NordenBladet —Helsingis tahetakse suure lasteaiakohtade põua leevendamiseks kasutusele võtta buss-lasteaiad, kus lapsed koos hoidjatega päev läbi ringi sõidavad.
Selliseid buss-lasteaedu on mitmel pool Põhjamaades ja ka Soomes katsetatud ja nad on end õigustanud. Lapsed saavad bussis mängida ja ühtlasi aknast välja vaadata ning laiendada silmaringi. Kouvolas võeti buss-lasteaiad kasutusele 2017. aastal.
Lisaks on kaalutud metsas asuvaid lasteaiarühmi ja ka merele rajatavaid ujuvaid lasteaedu, vahendab Helsingin Sanomat.
Ujuvlasteaedade puhul on aga probleemiks nende hind ja turvalisus, mistõttu busse peetakse kõige paremateks. Bussiga on võimalik korraldada lastele väljasõite erinevatesse kohtadesse.
NordenBladet —Teisipäeval, 17. aprillil vangistati kohtu otsusega skandaalne Soome meediaettevõtja Ilja Janitskin, kes toimetas veebilehte MV-lehti. MV-lehti kogus tuntust pagulas-vastasusega ja nüüd kahtlustatakse Janitskinit politsei info kohaselt muu hulgas viha õhutamises ühe rahvusgrupi vastu. Lisaks kahtlustatakse Janitskinit korjanduse ja hasartmängudega seotud kuritegudes.
Janitskin varjas end pikka aega välismaal, algul Hispaanias ja siis Andorras, aga ta vahistati Andorras 2017. aasta suvel ja toodi tänavu 14. aprillil Soome.
NordenBladet — Soome Jyväskylä ülikooli professor Janne Kotiaho imestab, et Soomes nähakse probleemi väheses sündide arvus, kui peatselt on Soome oodata miljon uut kliimapagulast. Kotiaho sõnul viib Lääneriikide jätkuv tarbimisbuum varsti elutingimuste sellise halvenemiseni kogu maailmas, et lähima 30 aasta jooksul lähevad liikuma sajad miljonid pagulased. Kotiaho on üks neist maailma teadlastest, kes koostasid tuleviku suhtes hoiatava keskkonnaraporti, vahendab Yle.
Elutingimuste halvenemine ähvardab maailmas ligi 3 miljardit inimest. 2050. aastaks on inimene võtnud toidu tootmiseks kasutusele 90 protsenti kogu maakera maismaa pindalast. Toidu tootmine on aga omakorda üks suuremaid keskkonna saastajaid.
Kotiaho hoiatab, et Soomes ja mujal Läänemaades kulutatakse liiga palju, mistõttu teised kannatavad. Kui aga tarbimine ja sellega seotud kliimamuutus jätkuvad senises tempos, siis saab viljakandev maa peatselt otsa. 2050. aastaks prognoositakse 50-700 miljoni pagulase liikumist kuivaks jäänud aladelt.
Kui paar aastat tagasi pagulaskriisi ajal räägiti, et Soome võib tulla 32 000 inimest, siis uue pagulaste lainega võib Soome jõuda juba miljon inimest.
Kotiaho peab soomlasi maailmas ühtedeks suuremateks tarbijateks ja sellise tarbimise puhul oleks vaja ühe asemel keskmiselt 3,6 maakera.
Elukeskkonna kehvenemise kõrval ohustab maailma inimeste arvu plahvatuslik kasv. Samas peab aga professor vastutustundetuks rääkida soomlaste sündide arvu suurendamisest ajal, mil kogu maailmas on inimesi juba ülearu. Soome rahvaarv pidevalt kasvab ja seda just immigrantide arvelt.
NordenBladet — Soomes on valitsuse tasemel võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused.
„Täiskasvanud, nii lapsevanemad kui teised lastega tegelevad, niisamuti otsustajad on vastutavad selle eest, et lastel oleks turvaline kasvada, liikuda ja areneda. Lastele ja noortele ning nende peredele on vaja pakkuda tuge ja tuvastada riskiolukorrad. Hea vaimne tervis on a ja o,” sõnas pere- ja esmateenuste minister Annikka Saarikko laste ja noorte turvalisust puudutava arengukava tutvustamisel.
Saarikko sõnul on võimalik ära hoida laste ja noorte õnnetusi, enesetappe ja kehalist karistamist. Vanemate suhtumine kehalisse karistamisse on muutunud negatiivsemaks, märkis Saarikko.
Vaimse tervise ja joobega seotud probleemid põhjustavad lastele ja noortele ning nende lähedastele palju peavalu. Need on ka peamised tõrjutuse riskitegurid ja võivad põhjustada pikaajalist töövõimetust.
„Uuringute järgi on vaestest peredest, puudega või muul moel piiratud võimalustega lastel või joobesõltuvuses vanemate lastel teistest suurem risk sattuda õnnetusse. Laste ja noorte turvalisuse suurendamiseks tuleb tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused,” lisas Saarikko.
Lapsepõlves kogetud vaimsel või füüsilisel vägivallal on pikkaajaline mõju nii hilisemale elule kui tervisele: suitsetamine, mõnuainete tarvitamine ja riskikäitumine suureneb.
„Mida enam on halbu kogemusi lapsepõlves ja noorukieas, seda suurem on tõrjutuse ja kehva sotsiaalmajandusliku toimetuleku risk tulevikus. Selle nõiaringiga seotud kulud on kallid kogu ühiskonnale,” rääkis Saarikko.
Laste ja noortega seotud õnnetused on viimastel aastakümnetel Soomes vähenenud. Sellele on mõju avaldanud muudatused seadustes, samuti liiklus- ja tooteturvalisuse paranemine ning mürgituste ja surmade ärahoidmiseks tehtud töö. Sellele vaatamata on õnnetused enesetappude järel peamine alla 25-aastaste surma põhjus. Igal aastal sureb õnnetuste tagajärjel üle 100 lapse ja nooruki, enesetapu teeb igal aasta keskmiselt 89 alla 25-aastast. Enesetapukatsete tõttu satub igal aastal haiglasse ligi 700 noorukit. Poisse ja noormehi hukkub õnnetuste tagajärjel palju rohkem kui tüdrukuid ja neide. Kolmandik õnnetuste tagajärjel hukkunud 15-24-aastastest noortest on olnud õnnetuse hetkel joobes.
Vaatamata positiivsetele arengutele on vanemate vägivald laste ja noorte suhtes Soomes jätkuvalt väga tavaline. Iga neljas 2017. aastal kooliküsitluses osalenud 8-9. klassi õpilane väitis olevat kodus talunud vaimset vägivalda nagu vaikimine, karjumine, asjade loopimine või löömise ja vitsaga ähvardamine.
NordenBladet — Soome kodanik taotles Soomest varjupaika ja tal õnnestus saada 5000 eurot vastuvõturaha. Nüüd kahtlustatakse inimest kuriteos. Üle 20 aasta Soome kodanik olnud Iraagi päritolu mees taotles 2016. aastal Soomes varjupaika. Meest kahtlustatakse nüüd pettuses, edastas Soome piirivalve.
Piirivalve andmetel sai mees Soome kodanikuks 1993. aasta detsembris. Enne seda oli mees mitu aastat Soomes elanud. Piirivalve info kohaselt on mees Soomes elanud kokku ligi 30 aastat.
Varjupaika taotles mees Kotkas 2016. aasta juulikuus. Siis rääkis mees, et saabus Soome Türgi ja Venemaa kaudu Iraagist. Mees varjas oma tegelikku isikut ja Soome kodakondsust. Piirivalve andmetel esitas mees võltsitud dokumendid.
Mees sai aasta ja viie kuu jooksul kokku üle 5200 euro vastuvõturaha. Kui asi välja tuli, rääkis mees, et tegi seda majanduslikel põhjustel.
