NordenBladet — Soomes tahetakse midagi ette võtta üha pikemaks venivate toiduabi järjekordade ehk nn leipäjonodega. Nüüd on plaan panna vaesed koos suppi sööma ja kaotada järjekorrad üldse ära. Leivajärjekordade asemele tulevad Helsingi piirkonnas ühissööklad, kus senine leivajärjekordade seltskond pannakse koos sööma.
Uus korraldus hakkab plaanide kohaselt järk-järgult kehtima 2019. aasta algusest. Järjekorrad kaovad, aga toiduabi on võimalik edasi saada. Toiduabi kottide jaotamine toimub tulevikus ühissööklate kaudu.
Toiduabi arendamist juhib Helsingis ja Espoos Helsingi diakooniakeskus. Eeskujuks on võetud Vantaa ühise laua mudel.
Helsingi linn kavatseb toiduabi koomale tõmmata. Helsingi linnavalitsus toetab toiduabi jagajaid, Veikko ja Lahja Hurstin laupeudentyö ry-d 100 000 euroga ja Myllypuron elintarvikeapu ry-d 180 000 euroga aastas. Mõlemas kohas seistakse järjekorras tänaval ja välitingimustes. Nüüd tahetakse jagada raha ümber nii, et osa rahast läheb näiteks söögikohtadele, mis pakuvad äravisatavat toitu. Need kohad oleks edaspidi inimestele tasuta.
Vantaal juba on toiduabi jagamine ära muudetud. Vantaal teevad koostööd linn, seltsingud ja koolid. Eeskuju on võetud Berliinist. Äraviskamisele minev toit kogutakse Vantaal kokku ühte keskusse ja sealt veetakse see laiali toiduabi jagajatele. Koostööpartnereid on sadu. Projekt on juba saanud parima köögiteo auhinna. Ühise laua toidukohti on Vantaal praegu 20 ringis. Ühise laua positiivne külg on see, et see aitab inimestel koos olla ja sotsialiseeruda. Paljud aga seda ei kasuta, kuna rongipilet on kallis. Inimesed käivad pigem toiduabi järel, kuna see on parem lahendus kui poest varastamine.
NordenBladet — Soomes arvutati esimest korda välja inimeste vähese liikumise, istuva eluviisi ja sellest tuleneva tervise halvenemise hind – 3 miljardit eurot aastas. Vastava analüüsi ja arvestuse tegi UKK uurimisinstituut ning hinnang on väga konservatiivne. Tegelik kahju võib olla palju suurem.
Vähese liikumise hind kasvab tulevikus väga kiiresti. Ligi 70-leheküljeline raport on Soomes esimene sellelaadne ja selle eesmärk on hinnata vähese liikumise kulu ühiskonnale.
Peamine vähese liikumise kulutegur on haigused ja nendega seotud kulud. See tähendab kulu seoses haiguspuhkuse, töövõime vähenemise, raviteenuste ja ravimitega, mis maksavad kokku 1,5-4,4 miljardit eurot aastas.
Lisanduvad veel hooldekulud 150 miljonit eurot, maksude vähesem laekumine 1,4-2,8 miljardit eurot, töötusega seotud kulud 30-60 miljonit eurot ja tõrjutusega seotud kulu vähemalt 70 miljonit eurot.
Kokku on vähese liikumisega seotud kulud aastas 3,2-7,5 miljardit eurot.
Piisavaks füüsiliseks aktiivsuseks loetakse kehalist tegevust mitmel korral nädalas. See tähendab vähemalt 2,5 tundi liikumist nädalas.
Raporti järgi on vähese liikumise tagajärjeks südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, rinnavähk, jämesoolevähk, ajuveresoonte haigused, depressioon ja seljahaigused.
Kõige suurem kahju tuleb inimeste enneaegsest surmast ja sellega kaotatud eluaastatest. Tööealiste inimeste krooniliste haiguste tõttu suri 2016. aastal 5500 inimest, kellest neljandiku ehk 1500 inimese surma oleks saanud ära hoida piisava liikumisega.
Lapsena ja noorena piisavalt liikunud inimestel on pikem aktiivne tööiga kui neil, kes vähem liikusid. Kui inimeste liikumine ei parane, siis suurenevad vähese liikumisega seotud kulutused 29 protsendi võrra aastaks 2030 ja 58 protsendi võrra aastaks 2040. See tähendab, et liikumise soodustamisega on võimalik väga palju raha kokku hoida.
NordenBladet —Soome siseministeeriumi hinnangul on Soomest ISIS-e ridadesse läinud naised sünnitanud välismaal mitukümmend last. Probleemi tuleb teadvustada, aga lapsi ei saa ministeeriumi info kohaselt pidada julgeolekuohuks.
Pärast Islamikalifaadi asutamist on Soomest läinud ISIS-e ridadesse naisi ja naised moodustavad välismaalt saabunud võitlejatest olulise osa: 20-30 protsenti. Soome kaitsepolitsei hinnangul on Soomest läinud ISIS-e ridadesse ligi 80 inimest, kellest paarkümmend on naised, vahendab Yle.
Naiste roll on ISIS-es küllalt suur ja mitte ainult olla meesvõitlejate abikaasad. Naiste roll on olnud teha propagandat ja värvata teisi naisi. ISIS-e propagandaväljaannetes on avalikustatud ka soomlannade kirjutisi.
Lisaks propagandale vajatakse naisi, et sünnitada uut võitlejate põlvkonda. Siseministeeriumi hinnangul on Soomest läinud naised sünnitanud mitukümmend last. Lisaks on ligi 30 last läinud Soomest koos vanematega.
Kaitsepolitsei hinnangul on ISIS-e aladelt Soome naasnud ligi 20 inimest. Naised võtavad kaasa oma lapsed. See sünnitab uue probleemi, sest radikaliseerunud vanemad kasvatavad samas vaimus oma lapsi. Rahvusvaheline kogemus näitab, et juba väga väikesed lapsed on saanud relvastuse alase väljaõppe ja neid on pandud täitma eri ülesandeid. Mida selliste lastega peaks Soomes ette võtma, on suur probleem. Mingit head olemasolevat lahendust pole. Selliste laste kohta alles kogutakse infot.
Probleem on mitmetahuline: esiteks tuleb probleemi teadvustada, aga teiseks ei aita laste sildistamine probleemi lahendamisele kaasa. Kui tahetakse, et lapsed saadud traumadest paranevad, peavad nad saama abi. Ja et neid ei peetaks ohuks.
Lahendus pole ka laste vanematelt äravõtmine, kuigi see on üks võimalik tegutsemisviis. Isegi vanematest eraldatud laps jääb truuks oma vanematele ja probleemi lahendamiseks on vaja asjatundlikku sekkumist.
Paljud naised on liitunud ISIS-ega, kuna on olnud noored, naiivsed ja kergesti manipuleeritavad. Paljud neist pole asju enda jaoks lõpuni läbi mõelnud. Paljud naised on leidnud, et Läänes pole kohta usule ja Lääneriikides ei saa elada oma soovi kohaselt.
NordenBladet — Soomes vähki haigestunute elukohta ja elukutset võrreldes tuli välja huvitav tõsiasi, et kõige väiksem on risk haigestuda vähki vaesel talupidajal, kel on palju lapsi. Lähinädalatel avalikustatava Põhjamaade vähikaardi järgi esineb kõige rohkem vähki Norras ja Taanis, Soomes aga kõige vähem. Soomes omakorda esineb kõige vähem vähki talupidajatel, kel on palju lapsi.
Norras hakkas vähki haigestumine kasvama, kui seal leiti naftat. Vähki peetakse hea elu haiguseks: seda esineb rohkem seal, kus liigutakse vähem, esineb ülekaalu ja laste saamist lükatakse edasi.
Soomes esineb vähki seda vähem, mida rohkem minna põhja poole. Kõige väiksem risk vähki haigestuda on Põhja-Soome vaesel talupidajal, kel on palju lapsi.
Kõige rohkem esineb Soomes vähki elanike arvu kohta Lõuna-Soomes Kotka ümbruses Kymenlaaksos, Tampere ümbruses Pirkanmaal ja Helsingi piirkonnas.
Kymenlaaksos on vähijuhtumite hulk suurenenud nii palju, et sinna rajatakse uus vähihaigla. Patsiente on nii palju, et on nad ei mahu enam ära.
Kõige suurem vähi riskifaktor on radioaktiivne kiirgus Vähijuhtumeid Lõuna-Soomes ja Pirkanmaal seostatakse radioaktiivse radooniga, kuna need piirkonnad on Soomes kõige radoonirikkamad. Radoon suurendab kõige rohkem kopsuvähi riski, aga see on väiksem kui suitsetamise puhul. Radooni puhul on avastatud seos laste vähijuhtumite ja leukeemiaga.
Radooni mõju on samas keeruline uurida, kuna radoonitasemed kõiguvad väga suures ulatuses juba kõrvuti asuvates majades. Samas ei pruugi olla radoon ainus põhjus, sest Lõuna-Soomes Kymenlaaksos, kus on kõrge radoonitase, esineb kopsuvähki vähem. Kopsuvähk oli seal väga levinud 30 aastat tagasi, aga nüüd on selle osakaal vähenenud.
Seoses vähiga on Soomes ka edulugusid. Näiteks maovähk oli 1950ndatel aastatel, kui vähki uurima hakati kõige levinum. Nüüd on selle osakaal väga väike. Maovähk on vähenenud seoses helikobakteri infektsioonide vähenemise ja toidu sälitamise paranemisega külmkappides. Teadlaste jaoks on maovähi vähenemise põhjus paras müsteerium, kuna sellega pole keegi eraldi tegelenud. See on lihtsalt iseenesest ära kadunud.
Teine Soomes järsult vähenenud vähiliik on kopsuvähk. Veel 1970ndatel oli Ida-Soome kopsuvähi osas maailma tipus, seda oli 15 korda rohkem kui Norras, aga nüüd on Soomes kopsuvähi osakaal väga väike, väiksem kui Norras.
Vähki haigestub iga kolmas soomlane. Haigestumise tõenäosust mõjutab ka elukutse. Kõige suurem vähirisk on ettekandjatel. Seda seetõttu, et nende töö juurde kuuluvad alkohol ja suitsetamine. Nahakasvajad on tavalisemad lennukipilootidel ja reisisaatjatel. Neil esineb melanoomi kaks korda enam kui teistel. Nahavähi puhul on eriti ohtlik järsk päevitumine.
Kaevandustes ja laevadel töötavatel soome meestel esineb vähki 20-30 protsenti enam kui teistel. Naistel on vähirisk suurem politseinikel ja vangivalvuritel. Järgnevad hambaarstid ja arstid. Vähiriski suurendab ka vahetustega töö.
Kõige parem on end kaitsta vähi eest elades maapiirkondades. Vähirisk on teistest palju väiksem talupidajatel ja aednikel. Vähki haigestumist vähendab füüsiline töö.
Välisõhu mõju peetakse väikseks, aga maapiirkondades esineb vähki vähem. Seda seostatakse väiksema alkoholi tarvitamise ja suurema hulga lastega.
Naiste puhul on sünnitustel eriti oluline tähendus: mida rohkem sünnitusi, seda väiksem rinnavähi risk. Ka emakavähi puhul loeb palju sünnituste arv.
Kui tahta vähki vältida, tuleks lapsed saada noorelt. Haridus ja mugav elu vähi vastu ei kaitse.
Põhjamaade vähikaarti uuendatakse iga kaheksa aasta järel.
NordenBladet — Soome päevalehe Helsingin Sanomat uus inforubriik „Aamusauna” (Hommikusaun) vahendab uudiseid otse saunast.
Soomes on väga populaarne hommikusaun, kus saab päevaks sooja sisse. Ajakirjanikud edastavad hommikuti saunast infot päeva kõige olulisemate sündmuste kohta.
Tegemist on rubriigiga, kus ajakirjanikud saavad vabamas vormis rääkida asjadest nagu nad tegelikult on.
