NordenBladet —Soomes on praegu lasteaiaõpetajate miinimumpalk 2300 eurot. Seda peetakse liiga väikseks, kui arvestada, et teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmine sissetulek on 4000-5000 eurot. Nüüd nõutakse lasteaiaõpetajate palga tõstmist vähemalt 3000 euroni.
Lasteajatöötajate palgad on püsinud muutumatuna ligi 30 aastat, samas kui töö hulk ja vastutus on kasvanud.
Lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks on loodud rahvaliikumine #Eileikkirahaa (Eimänguraha). Täna kogunesid liikumise esindajad, ligi 3000 inimest Helsingi kesklinna meelt avaldama.
Rahvaliikumisega on liitunud kokku ligi 16 000 inimest. Rahvaliikumine sai alguse sellest, kui Yle avalikustas kuu aega tagasi, et Helsingi piirkonna omavalitsused on omavahel mitteametlikult kokku leppinud õpetajate palkade külmutamise. Omavalitsuste esindajad lükkasid selle väite hiljem ümber.
NordenBladet — Soomes Savonlinnas pannakse kevadel kinni õpetajate kõrgkool ja see tähendab ülikoolihariduse lõppu linnas. Minema läheb ligi 800 tudengit, lisaks õppejõud, kokku tuhande inimese ringis. Rahas tähendab see ligi 13 miljoni eurot kadumist.
Alates sügisest tegutseb Ida-Soome ülikooli õpetajakoolitus ainult Joensuus.
Savonlinna niigi väikest elanike arvu 34 600 arvestades on löök päris suur. Savonlinnast on juba palju inimesi lahkunud, nüüd lahkub veel ja see tähendab suurt survet kinnisvara hindadele. Lisaks ühiselamutele jääb korraga tühjaks 500-600 korterit. Ühiselamud, 15-20 korrusmaja on kavas viie aasta jooksul lammutada.
Linna 1500 üürikorterist seisavad juba praegu tühjalt 250. Ühiselamute täituvus on olnud 70 protsenti. Kolm ühiselamut on päris tühjad.
Savonlinnast on juba läinud mitmeid ülikooli asutusi nagu rahvusvahelise meedia osakond, samuti kutsekoolituse müügi, disaini ja turismi erialad. Asemele on tulnud tervishoiu erialad, aga mitte nii palju. Kokku on Savonlinnast kadunud ligi 1500 õppekohta, asemele on tulnud mõnikümmend.
Noorte inimeste lahkumine tähendab ka seda, et vanurite osakaal tõuseb kiiresti. Noorte inimeste lahkumisega pannakse kinni meelelahutusasutused nagu klubid.
Savonlinnas paistab hästi terve Soome ebaühtlane areng: mõned piirkonnad arenevad, teised hääbuvad. Lõuna-Savo on eriti kehvas seisus. Statistika järgi kaotas see piirkond möödunud aastal kõige rohkem elanikke. Koos inimeste lahkumisega väheneb ka töökohtade arv.
Savonlinna on suveperioodil populaarne turismisihtkoht, kus käib ligi 500 000 inimest. Kõige kuumem aeg on juulikuu. Savonlinnat tuntakse Saimaa järvede ja ooperipäevade järgi, aga seal on ka arenenud tööstust.
NordenBladet — Soomes on eurotsooni odavaimad kodulaenud, intress vaid 0,92 protsenti, selgub Euroopa keskpanga värskest ülevaatest. Odavuselt teisel kohal on Portugal, aga sealgi on intress pool protsendipunkti kõrgem kui Soomes.
Kõige kõrgemat intressi, üle 3 protsendi makstakse Kreekas ja Iirimaal, kus majandused toibuvad suurest kriisist. Intress on suhteliselt kõrge, üle 2 protsendi ka Baltimaades. Eestis on kodulaenude intress mitu korda kõrgem kui Soomes – 2,36 protsenti.
Soome madalad intressid tulevad sellest, et intress seotakse euriboriga, samas kui mujal, näiteks Saksa- ja Prantsusmaal eelistatakse fikseeritud intressi. Euriboriga seotuse tõttu on Soomes suurem risk, et intressid tõusevad.
Soomes Nordea analüütikud ei usu, et Euroopa keskpank intresse veel niipea tõstma hakkab. Nordea prognoosib esimest intressitõusu alles 2019. aasta detsembris. Kodulaenude intressides avaldub see tõus aasta varem, kuna euribor hakkab tõusma arvatavalt käesoleva aasta lõpus.
Praegu on 12 kuu euribor veel miinuses ehk oli reedel -0,189 protsenti.
NordenBladet — Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur. Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.
Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.
Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.
Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.
Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.
Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.
Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.
Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.
Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.
Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.
Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.
NordenBladet — Soome valitsus otsustas mitte pikendada palju rahvusvahelist tähelepanu äratanud kodanikupalga eksperimenti, mis kestab käesoleva aasta lõpuni.
Praegu teenivad 2000 töötut Soomlast sotsiaalse eksperimendi raames 560 eurot kuus tingimusteta põhisissetulekut, mis peaks projekti eestvedajate sõnul pakkuma neile majanduslikku turvavõrku ja motiveerima neid seeläbi proovima erinevaid töökohti, suurendades nii tööturu üldist mobiilsust.
Kahe-aastane pilootprojekt algas 2017. aasta jaanuaris, kui loosi teel valiti välja 2000 töötut. Soomest sai nii esimene kodanikupalka maksev Euroopa riik. Projekti ühe eestvedaja, professor Olli Kangase sõnul on valitsus aga projekti vastu huvi kaotanud ja ei finantseeri seda enam.
„Ma olen natuke pettunud, et nad ei otsustanud seda laiendada,” möönis Kangas, kellel ei õnnestunud saada täiendavat 40-70 miljonit eurot, et haarata projekti ka grupp töötavaid soomlasi. Nii piirdubki eksperiment ainult 2000 töötu katsealusega. Pilootprojekti tulemused avaldatakse millalgi 2019. aasta lõpus.
Selle aasta veebruaris väljastatud OECD uurimisrühma raporti järgi peaks Soome tõstma kodanikupalga ellu viimiseks makse ligemale 30 protsendi võrra. Samuti kasvataks kodanikupalk Soomes sissetulekute ebavõrdust ja tõstaks vaesuspiirist allpool elavate inimeste arvu.
