NordenBladet — Depressioon on Soomes ülekaalukalt kõige suurem töövõimetuse põhjustaja, selle tõttu jääb iga päev invaliidsuspensionile 9 inimest. Töövõimetuspensionil on Soomes kokku 145 000 tööealist inimest, neist 42 protsendi ehk peaaegu poolte puhul on põhjuseks vaimne tervis. Teine suurim grupp on liikumisprobleemidega inimesed – 26 protsenti ehk neljandik.
Vaimse tervise puhul on peamine töövõimetuse põhjustaja depressioon. Seda esineb naistel sagedamini kui meestel. Möödunud aastal jäi depressiooni tõttu töövõimetuspensionile keskmiselt 9 inimest päevas. Neist kaks kolmandikku on naised. Meestel on tavalisemad veresoonkonna haigused ja mürgitused.
Vaimse tervise probleemidega jäädi 2017. aastal töövõimetuspensionile keskmiselt 45 eluaasta vanuselt. Liikumisprobleemide puhul oli pensionile jäämise keskmine vanus 56 eluaastat.
NordenBladet — Inglismaal on seoses kiiresti tõusvate eluasemekuludega kodutus järjest suurem probleem. Sellega liigub Inglismaa vastuvoolu võrreldes Soomega, kus kodutus on praktiliselt likvideeritud. Inglismaal on püütud kodutusega tegeleda aastakümneid, aga seni pole millestki abi olnud. Kodutud on eriti raskes olukorras külmade ilmadega, vahendab Independent.
Viimased numbrid näitavad, et Inglismaal on 4751 kodutut, mida on kaks korda enam kui 2010. aastal. Need numbrid näitavad ametlike kodutute arvu. Lisaks on veel inimesi, keda pole registreeritud. Arvatakse, et Inglismaal elab kokku ligi 10 000 kodutut inimest, kellest suurem osa magavad autos või telgis.
Kodutuse probleem on lahendatud Soomes. Möödunud aastal oli Soome ainus riik Euroopa Liidus, kus polnud praktiliselt ühtegi kodutut. Enne seda vähenes Soomes kodutute arv igal aastal, näitab ELi kodutusega tegeleva asutuse FEANTSA ülevaade.
Soomes algatati kodutute probleemiga tegelemiseks üleriigiline kampaania, kus seati kodutud esikohale. Idee oli tagada igale inimesele Soomes omaette kodu. Lisaks sellele on Soomes ette nähtud eraldi toetused neile, kel on oht tänavale sattuda. Sellega liigub Soome vastuvoolu võrreldes enamiku teiste riikidega, aga Soome kogemus on olnud väga efektiivne. Kui inimesel on koht, mida ta saab nimetada koduks, siis kaovad paljud muud probleemid, mis on seotud kodutusega.
Esialgu maksab Soomes raskustesse sattunud inimese kodukulud kinni kohalik omavalitsus ja elu näitab, et hiljem maksab inimene saadud raha kuhjaga tagasi. See pole odav lahendus, aga pikemas perspektiivis on see kõige tõhusam.
Soomes kodutuse probleemi lahendamisega tegeleva organisatsiooni juht Juha Kaakinen ütles, et kõige odavam lahendus on kokkuvõttes leida inimesele oma kodu. Investeeringud kodutuse probleemi lahendamisse tasuvad end igal juhul ära, seda eriti humaansetel ja eetilistel põhjustel.
NordenBladet — Soome, Rootsi ja Norra osalevad projektis, millega ehitatakse 3. miljardi euro eest välja raudtee Põhja-Jäämere äärest Kirkkoniemist (Kirkenes) kuni Rovaniemini.
Tegemist on osaga Põhja mereteest, mis kulgeb Hiinast mööda Venemaa rannikut Põhja jäämere ääres kuni Soome ja Norrani välja. Sealt hakkab kaup liikuma Rootsi ja Taani või Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Baltica kaudu Euroopasse.
Soome valitsus on valinud koos Norra valitsusega välja trassi Norrast Kirkkoniemist kuni Rovaniemini. Alternatiivsed trassid olid Murmanskist Kemijärvile ning Norrast Tromsøst või Narvikist Torniosse või Kolarisse.
Põhja raudteetrassi valmimine oleks reaalne 2030. aastaks. Investeeringutest 2 miljardit eurot oleks Soomes ja 0,9 miljardit Norras.
Raudtee on osa Soome valitsuse ambitsioonikast plaanist muutuda suurimaks tegijaks Ida-Lääne vahelise kaubanduse, reisijateveo ja tehnoloogiavahetuse vallas.
NordenBladet — Soomes kukkus möödunud aastal sündimus rekordiliselt madalale – viimati sündis nii vähe lapsi 150 aasta tagasi 1868. aastal. Sündimus on kukkunud Soomes järjest viimased 7 aastat. Soome rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud ainult suure sisserände arvelt.
Statistikaameti andmetel sündis Soomes möödunud aastal 50 139 last. Surnute arv oli enam kui 3000 võrra suurem. Rahvaarv kasvas sisserände arvelt – Soome rändas sisse 17 000 inimest rohkem kui välja.
Võrreldes 2016. aastaga kukkus sündimus Soomes tervelt 5 protsenti ja see on väga suur ning murettekitav muutus.
Sündimus kasvas Soomes kuni 2010. aastani ja hakkas sellest alates langema. Teiste Põhjamaadega võrreldes liigub Soome vastupidises suunas.
Soome rahvaarv oli 2017. aastal 5 516 224.
Sündimuse vähenemine on ühelt poolt hea, kuna olemasolevatele lastele on võimalik pöörata rohkem tähelepanu. Teisalt kukub laste kui tuleviku maksumaksjate vähenedes kokku praegune pensionisüsteem. Et seda ei juhtuks, peab Soome hakkama järjest enam inimesi sisse tooma. Madala sündimuse juures sõltub Soome rahvaarvu suurenemine ainult migratsioonist.
Praegusest madalam oli Soomes sündimus 1868. aasta nälja-ajal, mil sündis tervena 43 757 last. Kui 19. sajandil sünnitas soome naine keskmiselt 4 last, siis täna ainult 1,5 last. Tollal oli suur ka laste suremus.
Peamised vähese sündimuse põhjused on majanduslik ebakindlus ja see, et ei leita omale sobivat partnerit. Osa soomlasi on jäänud teadlikult lastetuks.
NordenBladet — Tampere linn võtab kasutusele robotid, et aidata eelkooliealisi ja 1-2. klasside lapsi matemaatika ja keelte õpingutes. Robotid ei väsi ja aitavad lastele asjad selgeks teha. Katseperioodil tuleb Tamperesse kokku neli robotit. Neist kolm on öökulli meenutavad metamaatikarobotid ja üks inimese moodi humanoidrobot, kes aitab keeleõpingutes, vahendab Aamulehti.
Matemaatikarobotid võetakse kasutusele Sorila, Vehmaineni ja Põhja-Hervanna koolides. Eliase-nimeline humanoidrobot läheb Tammela kooli. Elias räägib saksa, soome ja inglise keelt.
Smart Tampere Digiprogrammi projektijuht Marika Korpinurmi ütles, et tegemist on maailmas esimeste sellelaadsete robotitega ja näiteks soomekeelseid matemaatikaroboteid pole kusagil mujal kui Tamperes. Saadud kogemuste põhjal täiustatakse roboteid pidevalt jooksvalt.
Matemaatikarobotite aastapikkune katsetamine maksab ligi 15 000 eurot. Selles hinnas sisalduvad kolm matemaatikarobotit ja nende hooldus. Robot Elias ostetakse välja. Selle kere maksab 5000-7000 eurot ja tarkvara 2000 eurot või rohkem vastavalt sellele, kui palju keeli ta valdab.
Korpinurmi sõnul osaleb projektis Tampere tehnikaülikool. Lapsed saavad õppida matemaatikat ja keeli isegi siis, kui nad ei oska veel lugeda ega kirjutada. Robot oskab anda lastele ülesandeid ja saab aru õpilaste vastustest. Matemaatikarobotil on ekraan, kus ülesanded on näha.
Matemaatikarobotid on välja töötanud ja valmistanud Lohja firma AI Robots Oy. Elias on valmistatud Prantsusmaal ja keeleprogrammi on loonud Utelias Oy.
