NordenBladet —Kui seni maksis Eesti Euroopa Liidu eelarvesse 1 euro ja sai sealt tagasi 4 eurot, siis alates 2021. aastast toetused järsult vähenevad ja Eesti hakkab Euroopa Liidule vähehaaval peale maksma. Seni on Euroopa Liidu toetused moodustanud Eesti eelarvest ligi 10 protsenti. Nüüd aga toetused vähenevad märkimisväärselt ELi järgmise eelarveperioodi jooksul. Eesti rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt vähenevad toetused 40 protsendi võrra. Eesti muutub alates 2021. aastast vähehaaval saajast maksjaks, vahendab Soome saatkonna raportile viidates tallinna24.ee.
Tallinna Soome saatkonna majandusnõuniku Hannu Arhinmäki sõnul pole Eesti arvutustes võetud arvesse Brexiti mõju. Toetuste vähenemine mõjutab eriti Eesti sotsiaalsektorit, transpordi- ja infrastruktuuriprojekte ning ettevõtlustoetusi.
Seda, et Eesti tahab järgneval eelarveperioodil olla isemajandav, ehk hakkama saada ilma toetusteta, on välja öelnud ka peaminister Jüri Ratas. Ühtlasi ilmutas Ratas valmidust panustada Eesti poolt Euroopa Liidu eelarvesse rohkem kui varem.
Eesti majanduse seisu peegeldav sisemajanduse koguprodukt jõudis 2017. aastal 75 protsendini Euroopa Liidu vastavast näitajast, 75 protsenti on ühtlasi piir, kus toetused hakkavad järsult vähenema.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome keskkriminaalpolitsei avaldas 8 kõige tagaotsituma kurjategija fotod (Tuomo Ahonen, Kutaibah Ghannoum, Jani Kellokumpu, Aram Kohnepushi, Ville Lehmusmetsä, Richard Stig-Ole Lundberg, Arto Sakari Olkkonen), nende seas endine Cannonballi boss – Janne ”Nacci” Tranberg.
Tuomo Ahoneni kohta on välja antud kaks Euroopa vahistamismäärust. Ahonenil on kandmata aasta ja kolme kuu pikkune vangistus. Sellele lisaks kahtlustatakse teda pettuses ja raamatupidamiskuriteos. Ahonen on Soome kodanik.
Süüria kodanikule Kutaibah Ghannoum´ile on välja antud Euroopa vahistamismäärus. Teda kahtlustatakse ebaseadusliku immigratsiooni korraldamises. Kuriteoga on saadud tulu vähemalt 220 000 eurot.
Jani Juhani Kellokumpu on Rootsi ametkondade poolt Euroopas tagaotsitavaks kuulutatud isik. Kellokumpu kohta on välja antud kaks Euroopa vahistamismäärust, mis on seotud tapmistega. Kellokumpu varjab end tõenäoliselt Soomes. Ta on 1981. aastal sündinud Rootsi kodanik.
Aram Kohnepushi on 1988. aastal sündinud Iraagi kodanik. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab pettusi, võltsimisi ja muid kuritegusid, mida on kokku üle 30. Kuritegudega teenitud tulu on ligi 600 000 eurot.
Ville Tapani Lehmusmetsä´le on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab kandmata jäänud 7 aasta ja 5 kuu pikkust vangustust narkokuriteo eest. Lehmusmetsä on sündinud 1986. aastal ja ta on Soome kodanik.
Richard Stig-Ole Lundberg on 1986. aastal sündinud Soome kodanik. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab kolme aasta ja 8 kuu pikkust kandmata vanglakaristust röövi ja narkokuriteo eest.
Arto Sakari Olkkonen kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab aasta ja 11 kuu pikkust kandmata vanglakaristust narkokuriteo eest. Olkkonen on 1971. aastal sündinud Soome kodanik.
Soome kodanikule Janne Petteri “Nacci” Tranberg´ile on välja antud kaks Euroopa vahistamismäärust, mis puudutavad kandmata karistust pikkusega aasta ja 9 kuu, samuti kahtlusi maksupettuses.
Vihjed tagaotsitavate kohta palutakse edastada otse keskkriminaalpolitseile telefonil +358 50 440 1800 või e-postil wanted.krp(at)poliisi.fi.
Kokku on Soomes tagaotsitavad ligi 130 inimest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kotka ligidal asuval Rankki saarel Soome lahes on müügis suurtükk, mis aitas vaenlase sihtmärke tabada Talvesõja ajal. Nüüd on see aga müügis ja hind on päris soolane – 199 000 eurot. Tegemist on teadaolevalt maailma suurima ja kellima müügis oleva suurtükiga. Suurtükk tuli praegusele omanikule koos Rankki ja Kirkonmaa saarte ostuga kolm aastat tagasi. Saared maksid kokku 700 000, mistõttu tundub suurtüki hind väga soolane. Selle väärtust on aga raske hinnata, kuna neid liigub väga vähe, vahendab Yle.
Rankki saar oli 99 aastat suletud saar, aga Soome kaitsevägi loobus sellest ja Kirkonmaa saarest 2010. aastal. Turistidele ja külastajatele avati Rankki saar kolm aastat tagasi. Saarte uus omanik on Kotkan Saaret Oy.
Suurtükki kasutati Talvesõja ajal Vene sihtmärkide tabamiseks ja see on siiani töökorras – viimati lasti sellest 2000ndate aastate algul. Viimati kasutasid seda Soome ohvitserid. Kaitsevägi kasutab siiani Rankki saart aeg-ajalt õppusteks.
Suurtükitornist näeb hästi Suursaarele, mis kuulub Venemaale. Kunagi enne sõda oli Suursaar tähtis turismiobjekt, seal käis 10 000 inimest aastas ja seal tegutsesid kasiinod. Praegu saarele välismaalasi ei lubata ja need, kes käinud, räägivad, et saarel on hooned lagunenud. Soomlased vallutasid Suursaare jätkusõjas, aga NLiit sai selle tagasi Pariisi rahulepinguga 1947. aastal.
Suurtükk on rajatud sadakond aastat tagasi seoses Vene tsaari Nikolai II otsusega rajada Soome lahte rannikukaitsevöönd. See ulatus Ahvenamaalt kuni Kroonlinnani välja. Rankki saar oli osa sellest ketist. Kalju sisse rajatud suurtüki kaliiber on 152 ja sellega sai lasta 12-13 kilomeetri kaugusele. Kui Soome iseseisvus, siis jäid need suurtükid sõjasaagiks. Hiljem sai nendest Soome rannikukaitse osa.
Suurtüki sisse saaks teha näiteks baari. Kunagi olid seal majutuskohad 30-le inimesele. Majutuskohad on endiselt alles, viimati ööbisid seal ajateenijad. Aga neid pole juba 10 aastat näha olnud.
Suurtükk asub avatud turismipiirkonnas, mistõttu selle sulgemine külastajatele ja suvilaks ehitamine on välistatud. Hotelli sellest samuti ei saa. Samas võib sellest teha baari või muuseumi. Olemas on elekter ja vesi. Ööbimiskohtade taha saaks teha sauna.
Kui suurtükist teha baar, saaks sellele ehitada pöörleva terrassi ja jooke saaks serveerida otse katuseluugist. Baari üks tõmbenumbreid oleks unikaalne vaade külastajatele suletud Suursaarele. Sealt marssisid punaväelased 1940. aasta talvel üle jää otse Kotkasse, aga nende rünnakud löödi tagasi. Soomlaste edus mängis tähtsat rolli ka Rankki saare suurtükk. Kuivõrd Soomel polnud Kotka ja Helsingi vahel sõja ajal mingit kaitset, siis oleks Kotkas maale tulnud vaenlasel olnud vaba pääs Helsingisse. Nõukogude Liit oleks siis saavutanud oma eesmärgi ja vallutanud kogu Soome.
Suurtükk oli lahinguvalmis ka 1968. aastal, kui Soome piiri äärde koondusid augustikuus sajad NLiidu tankid ja Soome lahele kümned nõukogude sõjalaevad. Oli oht, et Soome võidakse vallutada. Mingit sõda aga ei tulnud ja nõukogude väeosade liikumine oli seotud Tšehhoslovakkia sissetungiga.
Suurtüki mark on Canet 152 ja see on ehitatud 1901. aastal ning moderniseeritud 1930ndatel aastatel. 1958. aastal paigaldati uus Tampella toru. Suurtükk kaalub 19,4 tonni. Mürsu kaal on 50 kg, hülsi kaal 30 kg. Maksimaalne laskekaugus on praegu 20 km.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soomes möödus jaanilaupäev rahulikult, milles mängis oma osa kehv ilm. Tuhanded majapidamised on jätkuvalt elektrita. Jaaniöö oli Soomes isegi rahulikum kui tavaline nädalalõpp. Ainult Lõuna-Savos Rantasalmis hukkus arvatavasti üks paadireisija – paat vajus vette ja 12 inimest päästeti, aga üks 1970ndatel aastatel sündinud mees jäi kadunuks.
Ida-Soomes jäi auto alla üks 1990ndatel aastatel sündinud mees ja sai raskelt vigastada.
Edela-Soomes on politsei saanud väljakutseid seoses enesetapukavatsustega.
Helsingis on kinni võetud üks roolijoodik.
Päästeamet on saanud teateid tulekahjude kohta, aga vigastatuid pole olnud. Osa tulekahjuteateid on olnud seotud jaanilõketega.
Simos oli üks väljakutse seotud tee ääres vedelenud mannekeeni jalaga, mis arvati olevat päris inimene.
NordenBladet —Koolide siseõhuprobleemid, mis tekitavad lastel gripilaadseid haigusnähtusid on võtmas Soomes üha ulatuslikumaid mõõtmeid. Näiteks Espoos ei saa lapsed seetõttu käia oma kodukoolis, vaid peavad sõitma kilomeetrite kaugusele linna teise otsa.
Näiteks üks pere elab Tapiolas, aga lapsed käivad koolis mitme kilomeetri kaugusel Kilos. Põhjuseks on koolimajade siseõhuprobleemid, mistõttu mitmed koolimajad on remondis või suisa maha lammutatud ning lapsed on paigutatud ajutistele pindadele, vahendab Helsingin Sanomat.
Kõige hullem on laste jaoks see, et sõbrad on pillutatud laiali eri koolidesse. Koolimajad on remondis või maha lammutatud seoses hallituse probleemidega. Asenduspinnad jälle paljud haisevad. Siseõhuprobleemid tekitavad lastel omakorda erinevaid hingamisteede häireid. Peamised siseõhuprobleemidest tekkivad hädad on silma- ja kurgupõletikud ning peavalud. Lapsed tunnevad, kuidas koolimajas läheb nina kinni, kurk hakkab kipitama ja pea valutama.
Lastel põhjustavad siseõhuprobleemid näiteks astmat.
Paljud pered on soetanud omale elamise arvestades kooli lähedust, aga kui kodulähedases koolis käia ei saa, siis ollakse sunnitud mujale kolima.
Espoo linnavalitsuse jaoks on lasteasutuste siseõhuprobleemid tähtis prioriteet ning lähema kümne aasta jooksul on kavas koolimaju ja lasteaedu remontida ligi miljardi euro eest. Nüüd on tekkinud küsimus, kust leida selline raha.
