastane. Helsingis oli vanurite osakaal suurem, ligi 40 protsenti.
Kõige ohtlikum on RS-viirus alla pooleaastastele lastele. Tänavu on eriti palju paari nädala vanuseid haigestunud lapsi, kelle olukord on olnud väga raske. Selles eas lapsed saavad haiguse tavaliselt vanematelt õdedelt-vendadelt. Lasteaialapsed haigestuvad, aga neile ei kujuta see ohtu. Väiksematel lastel võib haigus põhjustada ägeda kopsupõletiku või bronhiidi. Tagajärjeks on hingamisraskused, mistõttu vajavad lapsed ja vanurid haiglaravi.
Haiguse raskem periood kestab tavaliselt 5-6 päeva. Arsti juurde tasub pöörduda siis, kui hingamine on raskendatud ja laps ei söö. Alla kuu vanuste lastega on soovitav palaviku puhul alati arsti poole pöörduda.
RS-viiruse jaoks eraldi ravi puudub – haiget tuleb jälgida ja vajadusel hingamisteid puhastada. Viirus ei jäta ka püsivat immuunsust, mistõttu võib haigestuda korduvalt.
NordenBladet — Soomes Salos Varsianis-Suomi kohtus algas 20. märtsil kohtuprotsess Turu terroristi üle, kellele prokurör nõuab eluaegset vanglakaristust. Prokurör Raija Toiviainen nõuab 23-aastasele marokolasest varjupaigataotlejale Abderrahman Bouananele eluaegset vanglakaristust seoses kahe inimese mõrvamisega.
Lisaks sellele süüdistatakse Bouananet kaheksas terroristlikul eesmärgil toime pandud mõrvakatses.
Bouananet süüdistatakse kahe inimese mõrvamises Turu kesklinnas 2017. aasta 18. augustil. Hukkus kaks soome naist, kellest üks oli 30-aastane ja teine üle keskea. Lisaks haavati kaheksat inimest, kellest viis olid Soome kodanikud ja kolm välismaalsed.
Kohus vaagib ühtlasi ka seda, kas tegemist oli esimese äärmus-islami terrorirünnakuga Soomes. Politseiuurimine on kindlaks teinud, et Bouananel oli kontakte Isise propagandaga ja ta oli kirjutanud enne rünnakut manifesti.
Süüdistatavat ennast kohtus kohal pole, kuna eelistungil pole see vajalik.
NordenBladet — Somaalia taustaga Soomes sündinud 24-aastane mees mõisteti Taanis süüdi Süürias toime pandud terrorikuritegude eest ja mõisteti neljaks aastaks vangi. Mees oli Süürias liitunud terrorirühmitusega Isis ja andis usuõpetust koraanikoolis.
Mees on istunud juba aasta aega Taanis vanglas ja saadetakse maalt välja Soome, aga enne peab ta oma karistuse ära kandma, vahendab Yle.
Süüdistuse järgi oli mees saanud terrorirühmituse kaudu ka relvakoolitust. Võitluses ta teadaolevalt ise ei osalenud.
Mees sündis Soomes ja kolis 13-aastaselt somaallasest isaga Inglismaale Manchesteri. Soomlannast ema nendega kaasa ei läinud.
Mees kasvas Inglismaal üles täisealiseks ja siirdus siis Süüriasse. Juba 17-aastaselt hakkas ta aktiivselt harrastama islamiusku. Tema tutvusringkonnas oli Inglismaal palju noori, kes plaanisid minna Süüriasse.
Mees läks Süüriasse 2013. aasta novembris ja naasis sealt 2015. aasta juulikuus. Euroopasse tagasi tulles elas ta mõnda aega Soomes, aga läks 2016. aastal Taani Esbjergi ja astus seal ülikooli õppima. Inglismaale ta ei saanud minna, kuna tal oli maaletuleku keeld.
Mees peeti Taanis kinni 2017. aasta jaanuari keskel. Kohus algas alles tänavu veebruaris. Pärast karistuse kandmist saadab Taani ta maalt välja ning talle on mõistetud Taanis eluaegne sissesõidukeeld.
Praegu pole veel teada, kas mees kaebab otsuse edasi.
