NordenBladet — Vead puudutavad Soomes 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud eramaju ja ridaelamuid – kokku 336 000 eramaja ja 43 000 ridamaja. Kui vigu õigeaegselt ei parandata, võivad need põhjustada majades niiskus- ja siseõhuprobleeme, mida polegi võimalik likvideerida, vahendab Helsingin Sanomat.

Ehitusinsener Vilho Pekkala märgib, et majade puhul tuleb remonti teha jooksvalt. Kui see jätta tegemata, siis pole hilisematest parandustest enam kasu.

Kui ehituskonstruktsioonis ilmnevad vead, siis on nende parandamine väga kallis. Eriti hull on olukord 1970ndatel aastatel ehitatud majadega, aga see puudutab ka 1980ndatel aastatel ehitatud maju. Nende majade puhul on kahtlane, kas remont end üldse ära tasub. Tavaliselt remonditakse maju valesti, mistõttu vead kuhjuvad.

Kõige rohkem niiskusprobleeme tekitab majadel nn valesokkel, mis võimaldas ehitada maju madalama vundamendiga ja ilma trepita – ehk väljast sai astuda otse tuppa. Valesokkeli nimetus tuleb sellest, et see meenutab väljast vundamenti, mida ta tegelikult pole. Valesokkelit hakati Soomes kasutama alates 1960ndatest aastatest kuni 1990ndateni välja.

Vaatamata ebaõnnestumistele on ka õnnestunud valesokkeli lahendusi, kui sokkel asub maapinnast piisavalt kõrgel.

Palju probleeme on majadel ka betoonpõrandatega, kuna soojusisolatsiooni hakati betooni alla panema alles 1980ndatel aastatel. 1970ndatel aastatel pandi põrandaplaadid vastu maad, nende peale soojustus ja siis kattematerjal. Nõnda on alumised plaadid saanud niiskuskahjustusi ja ka nende peal olev soojustus. Selliseid ehitisi on väga kallis parandada.

Kõige parem on võtta alusplaadid välja, aga need võivad olla kandvad konstruktsioonid. Nõnda ei saa panna põranda alla soojustust ja ainus võimalus on ehitada betooni peale veekindel kate nagu bassein. See on aga väga keeruline.

Probleemid tulevad sellest, et 1970ndatel aastatel arvati, et betoon on palju niiskuskindlam kui see tegelikult on.

Teine 1970ndate riskikoht on lamekatus, mis on kaasa toonud samuti niiskuskahjustusi. Hiljem on paljud lamekatused ümber ehitatud viilkatusteks. Lamekatuste puhul tekitas probleeme bituumenkate, mis pragunes. Samas kallimate bituumenkatete puhul probleeme pole.

Vanad majad lasevad lisaks tuult läbi. Varem ehitati kõik väiksemad majad puust ja õhukindlusele tähelepanu ei pööratud. Seetõttu pääseb konstruktsioonidesse kogunenud hallitusi majja sisse.

Kahjustused ei puuduta samas kõiki vanemaid maju. On ka selliseid maju, kus probleeme pole.

NordenBladet — Lihavõtete ajal on Soomes muudatused asutuste lahtiolekuaegades ja teenuste puhul. Vaata lähemalt, mis on teisiti.

Kaupluste lahtiolekuajad vabastati 2016. aasta algusest. Poodide lahtiolekuaegade kohta saab infot kodulehtedelt: K-grupp, S-grupp ja Lidl.

Alko poed on lahti neljapäeval kella 21ni õhtul. Uue alkoholiseaduse kohaselt võivad Alko poed olla lahti ka lihavõtete laupäeval tavalisel laupäevasel ajal kella 9-18. Pärast seda on poed lahti pärast lihavõtteid teisipäeval, edastab Alko.

Posti poed on neljapäeval lahti nagu tavaliselt. Poed on kinni Suurest Reedest kuni esmaspäevani, edastab Posti. Erandiks on Helsingi peapostkontor, mis on avatud laupäeval kell 10-16.

Pangad suletakse neljapäeval kell 13. Pärast seda on pangad suletud terve lihavõtete aja ja kontorid on taas avatud teisipäeval.

Lihavõtete liiklus on tihedam neljapäeval ja reedel, edastab Maanteeamet. Uuesti on liiklus tihedam pühapäeval ja esmaspäeval. Esmaspäeval on liiklusolud halvad.

Autojuhte abistab lihavõtete ajal Autoliidu üldise maanteeteenuse Operatsioon Pajuurb. Lisainfot teenuse kohta saab Autoliidu veebist.

Bussiliikluses on lihavõtete ajal mitmeid muudatusi. Osa busse jääb üldse käigust ära. Bussigraafikud on üleval Matkahuolto veebis.

Kaugrongide graafikus on samuti muudatused. Kaugrongid sõidavad neljapäeval nagu reedel. Reedel sõidavad rongid enamjaolt pühapäevase graafiku järgi ja laupäeval nagu tavaliselt. Pühapäeval sõidavad rongid nagu ikka pühapäeval. Esmaspäeval liiguvad rongid nagu pühapäeval. Graafikuid saab vaadata VRi veebist.

Helsingi HSLi ühistransporditeenus töötab neljapäeval reedese graafiku järgi ja reedel ning esimesel ja teisel ülestõusmispühal (pühapäeval ja esmaspäeval) pühapäevase graafiku järgi.